← Eesti

4-09-24437/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsembril 2009.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-09-24437 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kaja Aljama Väärteoasi Maren Anvelt’i kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 12.10.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2510,09,005342 Menetlusalune isik Maren Anvelt, xxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Paide politseijaoskond Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalesid Maren Anvelt ja politseiametnik Ralf Lahesoo isikukood 37707224914, elukoht Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 12.10.2009.a otsus väärteoasjas nr 2510,09,005342 muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteo kohtueelne menetlus Väärteoasja otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, mis on 300 krooni, selle eest, et
  2. septembril 2009 kella 13.55 ajal, juhtides mootorsõidukit, ei täitnud liiklusmärgi „Peatumise keeld” nõudeid Paides Soo t
  3. Menetlusalune isik rikkus liikluseeskirja (LE) § 5 nõudeid. Toime on pandud väärtegu LS § 7435 lg 1 järgi. Kaebuse nõuded ja motiivid Menetlusalune isik põhjendab kaebust sellega, et teda ei kutsutud kaebuse arutamise juurde, kuigi avaldas seda politseinikule ja soovis olla kohtus asja arutamise juures. Põhjus asja arutamise juures olla oli see, et teised autod eiravad parkimise ja peatumist keelvat liiklusmärki Soo t 10 ning ühistuga puudub Paide linnal kooskõlastus liiklumärgi paigaldamiseks ühistu kinnistule. Nendel põhjustel tuleb väärteo otsus tühistada. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Määratud rahatrahv on 10 korda väiksem sellest, mida näeb ette liiklusseadus sellise rikkumise eest. Kaebaja süü on leidnud tõendamist. Ise tunnistab märgi olemasolu ning saab aru märgi tähendusest ja selle keelust. Liiklusmärgid on kõikidele liiklejatele kohustuslikud. Märgi paigutus ei ole vastuolus liiklusseadusega ega liikluseeskirjaga. Liikluse korraldaja linna tänavatel on Paide linn. Vaidlus märgi paigutamise üle on vaidlus Paide linna ja korteriühistu vaheline asi. Kohtuvälises menetluses tehakse otsus kirjalikus menetluses ilma menetlusaluse isikut välja kutsumata. Protokolli koostamisel tehakse kindlaks ainult see, kas isik soovib kohtulikust arutamisest osa võtta. Küll oli menetlusalusel isikul peale protokolli kättesaamist võimalus teha vastulause 15 päeva jooksul. Seda aga ei teinud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks selgitab menetlusalune isik, et märgid Soo tänavas on tema arust paigaldatud valesti, sest nad on mõistetavad kahtepidi. Seadusi tuleb kõigil täita, mitte valikuliselt. Seal eiravad peatumise keeldu kõik, kes autosid omavad. Seadust on rikkunud ka Paide linn ühistu maale märgi paigutamisega. Protokolli tehti märge, et soovin arutamisest osa võtta. Kokkulepet mitte kutsuda ei olnud. Politseiametnik ei selgitanud, et lahend tehakse kohtuvälise menetleja poolt ning sinna juurde ei kutsuta. Sellega on rikutud kokkulepet ja otsus tuleb muuta õigustühiseks. Samuti tuleb liiklusmärk paigalada nõuetekohaselt. Kohtumenetlus Kohtuistungil menetlusalune isik jääb oma kaebuse juurde. Kordab, et teda ei kutsutud otsuse tegemise juurde. Otsus tehti kiirkorras. Protokolli koostamisel juhtis politseiniku tähepanu sellele, miks neid, kes parkisid seal, ei trahvitud, millest selline valik. Linn on loata märgi paigaldanud. Nende väidete alusel on vaja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja jääb arvamuse juurde, et kaebust ei saa rahuldada. Vastulauset ei esitatud, ilmselt protokolli ei loetud sõnasõnalt läbi. Liiklusmärk on liiklusseadusega vastavuses, siis tuleb seda ka täita. Märgi nõuet on rikutud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Menetlusaluse isiku puhul on tuvastatud väärteo toimepanemine, milleks on liiklusmärgi „Peatumise keeld” nõude mittetäitmine, mis on karistatav tegu LS § 7435 lg 1 alusel. Karistuseks on rahatrahv 10 trahviühikut, mis on 300 krooni. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, et menetlusalune isik on märgitud väärteo toime pannud kindlakstehtud ajal ja kohas. Tõenditeks on menetlusaluse isiku enda ütlused kohtuvälises menetluses asukoha kohta, kus tema sõiduk peatati, ja liiklusmärgist seal. Sama on ta kinnitanud kohtumenetluses. Kohus leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on leidnud tõendamist. Seega on igati põhjendatud tema karistamine. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus teo raskusele. Karistus jääb olulisel alla keskmise rahatrahvi määrast, rääkimata maksimum määrast (50 trahviühikut). Kohtu hinnangul on määratud karistus vastavalt liiklusseaduse sättele. Olles üle kontrollinud tuvastatud väärteo asjaolud leiab kohus, et menetlusalune isik on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet ja juhi isikut ning karistus on minimaalne. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kaebuse esitamise on menetlusalune isik ette võtnud sellepärast, et teised autod pargivad samuti seal, kuid neid ei trahvita, trahvimine toimub valikuliselt, et Paide linn on paigaldanud liiklusmärgi kinnistule ühistu loata, et teda ei kutsutud otsuse tegemise juurde nagu kokku lepiti, et otsus tehti kiirkorras, et temale ei selgitatud menetluse käiku politseiniku poolt. Nende väidete peale selgitab kohus veelkord sama, mida on märkinud otsuse sama osa esimeses lõigus. 2 Kohus kontrollib ainult kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja kas esineb väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Neid kohus ei tuvastanud. Kõik muu ei ole seotud selle otsuse õigsuse kontrolliga. Kas märk on loata paigaldatud või kas teised samuti eiravad liiklusmärki ei ole lahendatavad selles menetluses. Kohtu arvates on väga oluline iga kord läbi lugeda ja läbi mõtestada dokument, millele antakse kirjalik selgitus ja allkiri. Sealt tuleb selgelt välja vastulause esitamise võimalus 15 päeva jooksul. Peale seda teeb kohtuväline menetleja otsuse, mille kättesaamise kuupäev on samuti protokolli märgitud. Siit tulenevalt ei ole tegemist kiirotsusega ega kiirmenetlusega. Väärteomenetluse seadustik ei kohusta kohtuvälise menetleja juurde kutsumist enne otsuse tegemist. Kohus ei saa seda politseiametnikele ette heita ega selle järgi kaaluda otsuse ebaõigsust. Tagantjärgi ei ole tuvastatav, kas politseiametniku selgitus oli vähene või seda ei olnud. Küll oli piisav info olemas protokollis. Kahjuks seaduse mittetundmine ei vabastada kedagi vastutusest, samuti menetlusalust isikut. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7435 lg 1 ja LE §-st
  4. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.