← Eesti

1-09-9401/4

Kriminaalasi nr 1-09-9401 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 15.septembril 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho tõlk Natalja Tselikova prokurör Toomas Liiva

§ 200lg 2 p 8,10 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus Sergei Bedritit süüdistatakse selles, et tema 04.aprillil 2009.a. kella 10.57 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varjas oma nägu maskiga ja kasutas relvana kasutatavat muud eset – raketipüstolit, püüdis vägivalda kasutades röövida Tartu linnas Kalda tee 30-36 asuvat OÜ Raakel Annelinna 2 Pandimaja ning teenindajana töötavat P.M. , mis seisnes selles, et Sergei Bedrit, kandes peas maski, sisenes Annelinna 2 Pandimaja teenindussaali, suunas käes oleva raketipüstoli P.M. poole, pärast mida hakkas Sergei Bedrit ronima üle teenindusleti peal oleva turvaklaasi, et röövida teenindusleti taga laua peal olevat kulda ja sularaha, kuid nähes, et P.M. jookseb appi karjudes välisukse suunas katkestas Sergei Bedrit teenindusleti taha ronimise ning järgnes kannatanule ja tõkestas kannatanul pandimajast väljumise. Sergei Bedrit haaras P.M. l ümbert kinni, pani käe kannatanu suule, et vaigistada kannatanu poolne appikarjumine, seejärel lükkas Sergei Bedrit kannatanu tagasi pandimaja teenindussaali lüües eelnevalt kannatanule vastu kaela. Röövimine jäi Sergei Bedritil lõpuni viimata temast mitteolenevatel põhjustel, kuna P.M. hakkas appi karjuma ja püüdis pandimajast välja joosta mille peale Sergei Bedrit põgenes. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, kui see oli toime pandud relva või relvana kasutatavana muu esemega või sellega ähvardades, kui see oli toime pandud näo varjamisega näokatte või maskiga, kui kuritegu jäi lõpuni viimata süüdlase tahtest sõltumata, pani Sergei Bedrit toime KarS § 25 lg 1,

§ 200lg 2 p 8,10 järgi ettenähtud kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdi mõista Sergei Bedrit KarS § 25 lg 1,2- § 200 lg 2 p 8,10 järgi ja karistada teda 4 aasta vangistusega. Tulenevalt KarS § 65 lg 2 liita Sergei Bedritile mõistetavale karistusele viimasele Tartu Maakohtu poolt 18.mai 2007.a. mõistetud 1 aasta vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Sergei Bedrit tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,

§ 200lg 2 p 8,10 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Käesolevas asjas on asitõendiks tunnistatud kollast värvi kilekott, rohelist värvi kilekott Maxima, valget värvi kilekott, botased musta värvi, sinist värvi teksapüksid, halli-musta värvi jope, 2 musta värvi töökinnast, musta värvi nokamüts, stardipüstol WR3195 ja stardipüstoli padrun. Sergei Bedritilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Sergei Bedrit KarS § 25 lg 1,

§ 200lg 2 p 8,10 järgi ja mõista karistuseks neli

(4)aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Sergei Bedritile Tartu Maakohtu 18.mai 2007.a. otsusega mõistetud üks
(1)aastat vangistust võrra ja liitkaristuseks Sergei Bedritile mõista viis
(5)aastat vangistust. Sergei Bedritile mõistetud karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates tema kinnipidamisest s.o 06.aprillist 2009.a Sergei Bedriti suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KrMS § 126 alusel asitõendiks tunnistatud kollast värvi kilekott, rohelist värvi kilekott Maxima, valget värvi kilekott, stardipüstol WR3195 ja stardipüstoli padrun hävitada kohtuotsuse jõustumisel; botased musta värvi, sinist värvi teksapüksid, halli-musta värvi jope, 2 musta värvi töökinnast ja musta värvi nokamüts tagastada Sergei Bedritile kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista Sergei Bedritilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (10 875) krooni 00 senti ja kaitsja tasu kolm tuhat üheksakümmend kolm
(3093)krooni 60 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.