23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-11093 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Kristiina ERTE Tõlk Olga NÕMMEMEES Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim ZINOVJEVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Maksim ZINOVJEV sünd. 24.06.1989, isikukood 38906243738, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 30.08.2007 ja lõpp 18.09.2011 Jätta Maksim ZINOVJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 08.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Zinovjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Zinovjev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.11.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §275 järgi ja karistatud vangistusega 1 kuu. KrMS §238 lg.2 alusel vähendati nimetatud karistust 1/3 võrra ja arvati karistusaja hulka 1 kinnipidamispäev, mistõttu lõplikuks karistuseks jäi 19 päeva vangistust. KarS §65 lg.2 alusel suurendati nimetatud karistust Narva Linnakohtu 13.05.2005 otsusega mõistetud kandmata karistuse (1 aasta 4 kuud vangistust), Narva Linnakohtu 25.08.2005 otsusega mõistetud kandmata karistuse (6 kuud vangistust) ja Narva Linnakohtu 28.12.2005 otsusega mõistetud kandmata karistuse (3 aastat vangistust) 1 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud 19 päeva vangistust alates 30.08.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 9 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetaval puuduvad kontaktid lähedastega. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening, Sotsiaalsed oskused, sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi 12 sammu, jätkab õpinguid tisleri erialal. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras varavastaste kuritegude sooritamise eest. viimase kuriteo sooritas katseajal, rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetaval puudub iseseisev majandusliku toimetuleku oskus, vajab igapäevaste rahaasjade planeerimisel tugiisikut. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Arvamuse kohaselt leiab ametnik, et varavastaste kuritegude sooritamise risk kinnipeetava poolt on väga suur ja tema ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekohane. Kinnipeetava uue kuriteo sooritamise riskifaktorid on järgmised: kinnipeetav on 4 korda karistatud kriminaalkorras samalaadsete (varavastaste) kuritegude toimepanemise eest; enne kinnipidamist oli kinnipeetaval nii alkoholi, kui narkootikumide tarvitamise kogemus; kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust vanglas; viimane kuritegu on sooritatud katseajal; kui kinnipeetav oli kriminaalhooldusel, rikkus korduvalt kontrollnõudeid; kinnipeetaval puudub iseseisva majandusliku toimetuleku kogemus; kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht ja sissetuleku allikas. Sotsiaalprogrammides osalemine on positiivne. Kuna kinnipeetav on lastekodu kasvandik, ei ole tal vabaduses toetavat lähivõrgustikku ja elamispinda. Enne vangistust elas ta Narva linna poolt eraldatud ühiselamu toas, kuid see sotsiaalpind ei ole tema jaoks säilinud. Maakohtu istung Kinnipeetav Maksim Zinovjev ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda ja väärteokorras 9 korda. Kõik kuriteod on samaliigilised. Reaalset vanglakaristust kannab kinnipeetav esimest korda. Varasemalt on kinnipeetav kriminaalhoolduse all viibinud, kuid rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja 2 pani katseajal toime uue kuriteo. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetavat 9 korda karistatud distsiplinaarkorras, nendest 1 kord 2008.aastal ja 8 korda 2009.aastal. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides. Tema puhul oli juba üles näidatud usaldust ja talle määratud kriminaalhooldus, kuid seda usaldust ei suutnud kinnipeetav õigustada. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja katseajal mitte toime panna uusi kuritegusid. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et tal on võimalik asuda üheks aastaks elama rehabilitatsioonikeskusesse, kuid millisesse ja mis saab peale ühte aastat, ei osanud kinnipeetav seletada. Igasugused tõendid ja garantiikirjad kinnipeetavale koha kindlustamise kohta rehabilitatsioonikeskuses kohtu materjalides puuduvad. Andmeid selle kohta ei ole olnud ka kriminaalhooldusametnikul. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, puuduvad kinnipeetava nii põhiharidus, eriala kui töökogemus. Arvestades tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ja töökohtade nappust, ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökohta. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetava puhul tegemist lastekodu lapsega, kellel igasugune toetav sotsiaalne lähivõrgustik puudub. Seega ei ole kinnipeetaval vabanemise korral võimalik saada ei moraalset ega materiaalset toetust ja puudub inimene, kes hoiaks ennetähtaegselt vabanenud vangil silma peal. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Karistuse kandmise aja lõpuni 18.09.2011 on veel liiga kaua aega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 3