22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-3327 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Gennadi Viru Vangla materjalid STARODUBTSEVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Gennadi STARODUBTSEV sünd. 16.09.1970, isikukood 37009163710, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx-xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 25.09.2007 ja lõpp 25.10.2010 Jätta Gennadi STARODUBTSEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Gennadi Starodubtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Gennadi Starodubtsev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.04.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 1 kuu alates 25.09.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis Viha Juhtimine. Kinnipeetav on esitanud taotluse vanglas töötamiseks ja individuaalse 1 täitmiskava kohaselt on kinnipeetav kohustatud 2009 teisel poolel asuma õppima kutseõppesse, et omandada valitud eriala. Kutseõppesse ja tööle ei ole kinnipeetavat rakendatud temast olenemata põhjustel. Kinnipeetavat toetavad vangistuses lähedased, tal on tasumata hagisid ca 58 000 krooni. Kinnipeetava suhtlusringi kuuluvad nii kriminaalse mõtteviisiga kui ka seaduskuulekad inimesed. Kinnipeetaval on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Ta tunneb probleemi põhjuse õigesti ära ja saab aru, et probleemil on mitu lahendust, kuid ei suuda neid lahendusi rakendada. Kinnipeetava pikaajalised eesmärgid on realistlikud, kuid tal on raskusi nende realiseerimisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et see ei ole otstarbekohane. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetav kodakondsuseta, ta ei ole kusagile sisse kirjutatud. Vabanemisel asuks elama oma vanemate juurde, garanteeritud töökohta ei ole. 2001 oli kinnipeetav määratud kriminaalhooldusele, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Karistuse kandmisest vabastati ta ennetähtaegselt 1aastase katseajaga, kuid oli pool aastat peale katseaja lõppu taas vahistatud. Kinnipeetava lähedased on kasuema, isa ja pojad, kes suhtuvad ennetähtaegsesse vabanemisesse positiivselt. Suhted on säilinud headena, suheldakse telefoni teel, kasuema on käinud ka kokkusaamistel. Täitise andmetel on kinnipeetaval suuri rahalisi kohustusi. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: kriminaalkorras karistatud 3 korda, dünaamika on raskenev; alates 1998 ei ole kinnipeetav ametlikult töötanud; tal on suured rahalised kohustused. Vangistuses on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras selle eest, et ta keeldus tööst ja tekitas endale kehavigastusi. Uue kuriteo sooritamise risk on seotud ka sellega, et kinnipeetav sooritas uue kuriteo kriminaalhoolduse teostamise ajal ja kaks aastat pärast ennetähtaega vabanemist oli taas karistatud uue ühiskonnaohtliku kuriteo eest. Maakohtu istung Kinnipeetav Gennadi Starodubtsev vangistusest tingimisi enne tähtaega. taotles maakohtu istungil enda vabastamist Prokuröri abi Ave Arnim kinnipeetava vangistusest vabastamist enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal kannab karistust raske rahvatervisevastase süüteo eest. 2 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav oli süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 21.05.2002 otsusega KrK §107 lg.2 p.1 järgi, karistatud vabadusekaotusega 5 aastat ja vabanes 10.03.2006 tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Kuigi katseaja kinnipeetav läbis, vahistati ta uuesti 27.09.2007 määruse alusel, s.o. juba pool aastat peale katseaja lõppu ja uuesti kahtlustusega raske kuriteo toimepanemises KarS §184 lg.2 p.1 järgi. Kinnipeetav on vangistuses viibinud alates 25.09.2007, seega rohkem kui 2 aastat ja karistust jääb lõpuni 25.10.2010 kanda veel 11 kuud. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele ja kes oleks oma käitumisega vangistuses näidanud, et on asunud seaduskuulekale teele. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vabanemise korral garanteeritud töökohta. Kinnipeetava enda väited töökoha olemasolu kohta on paljasõnalised ja tõendamata, kuna asja materjalides sellekohased tõendid puuduvad. Nagu nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil, tegeles ta narkootikumide käitlemisega 3 aasta vältel isikliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades eeltoodut, samuti töökoha ja legaalse sissetuleku puudumist ning Viru Vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav on ise tunnistanud kergemate narkootiliste ainete tarvitamist, leiab maakohus, et uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetav ei ole ametlikult töötanud alates aastast
2. Arvestades tänapäeva kiiresti muutuvaid nõudmisi ja seda, et asja materjalides puuduvad tõendid kinnipeetava eriala- või kutseoskuste kohta, ei pea maakohus reaalseks kinnipeetava poolt kohese ja piisavat äraelamist võimaldava sissetulekuga legaalse töökoha leidmise. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku arvamuses väljendatud seisukohaga, et tööharjumuse tekkimiseks ja säilitamiseks on kinnipeetaval vangistuses soovitav asuda tööle. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Maakohus arvestab siinjuures eelkõige kriminaalhooldusametniku seisukohta, kes vabastamisega ei nõustu ja kes leiab, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhoolduse alla. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 3