1-09-13918/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-13918 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Kristiina ERTE Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Vladimir MARKOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vladimir MARKOV sünd. 11.11.1963, isikukood 36311112236, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx Ida-Virumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 05.02.2002 ja lõpp 01.02.2017 Jätta Vladimir MARKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Markovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Markov on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 18.12.2003 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) §101 p.7, 8 järgi ja karistati vangistusega 15 aastat karistusaja algusega 05.02.2002, arvestades karistusaja hulka eelvangistuse 3 päeva. Viru Ringkonnakohtu 04.02.2004 otsusega jäeti karistus muutmata,. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on osalenud Taastava õiguse programmis ja programmis Convictus. Kinnipeetav on emotsionaalselt kinnine, kergesti ärrituv, ei ole kompromissialdis, ei talu kriitikat, enesehinnang on madal, lähedasi suhteid ei ole loonud. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad elukogemusele. Kinnipeetaval on kalduvus kasutada pingelises olukorras agressiivset käitumist. Otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu, tal on raske mõelda tulevikust. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Arvamuse kohaselt leiab ametnik, et käesoleval ajal on ennatlik kinnipeetavat vabastada ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Kinnipeetav kannab praegu 15-aastast karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Eelnevalt on kinnipeetavat karistatud esimese astme kuritegude sooritamise eest, mis viitab tema ohtlikkusele. Vangistuse lõpuni on jäänud üle seitsme aasta. Vangistuses on kinnipeetavat karistatud 5 korda distsiplinaarkorras. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 6 korda (vanglas viibib samuti kuuendat korda); kinnipeetava poolt sooritatud kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks ning viimase kuriteo mõlemad episoodid olid sooritatud alkoholijoobes; kinnipeetav võib rakendada füüsilist vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks; risk suureneb alkoholi tarvitamisel; kinnipeetaval puuduvad vabaduses sõbrad, kes oleksid talle toeks vanglast vabanemise korral, on oht, et kinnipeetav hakkab suhtlema kuritegeliku taustaga isikutega; kinnipeetaval puudub töökoht ja pikemaajaline tööharjumus; kinnipeetaval on nõrk sotsiaalvõrgustik elukaaslase näol ning puudub kooselamise kogemus. Kinnipeetaval on elukaaslane, kuid lähedasemad suhted tekkisid neil alles vangistuse ajal ning ühist pidevat kooselu ja majapidamist ei ole neil olnud. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama elukaaslasele kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, millel on elukaaslase sõnul võlad. Elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on korter sobiv, elukaaslane on andnud ka nõusoleku. Elukaaslane on töötu ja elab sotsiaalabi rahadest, ka kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetaval on vajalik vanglas läbida Viha juhtimise programm ja sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Maakohtu istung Kinnipeetav Vladimir Markov taotles vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil enda vabastamist Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava vabastamist vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 2 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, ka vangistuses viibib kuuendat korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust üliraske isikuvastase teo kahe episoodi eest – KrK §101 p.7 ja §15 lg.2 - §101 p.8 järgi. Mõlemad episoodid olid toime pandud alkoholijoobes. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, millest 2 on saadud 2009.aastal. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav isik, kes on orienteeritud seaduskuulekusele. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibimise ajal. Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu soovib vabanemise korral asuda elama, Txxx Gxxx elukoha xxx. Nimetatud korter on elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks sobiv, Txxx Gxxx on ka kirjaliku nõusoleku andnud. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et nimetatud korteril on selle omaniku sõnade kohaselt võlad. Kuna kinnipeetaval on karistuse lõpuni 01.12.2017 jäänud veel nii pikk aeg ja käesoleval ajal ei ole kindel, et elukoht jääb Txxx Gxxx alles, ei pea maakohus võimalikuks, et kinnipeetav vabaneks nimetatud aadressile. Kinnipeetava sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuulubki vaid Txxx Gxxx. Suhted nende vahel tekkisid ajal, kui kinnipeetav kandis juba käesolevat vangistust. Ühist kooselu ja majapidamist ei ole neil kunagi olnud. Arvestades Viru Vangla iseloomustuses kinnipeetava suhtes märgitut – alkoholijoobes käitub ootamatult, on käitunud vägivaldselt, on emotsionaalselt kinnine, kergesti ärrituv, ei ole kompromissialdis, ei talu kriitikat – on oht, et isiklike probleemide tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Kinnipeetav märkis maakohtu istungil, et töökoht on tal vabanemise korral olemas, kuid tõendid ja garantiikiri selle kohta asja materjalides puuduvad. Andmed kinnipeetava töökohaga kindlustamise kohta puudusid ka kriminaalhooldusametnikul. Arvestades seda, et kinnipeetava tulevane elukaaslane on töötu ja elatub vaid sotsiaalabi rahadest, tema elukohal lasuvad võlad ja kinnipeetava vabanemise korral ei ole ka temal tööd, seega legaalset sissetulekut, on oht, et uue kuriteo võib kinnipeetava toime panna ka materiaalsete raskuste tõttu. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ja põhjendamata. Arvestades kinnipeetava minevikku, käitumist vangistuse ajal ja väga pikka karistuse tähtaega lõpuni ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetavat vabastada. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku arvamuses märgituga, et kinnipeetaval on soovituslik vangistuses läbida sotsiaalprogrammid Viha juhtimise programm ja Eluviisitreening. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4