KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
(6000)krooni, millele lisaks on võimalik määrata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ühest kuni kolme kuuni. Lisaks ei saa kohus nõustuda väitega, et varasemad karistused on väheoluliste liiklusrikkumiste eest, kuna kehtivate karistuste hulgas on karistused LS § 7422 lg 3, § 7419 lg 1 ja § 7417 lg 1 järgi. Kuna käesoleval juhul ületati kiirust 35 km/h, ei saa mingil juhul pidada kohtuvälise menetleja määratud karistust kaebuse esitaja suhtes ebaproportsionaalseks. Lahendamist vajab aga küsimus, kas käesoleval juhul oleks tulnud jätta lisakaristus kohaldamata (ja kohaldada seejuures suuremat põhikaristust) põhjusel, et kaebuse esitaja vajab sõidukit liikumispuude tõttu. Puude legaaldefinitsiooni annab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Sama paragrahvi lg 21 eristab puudeastmetena keskmist, rasket ja sügavat puuet. Puude raskusastme tuvastamist reguleerib seaduse § 22 ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrus (teo toimepanemise ajal oli puude astme tuvastamist reguleeriv määrus sotsiaalministri
- septembri
- a määrus 2 nr 61). Tõendit, millest nähtuvalt oleks Raul Kasesalul tuvastatud sellele korra kohaselt puue ja selle raskusaste, esitatud ei ole. Esitatud on küll Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Pensionide ja toetuste osakonna 27.03.
- a otsus nr 496816 püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, kuid püsiva töövõimetuse mõiste tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest ja püsiv töövõimetus ei ole alati seotud puudega. Seega ei ole kohaldatav KarS § 50 lg 2 ning juhtimisõiguse äravõtmine ei ole seaduse kohaselt välistatud. Samas tuleb lisakaristuse kohaldamise põhjendatust hinnata igal konkreetsel juhul ning isiku puhul, kellel kõndimine on raskendatud, peab juhtimisõiguse äravõtmist kaaluma põhjalikumalt. Kohus peab vajalikuks märkida, et R. Kasesalu on vastulauses viidanud sellele, et tal on tuvastatud 40% töövõime kaotus ja sellega seoses on tal vaja juhtimisõigust. Enne otsuse tegemist ei ole aga nõutud välja täiendavaid tõendeid selle väite kontrollimiseks. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kohtuväline menetleja „arvestab vastulauses esitatud asjaoludega osaliselt otsuse koostamisel.“ Otsusest ei selgu aga, millises osas ja kuidas neid asjaolusid arvestati. Kohus leiab, et kuna nii perearst kui ekspertarst (viimase seisukohale tugineb püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus) on leidnud, et R. Kasesalu vigastus takistab tal liikumist ja asjas esitatud Saue Vallavalitsuse kirjast ilmneb, et ühistranspordi kasutamine on R. Kasesalul raskendatud, tuleb käesoleval juhul kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas tühistada ja teha selles osas uus otsus, millega jätta lisakaristus kohaldamata. Seejuures arvestab kohus sellega, et kuigi R. Kasesalul on eelnevast kehtivaid karistusi, jäävad need ajavahemikku 2006-
- Aastal
- a R. Kasesalu karistatud ei ole ning ka aastal 2009 on teda karistatud vaid käesolevas asjas. Sten Lind Kohtunik 3