ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Ilja Malštsukov Kohtuistungi aeg 26. novembril 2009.a. Kriminaalasi Prokurör Sergei Nagovitsõn süüdistuses KarS § 423 lg.1 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja Talvi Vaske SÜÜDISTATAV : Sergei Nagovitsõn -Elukoht ja aadress: xxx ,Isikukood: 36108280278,kodakond-sus: Kodakondsuseta, Haridus: Keskeriharidus, Emakeel:Vene keel, töökoht: MTÜ .Karistatus: Varem väärteokorras karistatud 2-l korral /liiklus/;Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: Ei kohaldatud RESOLUTSIOON Mõista Sergei Nagovitsõn süüdi KarS § 423 lg.1 järgi ning karistada 1 (ühe) aasta ja 3(kolme)kuulise vangistusega KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada Sergei Nagovitsõn’
mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 10(kümne) kuuline vangistus. KarS § 73 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Sergei Nagovitsõn ei pane 3(kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu KrMS § 310 lg.1 , VÕS § 130 ja § 134 alusel rahuldada kannatanu VG’i tsiviilhagi osaliselt ,mõistes Sergei Nagovitsõn’lt välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 16040.50 krooni (kuusteist tuhat nelikümmend krooni ja 50 senti ) ja moraalse kahju nõudes summas 50 000.-krooni (viiskümmend tuhat krooni) Mõista Sergei Nagovitsõn’lt välja KrMS § 180 alusel menetluskulud riigituludesse , s.o advokaadi õigusabikulud summas 2266.80 krooni (kaks tuhat kakssada kuuskümmend kuus 1 krooni ja 80 senti), ekspertiisitasud summas 6475.-krooni (kuus tuhat nelisada seitsekümmend viis krooni ) ning sundraha 6525.-krooni. (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr
/, kuid ta ei olnud piisavalt tähelepanelik ja jättis, tundes autojuhina liikluseeskirja nõudeid, vahetult enne ülekäigurajani jõudmist veendumata, et ülekäigurajale ei lähene jalakäijaid, kuigi tal oli veendumiskohustus suurema ohu allika /auto/ juhina ning ei võtnud hoogu piisavalt maha /mootorsõiduki kiirus otsasõidu hetkel oli suurusjärgus 50 km/h/ reguleerimata ülekäigurajale lähenedes /
/ olukorras, kus enne ülekäigurada oli teekattel märgistus, et eespool on ülekäigurada, põhjustades liiklusõnnetuse, sõites reguleerimata ülekäigurada autojuhi suhtes paremalt vasakule ületavale jalakäijale VG’ile otsa /
/, tekitades kannatanule raske tervisekahjustuse /
/: vaagnaluude murru, vasakpoolsete roiete hulgalised murrud, peaaju põrutuse pehmekelmealuse verevalumi ja ajutursega, rinnaaordi rebendi, vasakpoolse diafragma rebendi, kopsude põrutuse ja retroperitoneaalse verevalumi. Oma käitumisega rikkus Sergei Nagovitsõn järgmisi liiklusnõudeid:
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/, § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Oma tegevusega pani Sergei Nagovitsõn toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. 2 Kohtulik uurimine. Süüdistatav Sergei Nagovitsõn kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas ennast põhimõtteliselt süüdi ning kohtuistungil enda täiendavat ülekuulamist ei soovinud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Viimases sõnas avaldas kahetsust ja soovis, et kohus teeks õiglase otsuse. Esitatud tsiviilhagi võttis omaks varalise kahju nõudes osaliselt s.o. p-des 1-5, kuid taastusravi kulutuste osas ei olnud tsiviilhagiga nõus, samuti ei olnud nõus moraalse kahju nõudega, väites, et ka tema kannatas selle liiklusõnnetuse läbi. Süüdistatava kaitsja avaldas kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud. Vaielda ei saa, et jalakäija sai raskelt vigastada. Tegemist on klassikalise liiklusõnnetusega, Sergei Nagovitsõn’
karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta kõiki liiklusõnnetuse tehiolusid. Loomulikult on kahju, et jalakäija sai selliseid vigastusi. S. Nagovitsõn teab ise oma perekonna olukorra tõttu , mida tähendab, kui pereliige on haige ning teda on pidevalt hooldada vaja. Palub mõista kergem karistus prokuröri poolt taotletule. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on kaitsja arvates põhjendamata ning see tuleks jätta rahuldamata. Prokurör avaldas kohtuistungil, et vaidluse all olev liiklusõnnetus on klassikaline , kus autojuht ei olnud küllalt tähelepanelik jalakäija suhtes, kes ületas ülekäigurada. Tegemist on ettevaatamatusest toime pandud liikluseeskirja sätete rikkumisega .Prokurör
iab, et tegemist ei ole segasüüga. Jalakäija oli eakas inimene , nende isikute suhtes peab iga autojuht olema eriti tähelepanelik. Lähenedes ülekäigurajale, mis oli nõuetekohaselt tähistatud, peab sõidukijuht vähendama kiirust ja veenduma ,et ülekäigurajal ei ole jalakäijaid , seega tagama jalakäijate ohutuse. Prokurör
iab, et kannatanu tsiviilhagi varalise ja moraalse kahju nõudes on põhjendatud, kuid hagi suurust tuleb hinnata üldisest kohtupraktikast lähtuvalt , samuti seda, millised olid kannatanu vigastused. Prokurör
iab, et on olemas kergendavad asjaolud, mis annavad võimaluse taotleda karistust alla keskmist määra. Tegemist ei ole tahtliku kuriteo toimepane-misega. Taotles Sergei Nagovitsõn süüdi mõista ja karistada teda 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega, mida siis KrMS § 238 lg.2 alusel 1/3 vähendada ja lõplikuks karistuseks mõista 10 kuud vangistust, mida ei pöörata KarS § 73 alusel täitmisele, kui Sergei Nagovitsõn ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristuse kohaldamist prokurör ei taotlenud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses,
idis, et Sergei Nagovitsõn’i poolt talle esitatud süüdistuse aluseks oleva teo toimepanemine on täielikku tõendamist
idnud ja õigesti kvalifitseeritud, süüks pandav tegu vastab KarS § 423 lg 1 sätestatud teo süüteokoosseisule, on õigusvastane ning Sergei Nagovitsõn on selle teo toimepanemises süüdi. Sergei Nagovitsõn’
on esitatud süüdistus mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitumisnõuete rikkumises ettevaatamatusest, millega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus .Vastavalt süüdistusele 05.12.2008. a. kella 16:05 ajal Tallinnas Paekaare 48 maja juures, juhtides mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimisnumbriga xxx, ei andnud kaine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omav Sergei Nagovitsõn teed reguleerimata ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale, sõites jalakäijale otsa. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai eluohtlikke tervisekahjustusi jalakäija VG. Oma käitumisega rikkus Sergei Nagovitsõn järgmisi liiklusnõudeid:
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese 3 suhtes/; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/, § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Paekaare 48 maja juures asuv reguleerimata ülekäigurada oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ja teemärgisega nr 945 /vöötrada/ ning oli nähtav sündmuskohal põlenud tänavavalgustuse tõttu, vaatamata sellele ei kohandanud S. Nagovitsõn oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks ilmastikuolusid /pime aeg; tehisvalgustus/, teeolusid /märg teekate/ ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, ta ei olnud piisavalt tähelepanelik ja jättis, tundes autojuhina liikluseeskirja nõudeid, vahetult enne ülekäigurajani jõudmist veendumata, et ülekäigurajale ei lähene jalakäijaid, kuigi tal oli veendumiskohustus suurema ohu allika /auto/ juhina ning ei võtnud hoogu piisavalt maha /liiklustehnilise ekspertiisi järgi oli mootorsõiduki kiirus otsasõidu hetkel suurusjärgus 50 km/h/ reguleerimata ülekäigurajale lähenedes olukorras, kus enne ülekäigurada oli teekattel märgistus, et eespool on ülekäigurada, põhjustades liiklusõnnetuse sõites reguleerimata ülekäigurada autojuhi suhtes paremalt vasakule ületavale jalakäijale VG’ile otsa. Kohus uuris antud kriminaalasjas toimikutes olevaid kirjalikke tõendeid s.o tunnistaja ZK ütlused /t.l. 59-61/ , mille kohaselt sellel päeval umbes kella 16 paiku läks ta lapsevankriga Tallinnas, Paekaare 48 juures mööda kõnniteed ja nägi, et keegi läheneb sebraga ülekäigurajale, kui ta pöördus käru poole, kuulis tugevat lööki ning nägi, et naisterahvas ,kes lähenes ülekäigurajale ,
ndab keereldes mööda teed, kus autod sõidavad. Juht kohe ei saanud pidama, kui peatus, siis jooksis naisterahva juurde. Seda, kas naisterahvas enne ülekäigurajale astumist vasakule vaatas ja kuidas ta teed ületas, ta ei näinud. Kannatanu VG’i ütluste /t.l 62-65; 68-71/ kohaselt ei mäleta ta avariist mitte midagi, oli teel koju ning peale avariid viidi teda Mustamäe Haiglasse ja sealt otse Keila Haigla taastusraviosakonda, kust lubati koju 31. märtsil 2009.a. Edasi on olnud kodus ning tervis ei ole taastunud.Püsti seisab, kuid liikuda on raske. Med. personal kodus teda aitamas ei käi;on perearsti järelevalve all. Kordusoperatsioone ette nähtud ei ole.Kõik riided, mis olid seljas, said avarii käigus kannatada, samuti kadusid ära prillid. Käekoti küljes oli ka helkur. Isiku ekspertiisiakti nr 48 eksperdiarvamuse /t.l. 40/ järgi tuvastati VG’il vaagnaluude murd, vasakpoolsete roiete hulgalised murrud, peaaju põrutus pehmekelmealuse verevalumi ja ajutursega, rinnaaordi rebend, vasakpoolne diafragma rebend, kopsude põrutus ja retroperitoneaalne verevalum. Tegemist on eluohtlike tervisekahjustustega, mis võisid olla saadud liiklusõnnetuse käigus. Sündmuskoha vaatluste protokollidest /t.l. 5-6; 27-30/ nähtub, et sündmuskoht Paekaare 48 maja juures on kahesuunaline. Mõlemal sõidusuunal on üks sõidurada. Lubatud suurim kiirus on 50 km/h. Paekaare tänavaga ristub ülekäigurada. Enne ülekäigurada on asfaltbetoonkattel valge värviga märgitud „ülekäiguraja eeltähis“. Eeltähis on ülekäigurajast 19,85 meetri kaugusel. Sündmuskohal valgustus põleb. Sõidutee on heas korras. Sõidutee on märg. Pime aeg. 4 Liiklusvahendi ülevaatuse protokollist /t.l. 22/ nähtub, et mootorsõiduki Citroen Jumper registreerimisnumbriga xxx pidurid olid töökorras; tuled olid töökorras; rehvid vastasid nõuetele; roolivõimendi ei tööta, kuid rattad pöördusid rooli pööramisel. Kannatanule VG’ile tekitati füüsiline, moraalne ja varaline kahju. Kannatanu esitas varalise kahju nõude summas 58040.50.- krooni ja mittevaralise kahju nõude summas 100 000.- krooni. /t.l. 90-95/. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidluse all liiklusõnnetuse asjaolud ega ka Sergei Nagovitsõn’i süü, kuna ta on oma süüd tunnistanud, kuigi väidab, et tema sai samuti kannatada. Kohus on seisukohal, et nii Sven Pauksoni poolt liiklusõnnetuse põhjustamine kui selle tagajärjel VG’ile tervisekahjustuse tekkimine on kriminaalasja materjalidega üheselt tõendatud. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalidest nähtub ka KarS § 423 lg 1 koosseisu subjektiivse tunnuse (ettevaatamatus) esinemine nii koosseisupärase teo kui ka sellega põhjustatud tagajärje suhtes. KarS § 18 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Esmalt andis S. Nagovitsõn ütlusi tunnistajana /t.l 55-57/ ja nende ütlustest nähtuvalt Sergei Nagovitsõn ei osanud kuidagi seletada, miks liiklusõnnetus juhtus , oli juba pime ja jalakäija ilmus ootamatult. Jalakäija ületas teed paremalt vasakule. Kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlustes /tl. 74-76 / tunnistab Sergei Nagovitsõn oma süüd osaliselt, sest tema arvates tegi ta kõik õieti, kuid jalakäija jäi talle ikkagi nähtamatuks. Ta pidi oma vaimse puudega lapsele /21aastane/ bussipeatusesse järele minema ning ta sõitis bussipeatuse poole, kui õnnetus juhtus. Sõidab Paekaare tänaval iga päev ja teadis väga hästi seda ülekäigukohta. Lapsed ületavad seal tihti teed. Alati võtab enne ülekäigurada kiiruse maha umbes 20-km/h , veendudes, et ülekäigurajal kedagi ei ole, kiirendab uuesti kiiruseni 50 km/h. Tegi ka seekord nii. Kiirendas uuesti ning jalakäijate ülekäigurajal tundis hoopi vastu autot. Pidurdas ja sõitis haljasalale, et mitte takistada liiklust. Asfalt oli natuke niiske, kuid libe ei olnud. Teadis, et autol oli roolivõimendi rihm katki, kuid sõitmist see ei seganud. Juhistaazi on umbes 15-16 aastat ning raskeid liiklusõnnetusi pole olnud. Peale liiklusõnnetust ja sõiduki peatamist läks vaatama ,mis juhtus ja nägi sõiduteel lamamas tumedates riietes naisterahvast, kes lamas selili, ei reageerinud millelegi. Helistas päästeametisse ja teatas juhtunust. Täpselt ei tea, kas naisterahval oli helkur või mitte, nähtaval helkurit ei olnud. Kuna kriminaalasja materjalidest ei nähtu S. Nagovitsõn’i käitumises teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid ja tema poolt KarS § 423 lg 1 koosseisupärase teo toimepanemine on
idnud täielikku tõendamist, tuleb Sergei Nagovitsõn talle süüks pandava teo toimepanemises süüdi tunnistada ning teda selle eest karistada. Karistuse mõistmine KarS § 423 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära, lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, võib selle suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Kohus juhindub karistuse mõistmisel KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 Karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja kohtuvaidlustes avaldatud puhtsüdamlik kahetsus , karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Võttes arvesse asjaolu, et süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning lähtudes prokuröri esitatud karistustaotlusest,
iab kohus, et mõistetava karistuse eesmärke on võimalik saavutada vangistusega, mida ei pöörata tingimuslikult täitmisele . Kohus peab võimalikuks ja otstarbekohaseks karistada Sergei Nagovitsõn’t vangistusega tingimisi ning katseajaga KarS § 73 sätteid rakendades s.o. ilma käitumiskontrolli nõueteta KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist kohus ,arvestades süüdistatava üldist õiguskuulekat liikluskäitumist ning tema ütlusi , puhtsüdamlikku kahetsust , samuti süü suurust – ettevaatamatusest toime pandud kuritegu , käesolevas asjas vajalikuks ja otstarbekaks ei pea, samuti ei nõudnud lisakaristust prokurör. Tsiviilhagi. Kannatanule VG’ile tekitati füüsiline, moraalne ja varaline kahju. Kannatanu esitas varalise kahju nõude summas 58040.50.- krooni ja mittevaralise kahju nõude summas 100 000.- krooni Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuivõrd antud kriminaalasjas on tuvastatud, et Sergei Nagovitsõn tekitas VG’
kahju mootorsõiduki käitamisel, tuleb esitatud hagi rahuldamiseks teha kindlaks, milline ja kui suures ulatuses on tekkinud kahju ja et see on põhjuslikus seoses 05.12.2008.a.. toimunud liiklusõnnetusega. Kuna kostja vastutab kahju tekkimise eest suurema ohu allika valdajana, ei oma kostja süü õnnetuse tekkimises kahjuhüvitamise kohustuse kindlaksmääramisel tähtsust. Kostja süü suurust arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel. Oluline on kindlaks teha, kas süüdimõistetul tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega. Kohus
iab, et kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes tuleb rahuldada osaliselt s.o. summas 16040. 50 krooni, selles ulatuses oli ka süüdistatav esitatud tsiviilhagiga nõus. Varalise kahju nõue kuulub hüvitamisele osas, mis puudutavad tervisekahjustuse ravimise kulusid summas 995.50 krooni,ravimite soetamise kulud 415.-krooni, Keila Taastuskeskusesse sõitmisega tehtud transpordikulud summas 4080 krooni , riiete kahjustamisega seotud kulud summas 6550.-krooni ning erivahendite soetamine , et kannatanu saaks liikuda korteri piirides s.o. 4000 krooni. Edasiste taastusravi kuuride läbimiseks on kannatanu taotlenud hüvitada summa 42 000 krooni , esitamata ühtegi tõendit taastusravi vajalikkuse kohta. Hagiavalduse lisana /tl.92-93/ on esitatud Keila Taasturavikeskuse väljavõttest haigusloost nr.: KT072391 30.03.2009.a.millest ei nähtu , et igal juhul oleks vajalik taastusravi veel kolm korda korrata. Ravialasteks soovitusteks edasiseks raviks on regulaarne liikumisharrastus koormustaluvuse, lihasjõudluse ja liigesfunktsiooni parandamiseks ja säilitamiseks Soovitused taastusraviks vajadusel. VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline (lg 1) . Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5). 6 VÕS § 128 lg 5 järgi mõistetakse mittevaralise kahjuna eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Riigikohtu otsuses nr.3-2-1-85-08 on selgitatud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Hüvitise suurus oleneb kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada VÕS § 130 lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust. Käesoleval juhul tekitas S. Nagovitsõn oma süülise käitumisega kannatanule vaagnaluude murru, vasakpoolsete roiete hulgalised murrud, peaaju põrutuse pehmekelmealuse verevalumi ja ajutursega, rinnaaordi rebendi, vasakpoolse diafragma rebendi, kopsude põrutuse ja retroperitoneaalse verevalumi. Tegemist oli eluohtlike tervisekahjustustega, mis võisid olla saadud liiklusõnnetuse käigus. Kohus arvestab rahalise hüvitise suuruse määramisel Sergei Nagovitsõn’i süü liiki, s.t. seda, et tegemist on ettevaatamatusest toimepandud kuriteoga. Kannatanule olid tekitatud rasked kehavigastused, mis on kergeimaks tagajärjeks, millele järgneb kriminaalvastutus. Samas on tõendatud, et avarii tagajärjel saadud vigastustest tingituna ei funktsioneeri kannatanu keha enam selliselt nagu ta oleks funktsioneerinud ilma vigastusteta. Ka tõi süüdistatava süüline käitumine kannatanule kaasa psüühilise seisundi halvenemise, mis väljendub depressiivsuses, ärevuses ja kerges ärritumises. Kannatanul on esinenud ka paanikahoogudele vastavaid sümptomeid. Kannatanu elukvaliteet on oluliselt langenud, ta kannatab pidevalt füüsilist ja psüühilist valu. Sotsiaalse aktiivsuse pärsitus ja liikumisvõime piiratus on sundinud kannatanut loobuma praktiliselt füüsilisest aktiivsusest,seega on vähenenud suhtlemisvõimalused teiste omavanustega ja võimalused suhelda väljaspool oma elukohta Kannatanule ei ole liiklusnõuete täitmise osas midagi ette heita – ta ületas sõiduteed selleks ettenähtud kohas. Kannatanule oli süüdistatava süülise käitumise tagajärjel tekitatud hulgaliselt kehavigastusi . Eitamata käesolevas kriminaalasjas kannatanul esinenud kehavigastuste raskust, arvestab kohus asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas mõjutab kannatanu vanus saadud vigastustest füüsilist paranemist. Kohus on seisukohal, et mõistlikuks rahaliseks hüvitiseks, mis tuleb kannatanule välja mõista seoses temale tekitatud mittevaralise kahjuga on 50 000 krooni. Kannatanule moraalse kahju hüvitamisel arvestab kohus rahalise hüvitiste suuruse määramisel vigastuste laadi ja ka Sergei Nagovitsõn’i süü liiki, s.t. seda, et tegemist on ettevaatamatusest toimepandud kuriteoga, seejuures ei ole ettevaatamatus süü suurim määr. Menetluskulud KrMS § 175 lg.1 p 3, 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha , erinevad ekspertiisikulud . KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni Kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.