Kohustada Sergei DRUZI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele Süüdimõistetu RESOLUTSIOON - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Sergei DRUZI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna arvele Tööturuametis ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Sergei DRUZ kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Sergei DRUZ karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Leanika TAMME taotlus ja määrata tema poolt Sergei DRUZILE osutatud õigusabi tasu suuruseks 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni (s.h. kohtulikus menetluses osalemine 250 krooni, sõiduauto kasutamise kulu 60 krooni, käibemaks 62 krooni). Jätta vandeadvokaat Leanika TAMME tasu summas 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Druzi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Sergei Druz on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.08.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat 6 kuud karistusaja algusega 28.03.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on töötanud Viru Vanglas keevitajana ja pesumajas. Vanglas viibimise ajal saab kinnipeetav isiklikku töötasu, kuid teda on materiaalselt toetanud ka ema ja vanem õde. Lähedastega suhtleb kinnipeetav kirjavahetuse ja telefoni teel. Ametnike suhtes on kinnipeetav positiivse hoiakuga ja toetab ühiskonna väärtushinnanguid, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, on motiveeritud koostööks. Käesoleva vangistus on kinnipeetaval kolmas reaalne vanglas viibimine, kriminaalkorras on teda karistatud neli korda. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et oht uute kuritegude sooritamiseks on olemas. Kriminaalhooldusametnik arvestas siinkohal narkootikumide tarvitamist enne vangistust, kindla töökoha puudumist, korduvat kriminaalkorras karistatust ja endist elustiili. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht vanemate juures, tegemist on keskmises seisukorras 3-toalise korteriga. Kinnipeetava vanemad on pensionärid, kuid ema töötab osalise tööajaga koristajana. Kinnipeetava puhul on positiivseteks asjaoludeks järgmised: kehtib isikut tõendav dokument, kindel elukoht, toetavad lähisuhted ja negatiivseteks asjaoludeks korduv karistatus, kindla töökoha puudumine. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Druz taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Ave Arnim toetas kinnipeetava taotlust, palus see rahuldada ja lisaks KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõuetele palus prokuröri abi panna kinnipeetavale veel §75 lg. 2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustused. Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm palus taotlus rahuldada ja nõustus prokuröri abi argumentidega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Sergei Druz tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Sergei Druzi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Sergei Druz viibib vangistuses alates 28.03.2007, s.o. 2 aastat 9 kuud. Karistust on jäänud lõpuni 28.09.2010 kanda veel 9 kuud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud tunduvalt kauem, kui jääb veel karistust kanda. Vastavalt Viru Vangla iseloomustusele ei ole Sergei Druzile vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi määratud. Vastupidi, samast iseloomustusest nähtub, et ta on Viru Vanglas töötanud nii keevitajana kui ka pesumajas, seega on tema tööharjumused säilinud. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt ja on motiveeritud koostööks. Ka maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et talle on vabanemise korral kriminaalhooldusametniku tugi ja järelevalve vajalik. Maakohus leiab, et eeltoodu näitab seda, et kinnipeetava eesmärk elada tulevikus seaduskuulekalt, on reaalne. Vangistusest vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Elama asub ta vanemate juurde 3-toalisesse kõigi mugavustega korterisse. Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, kuuluvad kinnipeetava lähivõrgustikku tema vanemad ja õed. Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, on kinnipeetava vanemad pensionärid, ema töötab lisaks sellele osalise tööajaga koristajana. Ema ja vanem õde on kinnipeetavat vangistuse ajal materiaalselt toetanud ja lubanud seda teha ka vabanemise korral. Maakohus arvestab siinjuures ka sellega, et kinnipeetaval on säilinud töökogemus ja -harjumus ning tal on keevitaja-elektriku elukutse. Need asjaolud aitavad kaasa töö ja seega ka legaalse sissetuleku leidmisele. Kriminaalhooldaja oma arvamuses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ei nõustunud ning viitas tema puhul korduvatele karistustele, kindla töökoha puudumisele ja narkootikumide tarvitamisele. Maakohus leiab, et need on küll uute kuritegude toimepanemise riski faktorid, kuid leiab, et kahte viimast neist on võimalik vähendada kriminaalhooldusel lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. 9 kuud enne karistuse tähtaja lõppu, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ning aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb 9 kuu pärast tähtaegselt, puudub igasugune seaduslik alus tema elu ja tegevuse üle teostada järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang. Ka kinnipeetava enda seletustest maakohtu istungil nähtub, et ta on väga huvitatud koostööst kriminaalhooldusametnikuga ning vabanemise korral järelevalvest, kuna tal on sellelaadseid kogemusi, kus eelmisel korral vabanedes tähtaegselt ja ilma kontrollita, sooritas ta uue kuriteo. Kinnipeetav on kindel, et olles järelevalve all, ta uusi kuritegusid sooritama ei hakka. 4 Arvestades eeltoodut elaib maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Sergei Druzi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega eelkõige sellepärast, et karistuse tähtaja lõpuni on jäänud 9 kuud ja vabastades ta enne karistuse lõpu tähtaega, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Maakohus leiab, et korduvalt karistatud, mitu kuritegu sooritanud ja korduvalt vangistuses viibinud isikule on selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud. Ka leiab maakohus, et peale pikaajalist vangistuses viibimist on kinnipeetaval vabanemise korral kindlasti väga vajalik toetus ja abi, mida maakohtu arvates saab kõige efektiivsemalt ja õigesti pakkuda ennekõike kriminaalhooldus. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb Sergei Druzile vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel määrata ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse Sergei Druz KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks prokuröri abi poolt maakohtu istungil nimetatud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Tööturuametis arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka käesolevat karistust kannab ta narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamise ja sellega seotud kuriteo toimepanemise tõttu. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele oli maakohtu istungile kutsutud kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm. Seoses sellega, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, jätab maakohus õigusabikulud Eesti Vabariigi kanda. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.