← Eesti

1-09-21579/4

Kriminaalasi nr.1-09-21579 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.jaanuaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-21579

(09244000181)Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Kriminaalasi Mikhail Ivanovi süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Süüdistatav Mikhail Ivanov, isikukood: 38110162231, Venemaa kodanik, põhiharidus, xxx, elukoht: xxx. Kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimane: 02.04.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,4 järgi rahaline karistus 5700 krooni. Resolutsioon Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaaltoimik nr 1-09-21579
(09244000181)Mikhail Ivanovi süüdistuses KarS § 121 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile kohtuniku mittenõustumise tõttu lühimenetlusega. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määruse koopiad saata Mikhail Ivanovile ja tema kaitsja, vandeadvokaat Sergei Politševile. Kohtu tuvastatud asjaolud Oleg Miljajevile on esitatud süüdistus selles, et tema 09.05.2009 kahel korral ajavahemikus kella 16.00 – 24.00 A I majas asukohaga xxx, kus A.I elab koos elukaaslase N K, lõi käte ja jalgadega mitu korda vastu keha ja pead, aga samuti kopsikuga vastu pead A I ja tema elukaaslasele N K, millega tekitas kehavigastused, aga nimelt lahtised haavad pähe A.I ja N.K, ning füüsilist valu. Oma nimetatud tegudega pani Mikhail Ivanov toime teise inimese tervise kahjustamises, löömises ja valu tekitamises väljendunud kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 ettenähtud kuriteo. 1 Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kohus peab vajalikuks tuletada prokurörile meelde, et isikule tervisekahjustuse määramine on õigusaktidega reguleeritav tegevus. Tervisekahjustuse määramisel on menetleja kohustatud järgima tervisekahjustuse määramist puudutavaid norme. VV 13.08.2002 määrusest nr 266 „ Tervisekahjutuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi Kord) nähtub järgmist: Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse … häire, … mis tekib mehhaanilise… või muu teguri toimel. ( § 1 lg 2) Kriminaalasja materjalidest lk 19 nähtub, et kannatanu A.I oli tekitatud pea lahtised hulgihaavad ja lk 20 kannatanu N K pea lahtine haav ning nad on pöördunud arstiabi saamiseks traumapunkti. Sellest lähtudes on alust arvata, et kannatanule tekitati tervisekahjustus. Tervisekahjutuse määramiseks on aga kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimine vajalik ja kohustuslik menetlustoiming. Sama Korra § 2 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus tuvastatakse objektiivse uuringute ja kliinilise leiu alusel. Korra § 3 sätestab, et tervisekahjutuse tuvastamiseks teeb kohtuarstliku ekspertiisi kohtuarst või eksperdiks määratud muu isik uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel. Korra § 4 sätestab, et tervisekahjutuse kohtuarstliku ekspertiisi kohta koostab ekspert ekspertiisi akti kooskõlas KrMS-ga. Mikhail Ivanovile on süüdistus esitatud teisele isikule tervisekahjutuse tekitamises, kuid seadusega sätestatud tervisekahjustuse määramise korda järgitud ei ole. Seega, ei pea kohus esitatud süüdistust põhjendatuks ja seadusele tuginevaks. Antud kriminaalasi on kohtusse saadetud lühimenetluses ja uute tõendite kogumine (muuhulgas ekspertiisi määramine ja akti saamine) ei ole selles menetluses lubatud. Kannatanu N K avaldas (tlk.26-27) et on leppinud ära M.Ivanoviga. tal ei ole materiaalseid ega moraalseid pretensioone ja palub kriminaalasi lõpetada. Kannatanu A I avaldas tlk.21-24, et ta leppis M.Ivanoviga ära , tal ei ole tema suhtes mingeid materiaalseid ega moraalseid pretensioone ning palub kriminaalasi lõpetada. Ühtlasi kohus peab vajalikuks märkida, et antud asja raames võiks prokuratuur tõsiselt kaaluda menetlusökonoomika põhimõtteid arvesse võttes menetluse lõpetamist KrMS § 202 näidatud alusel. Tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur. Isikut saab mõjutada ka mittekaristuslike meetmete kohaldamisega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.