1-07-1006/10

Kriminaalasi nr 1-07-1006 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 18.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-1006 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Kristiina Erte Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Asja läbivaatamise kuupäev 18.11.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Andres Essen´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andres Essen, isikukood 37206050295 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384 MÄÄRAS: Jätta Andres Essen tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista Andres Essen´ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 330,40 krooni kaitsjatasu; Andres Essen´il tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr.

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Andres Essen 1-07-1006, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 23.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Essen´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andres Essen on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.02.2007 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 14.04.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega 1 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu 2 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.
3. Karistuse kandmise algus 14.09.2006 ja lõpp 13.05.
4. Tingimisi ennetähtaegse lvabanemise võimalus avanes 24.10.
5. Kinnipidamisasutuses Andres Essen´i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Osales sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Viru Vangla ei toeta Andres Essen´i ennetähtaegset vabanemist, sest arvestades isiku varasemat kuritegelikku käitumist, on säilinud oht uuteks kuritegudeks. Kriminaalhooldaja toetab Andres Essen´i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, arvestades kinnipeetava eelnevat elukäiku, tema poolt toime pandud kuritegusid, kindla elukoha, võimaliku töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu, samuti rahuldavat käitumist vangistuses ning tema osalemist sotsiaalprogrammis. Andres Essen taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Prokurör ei toeta isiku tingimisienne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab Andres Esseni ennetähtaegset tingimisi vangistusest vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Andres Essen tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andres Essen´i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andres Essen on kriminaalkorras karistatud 3 korral, vangistuses viibib teist korda. On varem vabanenud tingimisi enne tähtaega, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Varem on kinnipeetavat karistatud varguse ja narkokuroteo eest. Viimase kuriteo puhul mõisteti ta süüdi narkokuriteos. Tegu on esimese astme kuriteoga. Süüdistatav on vabastatud varasema karistuse kandmiselt tingimisi, kuid karistus pöörati täitmisele. Andres Essen´i vangistuse lõpptähtaeg on alles mais
6. Seega on olemas risk, et vabaduses võib süüdimõistetu ei tule toime kriminaalhooldusalaste nõuete täitmisega. Arvestades Andres Esseni poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Andres Essen temale Harju Maakohtu 28.02.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) 2