Väärteoasi nr 4-09-15278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-15278 Kohtunik Loretta Pikma

§ 74`19 lg 3 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Kohtuistungil Mikhail Vaskov selgitas, et ta ei ole oma 31 aastase juhistaazi kestel lubanud endale ühtegi eksimust ja liikusalaste rikkumiste eest ei ole teda karistatud. Käesolev juhtum on esimene kord. Ta tarvitas alkoholi 22.

1. umbes 200 gr viina ja autorooli istus
2. juunil. Ta ei arvanud, et alkometer näitab joovet. Tema enesetunne oli hea. Ta ei vaidlustanud kohapeal rikkumist, sest oli tulemusest ehmunud ja alkomeetri näitu temale ei näidatud ning ta ei tea mida alkomeetri näit näitas, kas värve või numbreid. Ta selgitas, et tal ei ole kunagi varem olnud kokkupuudet politseiga ja oli šokis. M.Vaskov kiirustas tööle ja ei teadnud, et võib nõuda vereproovi. Kaebuse esitaja ei ole nõus, et temale määrati karistuseks rahatrahv tema esmast rikkumist arvestades maksimaalses suuruses ja kohaldati lisakaristust. Kaebuse esitaja ei ole nõus temale määratud lisakaristusega, palub see tühistada. Tema elukoht on xxx, kus ta elab alaliselt alates maikuust. Politseile teatas linna aadressi, sest oli selle aadressiga harjunud. Ida Politseiprefektuuri esindaja esitas kohtule avalduse ja palus kohtuistung läbi viia ilma kohtuvälise menetleja esindaja osavõtuta. Avalduses esitatud põhjendus s.o varem määratud teisel kohtuistungil viibimise põhjenduseks tõendeid ei esitatud. Seega tõlgendab kohus esitatud põhjendust paljasõnalisena. Samas avalduses palus Ida Politseiprefektuuri esindaja jätta M.Vaskovile määratud karistus muutmata. Vastavalt VTMS § 126 lg 3 kohtuvälise menetleja mitteilmumine kohtuistungile ei takista kaebuse kohtulikku arutamist. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja tuvunud väärteomaterjalidega leidis, et Mikhail Vaskovile 13.07.2009 Ida Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr. 2440,09,007940 määratud karistus Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut s.

§ 74

`19 lg 3 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tuleb tühistada ja menetlus lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis: Politseiametnikud A N ja D L kontrollisid 24.06.2009 Mikhail Vaskovi poolt juhitavat sõidukit Kiviõli tee maja nr.10 juures Lüganuse vallas. Tunnistaja D.L ütlustest ei nähtu sõiduki kontrollimiseks esinenud põhjendusi juhi sõidustiili kohta ega ka alkoholi lõhna tundmise kohta M.Vaskovi suust ega tema auto salongist. Samuti ilmneb D.L ütlustest M.Vaskovi ütluste alusel, et M.Vaskov oli umbes 200 gr alkoholi tarvitanud 22.

1. s.o üle 1,5 ööpäeva tagasi. Muid tõendeid alkoholi tarvitamise kohta ei ole kogutud. Kohus leiab, et tunnistaja D.L ütlused on üldsõnalised ja kinnitavad üksnes testi läbiviimist. Kohus leidis, et kohtuistungi edasilükkamine ja tunnistaja D.L täiendav ülekuulamine M.Vaskovi alkoholi tarvitamise tunnuste ilmnemise osas ei ole küllaldaselt põhjendatud. Tunnistaja ei selgitanud eelnimetatud asjaolusid oma ütlustes 24.
2. kell 7.00 M.Vaskovi alkoholi tarvitamise tunnusteid ei ole kantud ka kirjeldusena väärteoprotokolli vastavalt LS § 15`8 lg 3 sätestatud nõudele. Kohus ei pea veenvaks asjaolu, et neli kuud hiljem peale toimunud sündmust ametnik mäletab üksikasjalikumalt kui vahetult peale selle toimumist kui koheselt on fikseerimata vajalikud olulised asjaolud ja kui politseiametnik igapäevaselt arvukate samalaadsete juhtumitega on tööalaselt kokku puutunud. M.Vaskovi selgitustest nähtub, et ta on pika staaziga autojuht ja seetõttu on küllaldaselt põhjendatud tema reaktsioon politseiametniku kontrolli tulemustest teavitatuna tõsiselt ehmuda ja esmaseid ütlusi enda kahjuks anda. V.Vaskov ei pea võimalikuks, et alkomeetri näit oli selline nagu politseiametnik temale ütles ja ei ole veendunud selle õigsuses. 2 M.Vaskovile koostatud protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista abil nähtub, et juhi sõidustiil oli kindel kõne ja reaktsioonivõime olid normaalsed, kõnnak kindel, aja ja koha tajumine selge, sõidukist väljumine normaalne. Samas protokollis aga ei ole eelnimatetud loetletud tunnused seondatavad protokollis kajastatud tunnustega: alkoholilõhna olemasoluga suust ja ka märjad ja läikivad silmad. Viimatinimetatud kaks tunnust on vastuolus eeltoodud tunnustega ja ei ole ka lahti seletatud tunnistaja ütlustes. M.Vaskovi ütlused eitavad alkoholi tarvitamist ja alkoholijoobes sõiduki juhtimisele asumist. Kohus arvestab käesoleva väärteoasja menetlemisel seisukohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.10.2009 otsuses nr. 3-1-1-83-09 (punktis 10.) järgnevat:
3. juulil
4. a, hakkasid kehtima liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 2008, 54, 304) sätted. Nende sätetega muudeti ka joobeseisundi mõistet ja tunnuseid puudutavat õiguslikku regulatsiooni.
5. juulil
6. a jõustunud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3). Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Vastavalt Politseiseaduse (RT I,1990,10,113) § 15`8 lg 1 sätetele, (jõustusid 01.07.2009,)

§ 74

`19 lg 3 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tuleb tühistada ja menetlus lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik Loretta Pikma 3