MS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384 MÄÄRAS: Jätta Anatoli Stozub elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 21.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Stozub´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Anatoli Stozub on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.02.2007 kohtuotsusega
lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust.
lg 2 p 2 järgi mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.
lg 2, lg 3 p 1,2 järgi karistati 4 aastase vangistusega.
lg 1 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja alguseks tema kinnipidamise päev s.o 20.04.
Kinnipeetaval on kindel elu- ja töökoht, elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele, olemas omaniku kirjalik nõusolek antud aadressile elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Olemas lähedaste toetus endise elukaaslase ja ema näol. Anatoli Stozub taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja taotleb kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Anatoli Stozub tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ennatlik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Anatoli Stozubi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Anatoli Stozub on 3 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on kinnipeetavat karistatud varavastaste, isikuvastaste ja ühiskonnavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimase, esimese astme kuriteo eest karistati teda 9 aastase vangistusega. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega. Kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Anatoli Stozub´i karistusaeg lõpeb alles aprillis 2014. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud Anatoli Stozubil uusi kuritegusid toime panna. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Anatoli Stozubi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valvega. Kohtunik Loretta Pikma 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.