1-08-2462/5

(06278001978)Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Kaire Päri Tõlk Virge Harak Kriminaalasi Mihkel Veike süüdistus KarS § 121 järgi üldmenetluses Prokurör Silva Rood Süüdistatav Mihkel Veike Kaitsja Elukoht: XXXXXX XX, isikukood: 38011142717; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; vääreteo korras karistatud 2-l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Adv. Alo Noormets (kokkuleppel) RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, 314 ja 315 lg 4, 5; 181 lg1 kohus otsustas Õigeks mõista Mihkel Veike KarS § 121 järgi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Menetluskulud summas 24458.60 krooni jätta riigi kanda. Välja maksta riigi arvelt Mihkel Veikele kaitsjatasu 23600.- (kakskümmend kolm tuhat kuussada krooni). Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates

1. aprillist 2009.a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon. Mihkel Veiket süüdistatakse selles, et tema 23.11.2006 kella 20.20 paiku Tartus Kaunase pst 9a maja vahetus läheduses, lõi O.V. kahel korral rusikaga näo piirkonda ja üks-kaks korda jalaga kehapiirkonda, tekitades sellega O.V. pea põrutushaava ja füüsilist valu. Sellega pani Mihkel Veike pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Kannatanu O.V. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2006.a novembri õhtul kella 20-21 paiku oli ta V.S. ja E õues, nad mängisid palli. Väljas oli pime. Ta viskas palli V, kes hüppas eest ja pall lendas kogemata aknasse. Aken oli juba enne täiesti katki. Nad ehmatasid ja jooksid kohe minema maja taha. V. ja E jooksid eespool. Ta peatus, kuna arvas, et sõber jookseb talle järele. Kuid see ei olnud ta sõber, vaid süüdistatav. Tal ei olnud enam kuhugi joosta. Süüdistatav lõi talle kogu jõust rusikaga vastu oimukohta. Ta kukkus maha, pea hakkas väga kõvasti ringi käima. Siis ta tuli enam-vähem teadvusele ja nägi, et süüdistatav jooksis V.S. juurde. V ütles talle, et see polnud tema, rahune maha. Süüdistatav küsis, kes siis oli. E ütles, et see oli tema (kannatanu). Siis jooksis süüdistatav tema juurde, ta oli siis veel pikali, ja lõi teda ühe korra jalaga ja võttis riietest kinni. Ta ütles, et lähme kutsume politsei ja hakkas teda tirima hoone poole. Ta tahtis lahti pääseda, aga see ei õnnestunud. Selle peale lõi süüdistatav talle vastu hambaid. Süüdistatav kutsus politsei. Peale süüdistatava jooksis majast välja veel üks inimene ja hiljem maja juures oli veel kaks inimest. Algul rääkisid politseinikud midagi süüdistatavaga ja vaatasid akent. Ta sai jutust nii palju aru, et aknaga ei juhtunud midagi, aken oli niigi täiesti katki. Pärast läksid nad V vene keelt kõneleva politseiniku juurde ja ütles, et ta peksti läbi. Politseinik vaatas ta peahaava ja ütles, et ta võib süüdistatava kohtusse anda. Peale seda läksid nad laiali. Koju jõudes nägi isa tal peas verd ja küsis talt, mis juhtus. Ta selgitas juhtunut, isa pahandas temaga, et ta on alles 15aastane, aga juba on probleemid politseiga. Ta ütles, et polnud probleemi, vaid sai peksa. Järgmisel päeval läks ta ema juurde ja selgitas juhtunut. Ema vaatas, et see on tõsine asi ja ütles, et lähme fikseerime vigastused ja anname kohtusse. Nad sõitsid Maarjamõisasse, kus selgus, et tal on kerge peapõrutus. Kohe peale seda sõitsid nad politseijaoskonda ja esitasid avalduse. Kannatanu arvas kohtus, et sündmus toimus kas
2. või
3. novembril ja ta läks järgmisel päeval ema juurde, kuid eeluurimisel antud ütluste kohaselt leidis juhtunu aset 23.11.2006.a ning ema juurde läks ta 27.11.2006.a (tl 2). Kohtus selgitas kannatanu, et ei saanud varem ema juurde minna, kuna isa on väga range ja karistas teda selle eest, et tal politseiga probleeme oli. Kannatanu lisas, et kui süüdistatav ta kätte sai, olid sõbrad temast u 10 meetri kaugusel. Löögist pähe käis tal pea ringi, veri oli väljas. Valu ta eriti ei tundnud. Hiljem oli tal umbes kuu aega peavalu, kaks esihammast valutasid umbes nädal aega. Ta tundis süüdistatava ja tema sõbra juures alkoholi lõhna. Kannatanu seaduslik esindaja L.V. andis kohtus ütlusi selle kohta, et paar aastat tagasi sügisel tuli poeg, kes elab isa juures, tema juurde. Ta nägi pojal oimukohal kuivanud verd ja küsis, mis juhtus. Poeg rääkis, et nad mängisid palli ja talle anti peksa, rusikaga löödi oimukohta ja kõhtu. 2

(7)Ta küsis, kas kuskilt valutab ja poeg vastas, et pea valutab ja valus on lõuga ja hambaid liigutada. Ta rääkis juhtunust ülemusele, kes soovitas asja kohtusse anda. Nad pöördusid u 3-4 päeva pärast Maarjamõisasse. Tunnistaja E.E. on kannatanu sõber. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et 23.11.2006.a mängis ta koos kannatanu ja V.S. palli, mille nad leidsid põõsastest. See oli väiksem kui tennisepall. Nad viskasid palli üksteisele, V pööras eest ära ja kannatanu viskas palli aknasse. Aken oli juba katki, ühelt katkiselt klaasilt tuli kild ära. Nad hakkasid kartma, kuna nägid, et keegi on majas sees ja jooksid majade vahele. Tema jooksis kõige ees, kannatanu oli viimane. Joostes nad nägid, et keegi tuleb neile järele. Süüdistatav jõudis esimesena kannatanuni ja lõi talle rusikaga vastu kulmu, mille peale kannatanu kukkus maha. Siis läks süüdistatav V juurde, küsis, kes tegi. Tema vastas, et kannatanu, mille peale süüdistatav läks uuesti kannatanu juurde ja lõi talle jalaga kõhtu. Siis hakkas kannatanut tirima. Kannatanu tahtis ära minna, aga süüdistatav lõi talle veelkord vastu pead. Kokku lõi ta kannatanut 3-4 korda. Tema oli neist sel hetkel u 15-20 meetri kaugusel. Siis tuli majast välja süüdistatava tuttav. Süüdistataval ja tema tuttaval olid alkoholi lõhnad juures. Süüdistatav tiris kannatanu maja juurde. Nemad V läksid samuti maja juurde. Süüdistatav kutsus politsei. Ta võttis palli ja läks ära koju. Kannatanu näos ta verd ei näinud, oli väike paistetus. Järgmine kord nägi ta kannatanut koolis, tal oli oimu piirkond katki. Kohtus avaldati tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt kannatanu hakkas kohapeal nutma (tl 7). Kohtus väitis tunnistaja, et ei mäleta nutmist, kuid rääkis ülekuulamisel tõtt. Kannatanu ütles algul süüdistatavale valed isikuandmed, kuid siis, kui politseisse helistati, ütles õiged andmed. Tunnistaja V.S. on kannatanu pinginaaber. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et 23.11.2006.a õhtul oli ta koos kannatanu ja E väljas. Nad leidsid väikese palli, mida hakkasid üksteisele pilduma. Kannatanu viskas talle palli, aga ta pööras ära ja pall lendas kogemata aknasse. Aknaklaas oli juba katki, kuid väike klaasitükk tuli ära. Nad nägid, et majas olid mingid mehed, kes hakkasid sehkendama. Ta ütles, et keegi tuleb ja nad jooksid majast eemale. Jooksmise ajal ta nägi, et kannatanu jäi seisma ja pööras ümber. Teda ajas taga süüdistatav. Kannatanuni jõudes lõi ta talle rusikaga oimukohta. Ta ei mäleta, kumba näopoolt löök tabas. Kannatanu kukkus ja süüdistatav lõi teda veel jalaga. Siis jooksis süüdistatav tema juurde, ta tundis väga tugevat õllelõhna. Süüdistatav oli väga vihane ja karjus, kes tegi. E vastas, et kannatanu tegi. Seepeale jooksis süüdistatav tagasi kannatanu juurde, võttis tal kraest kinni ja hakkas teda maja poole tirima. Kannatanu tahtis lahti pääseda ja siis lõi süüdistatav teda kolmandat korda, vastu hambaid. Löömise ajal karjus kannatanu väga kõvasti. Tema viibis sel ajal kannatanust u 10 meetri kaugusel. Peale seda tassis süüdistatav kannatanu maja juurde, kuhu tulid kaks süüdistatava sõpra. Kannatanu rääkis, et tal pea valutab ja tal oli punane paistetus või muhk. Siis tuli politsei, kannatanu rääkis, et teda löödi. Süüdistatav Mihkel Veike kohtuistungil end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja leidis, et tegu on valesüüdistusega. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt ehitasid nad aadressil Kaunase pst 9a muusikakeskuse stuudioruume, kui käis pauk, aken lendas sisse. Ta kuulis juba enne seda hääli. Ta jooksis välja ja nägi, kuhu poisid jooksid. Poisid irvitasid ja röökisid naerda. Ta sai ühel kratist kinni, kuid kannatanu üritas käest lahti rabeleda. Ta sai kannatanul kaenla alt kinni, siis jõudis temani P, kes aitas kannatanut kinni hoida, R.O. tuli järgi. Nad lohistasid kannatanut umbes 10 meetrit, sest ta ei tahtnud kaasa tulla, nad viisid kannatanu maja juurde ja palusid tal nime üles kirjutada. Selgus, et ta oli andnud valenime. Kannatanu ise tunnistas, et ta ise viskas akna sisse. Kannatanu sõbrad tulid ka maja juurde. Kinnipidamise mõte oli andmete võtmine, et kui järgmine kord visatakse, on hea asjaosalistele helistada. Mingit löömist ta ei teinud, noorsooteenistuses ei tohi sellist asja ette tulla. Kannatanu oli kogu aeg ühenduses isaga. Ta pakkus, et isa tuleks kohale, et saaks andmed enne politsei tulekut. Ta saab 3

(7)vene keelest aru, kuid ei oska rääkida, A.S. tõlkis. Kannatanu sõber ütles kannatanule, et ütle, et sind löödi ja siis sul ei ole probleeme. Kannatanul ta mingeid vigastusi ega verd ei näinud. Alkoholi ta tarvitanud ei olnud, kuna keskus töötas ja see on rangelt keelatud. Edasi tegutses asjaga politsei. Ta näitas akna ette, tegu oli klaasist seinaga, mis koosneb ruutudest, üks ruut oli sisse visatud. Kuskilt ei tulnud välja palli, millega oli visatud. Kohtus avaldati Mihkel Veike eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt ta ei osanud öelda, kas kannatanu lõhkus akna ära, kuid mõra oli aknaklaasis sees, ta ei tea, kas see oli varasemast ajast või mitte (tl 13). Kohtus ütles süüdistatav, et sel hetkel ei osanud ta tähelepanu sellele detailile juhtida. Tunnistaja P.K. on Noorte Muusikakeskuse töötaja ja süüdistatava tuttav. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2006.a oktoobris või novembris tegid nad aadressil Kaunase pst 9 ehitustöid, kui järsku nad kuulsid klirinat, tabati akent. Nad läksid välja ja nägid, et kolm-neli poissi jooksevad ära. Nad jooksid järgi, süüdistatav jooksis kõige ees, tema järgnes umbes 5 sekundit hiljem ja oli umbes 20 meetrit tagapool. Kõige tagumise poisi sai süüdistatav kätte, võttes tal õlast kinni. Mingit löömist ei olnud. Poiss rabeles, nad võtsid poisi kahevahele ja vedasid ta muusikakeskuse juurde tagasi. Kannatanu rüseles ja üritas põgeneda. Maja juurde jõudes võtsid nad paberi ja käskisid tal kirjutada oma nime ja isikukoodi. Kannatanu andis esialgu vale nime. Kui politsei tuli, parandas ta oma nime ära. Teised poisid olid kaugemale jooksnud, kuid tulid hiljem maja juurde tagasi. Nad näitasid politseile purunenud akent, kannatanu viidi politseiautosse ja tehti protokoll. Aknal võis ka enne olla mõrasid, kuid aken läks katki. Ta nägi kannatanu kinnipidamist süüdistatava poolt pealt. Kohtus avaldati tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt ta täpselt ei oska öelda, kuidas kinnipidamine toimus, kuid mingit löömist ei olnud (tl 11). Kohtus väitis tunnistaja, et tal on olnud aega meenutada ja see asjaolu meenus talle. A.S. tuli välja, kui nad jõudsid maja juurde tagasi, R.O. kohta ei oska ta öelda. Kannatanu ei kaevanud, et teda oleks pekstud ja mingeid vigastusi tal ei olnud, kuid üks tema sõpradest ütles kannatanule, kui politsei tuli, et ütle, et sind löödi. Tunnistaja R.O. on süüdistatava tuttav. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et kaks aastat tagasi novembris tegi ta koos süüdistatava, P.K. ja Arturiga aadressil Kaunase pst 9 remonti. Käis kõva pauk, klaasiklirin. Kari poisse jooksis, nad jooksid järele, süüdistatav oli esimene, P teine. Tema oli redelil ja tal läks rohkem aega. Kui ta jõudis maja nurga tagant välja, nägi ta momenti, kui süüdistatav sai viimase poisi kätte. Süüdistatav oli temast umbes 30 meetri kaugusel. Tänav oli pime, aga valgustus põles. Süüdistatav võttis kannatanul kratist kinni, poiss rabeles. Seetõttu tõi süüdistatav koos P kannatanu tagasi. Mingit löömist ei olnud. A ilmus välja, kui nad tagasi maja juures olid. V sõimas neid venekeelsete roppustega. Klaas oli katki, seal oli suur klaassein, kus oli mitu klaasi eelnevalt katki. Politseile nad pretensioone ei esitanud, sest klaasid olid nagunii katki. Poisid tunnistasid viskamist, rääkisid mingist pallist. Poiste juures ta mingit palli ei näinud. Kannatanul ta mingit haava või paistetust ei näinud. Ta ei kuulnud, et kannatanu oleks politseile löömise kohta midagi öelnud. V ütles kannatanule enne politsei tulekut, et too ütleks, et teda löödi. Tunnistaja A.S. on süüdistatava tuttav. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2 aastat tagasi sügisel tegid nad koos süüdistatava, P ja R Kalda kohvikus ehitustöid, kui visati mingi asjaga vastu suure saali klaasi. Ta nägi, kuidas süüdistatav välja jooksis, siis jooksis P ja pärast läks R, tema läks viimasena. Maja ukse juures ringis olid kõik, kellega ta koos töötas, kannatanu ja kaks tunnistajat seisid ning küsiti andmeid. Süüdistatav hoidis kannatanul käest kinni, et ta ära ei jookseks. Pärast enam ei hoitud, vaid lihtsalt seisti ja räägiti. Viskaja oli oma tegu tunnistanud. Midagi kannatanu rääkis löömise kohta, aga ta ei uskunud seda, kuna poisid üritasid neile valetada ja andsid valeandmeid enne politsei tulekut. Rohkem rääkis löömisest kannatanu sõber, 4

(7)et süüdistatav olevat kannatanut löönud ning sõimas ja ähvardas. Kannatanul ta mingeid vigastusi, verd ega paistetust ei näinud. Politsei saabudes seletati, et visati mingi asjaga aknasse. Poiste käes ta palli ei näinud. Tunnistaja R.N. on süüdistatava tuttav. Sündmuskohale jõudes oli väljas palju inimesi, tema oli koos A.S. maja nurga peal. Ta küsis, miks politsei on kutsutud ja Artur vastas, et keegi viskas vastu aknaklaasi. Politsei koos seltskonnaga jäid poolenisti nurga taha. Oli juttu löömisest, aga ei tea, kes keda. Aknaviskajaid ta ei näinud. Tunnistaja Urmas Plaan töötab Lõuna Politseiprefektuuris. Tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt kaks aastat talvel said nad tagasi väljakutse seoses sellega, et katki on visatud noortekeskuse aken ja kinni on peetud nooruk. Ta läks koos kontsaabel Marek Pugatšoviga sündmuskohale. Oli õhtune aeg, väljas oli pime. Kohapeal oli 4-5 inimest. Oli jutt, et aken oli juba enne katki. Majal olid väljast aknad puruks, akende ette oli pandud pappe. Noortekeskuse noormehe poolt oli viskaja kinni peetud. Kinnipeetud poisilt sai ta teada, et nad mängisid lumesõda ja üks kuul oli noortekeskuse aknasse lennanud. Kinnipeetu väitis, et teda oli kõhtu löödud. Kuna väliseid vigastusi ja verd ei olnud, sai talle selgitatud, et kui tal on pretensioone, tuleb tal minna traumapunkti ja politseisse. Nad said aru, et tegemist on alaealisega. Kinnipidaja ütles, et kinnipeetu oli jooksu pistnud ja ta sai ta kätte, kuid ei löönud teda. Ta kuulis, et kõva tümps käis vastu akent ja eeldas, et äkki visati aken katki, kuid aken oli varem katki. Kohtus avaldati tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt kinnipidaja väitel oli ta ühte poissi tagaajamise käigus küll lükanud, aga mitte löönud (tl 30). Kohtus arvas tunnistaja, et tema tollased ütlused on täpsemad ja lükkamine võis olla. Tunnistaja Marek Pugatšov oli 2006.a sügisel oli ta politseis tööl. Tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt nad said väljakutse, et väiksed poisid lõhuvad ja viskavad sisse aknaid. Oli pime aeg. Ta läks koos kontsaabel Urmas Plaaniga sündmuskohale, kus oli kolm suurt meest ja kaks last. Üks meestest seletas, et väiksed poisid olid akna sisse visanud, aga lõpuks selgus, et aken oli enne katki ja avaldust akende kohta ei tulnud. Üks lastest mainis, et teda aeti taga ja üks meestest tõukas teda. Ta ei mäleta, et kannatanu midagi löömise kohta oleks maininud. Nähtavaid vigastusi ja verd ta ei näinud, kui ta oleks neid märganud, oleks ta kiirabi kutsunud ja patrulllehele kirja pannud. Dokumentaalsed tõendid: SA TÜ Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardi nr 21048 (tl 3-5) kohaselt esinesid O.V. 28.11.2006.a pea põrutushaav ja hematoom, paremal meelekohas turse, samas ka 0,5 cm haavakoorik. Patrullilehe koopia (tl 33-35) kohaselt teostas patrullitoimkond koosseisus Urmas Plaan ja Marek Pugatšov patrulli 23.-24.11.2006.a kell 20.00-08.00, ajavahemik 20.30-20.58. Kaunase pst endise Kalda kohviku aken katki visatud. Koha peal kinni peetud O.V. ja V.S., avaldaja Mihkel Veike. Midagi lõhutud ei olnud, aken oli varem katki. Avaldust ei tule. Kohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et Mihkel Veike süü temale esitatud süüdistuses ei leidnud kohtus tõendamist ja ta tuleb õigeks mõista. Kriminaalasjas puuduvad piisavad tõendid selle kohta, mis annaksid kohtule põhjendatud 5

(7)aluse tuvastada, et Mihkel Veike oleks kannatanut löönud ja talle traumakaardil fikseeritud vigastused põhjustanud. Käesolevas asja ei ole vaidlust selles, et kannatanu, viibides koos sõpradega 23.11.2006.a õhtul Kaunase pst 9a maja juures, viskas mingi eseme maja aknasse, kostis klirinat ja ta jooksis koos kaaslastega majast eemale. Samas ei ole tõendatud, et selle tegevuse tulemusena aken ka ära lõhuti. Kannatanu tunnistas, et viskas palli aknasse, mida kinnitasid tunnistajad E.E. ja V.S. Seevastu süüdistatav ja temaga koos viibinud tunnistajad ei näinud kordagi palli, millega väidetavalt visati. Politseinik Urmas Plaani ütluste kohaselt käis jutt hoopis lumepallist. Samas on osa tunnistajaid väitnud, et aken oli juba enne katki ning politseinikud on samuti patrullilehele märkinud, et aken oli varem katki. Seega puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et just kannatanu lõhkus ära aknaklaasi, kuid kindel on see, et kannatanu poolt akna pihta visatud ese põhjustas aknaklaasi klirina, mille peale Mihkel Veike jooksis majast välja poistele järgi. Seda tõendavad nii süüdistatava, kannatanu kui tunnistajate ütlused. Edasise osas lähevad ütlused lahku. Kannatanu ütluste kohaselt ta peatus ning süüdistatav lõi talle sõna lausumata rusikaga näkku, seejärel jalaga kõhtu ning pärast veel kolmandat korda vastu hambaid. Neid ütlusi kinnitavad ka kannatanuga koos olnud tunnistajad. Süüdistatava ütluste kohaselt haaras ta kannatanul kratist kinni ning koos P.K. tiriti kannatanu maja juurde tagasi ja ta kutsus politsei. Süüdistatavaga koos välja jooksnud tunnistajad, s.o P.K. ja R.O., nägid kannatanu kinnipidamist pealt ja kinnitasid, et mingit löömist süüdistatava poolt ei olnud. Kohus leiab, et kuigi kõik sel hetkel sündmuskohal viibinud tunnistajad olid kas süüdistatava või kannatanu poolel ja seetõttu ei pruugi kummagi poole ütlused olla täiesti objektiivsed, annavad kannatanu ja tema tunnistajate ütlused, samuti kannatanu käitumine peale kõnealust intsidenti, alust kahelda nende ütluste tõelevastavuses. Tunnistajad E.E. ja V.S. kinnitasid, et kannatanul oli näos paistetus ja löömise ajal ta karjus valust, kuid kannatanu kinnitas kohtus ise, et valu ta eriti ei tundnud. Verd kannatanu näol ei näinud mitte ükski sündmuskohal viibinud tunnistajaist, sh eelnimetatud kannatanupoolsed tunnistajad. Kohus tugineb politseinike kindlatele ütlustele, et kannatanul nad väliseid vigastusi ja verd ei näinud. Võttes arvesse, et politseiametnike amet eeldab süüteo kahtluse korral kõrgendatud tähelepanekut, oleks nad väidetavaid löögi jälgi ja verd pidanud märkama. Seega on kannatanu ja temapoolsete tunnistajate ütlused vigastuste kohta ebausaldusväärsed, mistõttu leiab kohus, et nende ütlused on ebausaldusväärsed ning seega on ka kannatanu ema ütlused selle kohta, et ta nägi pojal neli päeva hiljem oimukohal kuivanud verd, kas tõele mittevastavad või oli kannatanu saanud vigastuse peale kõnealust intsidenti. Traumakaardi kohaselt pöördus O.V. 28.11.2006.a, s.o 5 päeva hiljem traumapunkti, kus tal tuvastati peapõrutus, hematoom ja haavakoorik. Nimetatud tõendist ei nähtu, kuidas ja kelle või mille poolt vigastused tekitati. Kannatanu väitis kohtus, et isa oli tema peale pahane ja karistuseks politseiga sekelduste eest ei lubanud teda välja. Nende ütluste tõelevastavust saaks kinnitada vaid kannatanu isa. Juhul, kui kannatanut tõepoolest löödi, ei ole usutav, et isa, kelle poega on löödud, ei asu poega kaitsma, vaid keelab tal vigastusi fikseerida ning paneb ta lisaks karistuseks nö koduaresti. Kannatanu oleks saanud kutsuda isa sündmuskohale, mida pakkus ka süüdistatav, kuid millegipärast ta seda ei teinud. Kuna traumakaardil kirjeldatud vigastuste olemasolu iseenesest ei anna alust järelduseks, et need oleks tekitanud süüdistatav süüdistuses väidetud viisil ning kannatanu ütlused sedavõrd hilise traumapunkti pöördumise osas ei ole usutavad, leiab kohus, et kõrvaldamata kahtluste tõttu ei ole võimalik väita, et traumakaardil kirjeldatud vigastused tekitas süüdistatav. Süüdistatav ja temaga koos välja jooksnud tunnistajad väitsid, et V.S ässitas kannatanut politseile rääkima löömisest. Juhul, kui süüdistatav oleks tõepoolest käitunud kannatanu poolt kirjeldatud viisil, jääb mõistetamatuks, miks pidi süüdistatav sellisel juhul ise kutsuma kohale politsei. Antud 6

(7)olukorras oleks iga mõistlik inimene eeldanud, et löömine ei jää politseile mainimata ja võib anda alust kriminaalasja algatamiseks. Süüdistatava käitumine näitab, et tal polnud kannatanute poolt midagi karta. Ka ei saanud süüdistatav politsei välja kutsumisest mingit ainelist kasu loota, kuna ta kaitses mitte isiklikku, vaid tööandja vara, mistõttu on usutav süüdistatava väide, et ta soovis fikseerida huligaanide andmed juhuks, kui uuesti akendesse visatakse. Lisaks on kannatanu ja tunnistajad E.E. ja V.S. püüdnud jätta muljet, justkui oleksid nad kõigest mänguhoos palli aknasse visanud. Samas jooksid nad peale klaasiklirinat kohe laiali ning süüdistatav kirjeldas, kuidas poisid väljas irvitasid ja naersid ning karjusid ebatsensuurseid sõnu. Kannatanu ja tema sõprade põgenemine sündmuskohalt ja mõnitav käitumine olukorras, mis eeldanuks vabandamist, viitab huligaanitsemisele. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks 23.11.2006.a Kaunase pst 9a juures toimunud intsidendi käigus kannatanut löönud. Süüdistatav on kindlalt eitanud kannatanu löömist ning on eeluurimisel ja kohtus andnud ühetaolisi ütlusi juhtunu kohta. Peale kannatanuga koos olnud tunnistajate ei näinud üksi tunnistaja, sh politseinikud, kannatanul mingeid vigastusi või löögi jälgi. Poiste põgenemine annab alust järelduseks, et nad huligaanitsesid ja kui asi võttis tõsisema pöörde, püüdsid end kannatanutena näidata. Seega ei saa kannatanu ütluste ning asjas kogutud muude tõendite põhjal üheselt järeldada, et Mihkel Veike oleks kannatanu suhtes rakendanud kehalist väärkohtlemist. Kohus leiab, et käesolevas asjas kõrvaldamata jäänud kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning Mihkel Veike tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Tsiviilhagid ja asitõendid. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik. Käesolevas asjas on menetluskuludeks kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 38.60 krooni ja tunnistajale makstud tasu 820 krooni, mis tuleb jätta riigi kanda. Kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on vastavalt esitatud arvetele kokku 23 600 krooni ja see summa tuleb välja maksta riigi arvelt Mihkel Veikele tema poolt kantud menetluskulu hüvituseks. Kohtunik 7