← Eesti

4-09-17477/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2009.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-17477 (2373,09,004300) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Raul Kasesalu kaebus Põhja Politseiprefektuuri
  2. augusti 2009.a otsuse peale Raul Kasesalu väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi, taotlusega otsus lisakaristuse osas tühistada ning teha uus otsus, millega vabastada menetlusalune isik lisakaristusest. Menetlusalune isik: Raul Kasesalu (ik 37006270260; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; töökoht puudub) Kaitsja Vandeadvokaat Indrek Sirk Kohtuväline menetleja Esindaja triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 ja § 133-135 Kaebus rahuldada. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri
  3. augusti
  4. a otsus Raul Kasesalu väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi LS § 7422 lg 4 alusel määratud lisakaristuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.
  5. Põhja Politseiprefektuuri 11.08.
  6. a otsusega karistati R. Kasesalu LS § 7422 lg 2 alusel 50 trahviühiku (3000 krooni) suuruse rahatrahviga ja sama paragrahvi
  7. lõike alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 1 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis R. Kasesalu 18.07.
  8. a kell 16:34 Tallinn-Paldiski tee
  9. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 129+/-4 km/h, ületades lubatud sõidukiirust seega 35 km/h.
  10. Otsuse peale esitatud kaebuses taotletakse otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kaebuse kohaselt ei eita R. Kasesalu kiiruse ületamist. Karistuse kergendamist taotletakse aga põhjusel, et tegu on toime pandud valgel ajal, hea nähtavusega ja kuival teel. Teisi autosid sel teelõigul sel ajal ei olnud. Auto, mida R. Kasesalu juhtis, ongi mõeldud headel teedel kiiresti sõitmiseks. Seega ei toonud tegu endaga kaasa ohtu teistele liiklejatele. Lisaks leitakse, et kuigi R. Kasesalul on varasemaid kehtivaid karistusi, on need karistused määratud väiksemate liiklusalaste rikkumiste eest. Viimase argumendina tuuakse välja asjaolu, et R. Kasesalu ei saa tervislikel põhjustel pikki vahemaid jalgsi läbida (talle on määratud ka osaline püsiv töövõimetus). Tema kodule lähim bussipeatus asub aga 1,5 km kaugusel. KarS § 50 lg 2 keelab juhtimisõiguse äravõtmise isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.
  11. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et R. Kasesalu kiirust ületas. Nimetatud tegu on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kinnitab kaebuses esitatud väiteid, et kiirust ületati valgel ajal, hea nähtavusega ja kuival teel, R. Kasesalu auto liikus üksi.. Kaebuses esitatud argumentidest esimese kahega kohus ei nõustu. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. On mõeldamatu, et iga juhi ja auto osas hakataks eraldi tuvastama seda, millise kiirusega on veel isik võimeline autot kontrolli all hoidma. Kuigi see, millistes tingimustes on tegu toime pandud, mõjutab mõningal määral mõistetavat karistust, on kiiruse ületamise puhul määrav siiski see, millises ulatuses sõidukiirust ületatud on. LS § 7422 lg 2 näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 40 km/h võrra ning selle eest on võimalik kohaldada põhikaristust 100 trahviühikut

(6000)krooni, millele lisaks on võimalik määrata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ühest kuni kolme kuuni. Lisaks ei saa kohus nõustuda väitega, et varasemad karistused on väheoluliste liiklusrikkumiste eest, kuna kehtivate karistuste hulgas on karistused LS § 7422 lg 3, § 7419 lg 1 ja § 7417 lg 1 järgi. Kuna käesoleval juhul ületati kiirust 35 km/h, ei saa mingil juhul pidada kohtuvälise menetleja määratud karistust kaebuse esitaja suhtes ebaproportsionaalseks. Lahendamist vajab aga küsimus, kas käesoleval juhul oleks tulnud jätta lisakaristus kohaldamata (ja kohaldada seejuures suuremat põhikaristust) põhjusel, et kaebuse esitaja vajab sõidukit liikumispuude tõttu. Puude legaaldefinitsiooni annab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Sama paragrahvi lg 21 eristab puudeastmetena keskmist, rasket ja sügavat puuet. Puude raskusastme tuvastamist reguleerib seaduse § 22 ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrus (teo toimepanemise ajal oli puude astme tuvastamist reguleeriv määrus sotsiaalministri
  1. septembri
  2. a määrus 2 nr 61). Tõendit, millest nähtuvalt oleks Raul Kasesalul tuvastatud sellele korra kohaselt puue ja selle raskusaste, esitatud ei ole. Esitatud on küll Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Pensionide ja toetuste osakonna 27.03.
  3. a otsus nr 496816 püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, kuid püsiva töövõimetuse mõiste tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest ja püsiv töövõimetus ei ole alati seotud puudega. Seega ei ole kohaldatav KarS § 50 lg 2 ning juhtimisõiguse äravõtmine ei ole seaduse kohaselt välistatud. Samas tuleb lisakaristuse kohaldamise põhjendatust hinnata igal konkreetsel juhul ning isiku puhul, kellel kõndimine on raskendatud, peab juhtimisõiguse äravõtmist kaaluma põhjalikumalt. Kohus peab vajalikuks märkida, et R. Kasesalu on vastulauses viidanud sellele, et tal on tuvastatud 40% töövõime kaotus ja sellega seoses on tal vaja juhtimisõigust. Enne otsuse tegemist ei ole aga nõutud välja täiendavaid tõendeid selle väite kontrollimiseks. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kohtuväline menetleja „arvestab vastulauses esitatud asjaoludega osaliselt otsuse koostamisel.“ Otsusest ei selgu aga, millises osas ja kuidas neid asjaolusid arvestati. Kohus leiab, et kuna nii perearst kui ekspertarst (viimase seisukohale tugineb püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus) on leidnud, et R. Kasesalu vigastus takistab tal liikumist ja asjas esitatud Saue Vallavalitsuse kirjast ilmneb, et ühistranspordi kasutamine on R. Kasesalul raskendatud, tuleb käesoleval juhul kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas tühistada ja teha selles osas uus otsus, millega jätta lisakaristus kohaldamata. Seejuures arvestab kohus sellega, et kuigi R. Kasesalul on eelnevast kehtivaid karistusi, jäävad need ajavahemikku 2006-
  4. Aastal
  5. a R. Kasesalu karistatud ei ole ning ka aastal 2009 on teda karistatud vaid käesolevas asjas. Sten Lind Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.