8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-5830 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Kristiina ERTE Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Sergei KIŠUNASE elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei KIŠUNAS sünd. 10.12.1967, isikukood 36712100252, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 05.11.2007 ja lõpp 04.11.2011 Jätta Sergei KIŠUNAS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kišunase elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Kišunas on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.08.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat alates 05.11.

1. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osaleb Convictuse tugigrupi tegevuses. Kinnipeetava sõnul on tal olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega, amfetamiini tarvitas ta kaks korda nädalas, on proovinud heroiini, fentanüüli, kanepit. Kinnipeetav on emotsionaalselt ebastabiilne, solvuv, impulsiivne. Vanglas on täheldatud teatud kohanemisraskused, kinnipeetav tahab paista enesekindel ja autoriteetne, püüab näidata end heast küljest, samas on ebakindel. Suhtlemisel on kinnipeetav napisõnaline, tagasihoidlik, tõrjuva hoiakuga, ettevaatlik, masendunud. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele. Käitumuslikult püüab näidata oma sõltumatust teistest, hoidub omaette, oma probleeme tunnistab, kuid ei hinda neid alati objektiivselt ja süüdistab nendes teisi. Kinnipeetaval on mõned üldised eesmärgid, kuid puuduvad selged ja konkreetsed plaanid nende täitmiseks. Kinnipeetav ei toeta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ega aktsepteeri asjaolu, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatud vastutust. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud kuus korda, neist viiel korral reaalse vabadusekaotusliku karistusega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamusest nähtub, et vabaduses puuduvad kinnipeetaval lähedased isikud. Kinnipeetava vanemad ja vend on surnud. Vabaduses on kinnipeetavat nõus toetama surnud venna naine, kellega kinnipeetav suhtleb telefoni teel. Vestlusest kinnipeetava venna abikaasa elukoha sotsiaalnõunikuga nähtub, et kuna kinnipeetava vend oli vägivaldne ja sõltuvusprobleemidega, on vennanaine palju kannatanud ja alles käesoleval ajal on suutnud enda elu korda seada, mistõttu sotsiaalnõunik ei soovita kinnipeetava elamaasumist sinna korterisse. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ja kus praegu elab vennanaine koos 2 alaealise tütrega. Kinnipeetav ei ole vabaduses suutnud töökohti pidada ja käesoleval ajal vabanedes tal garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetaval on sõltuvusprobleemid, mis võivad kujutada ohtu ka lähedastele. Kinnipeetav on üle 15 aasta viibinud kinnipidamisasutustes ning seni pole ta vangistustest järeldusi teinud. Kuigi kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olnud, on ta uue kuriteo pannud toime eelneva kuriteo eeluurimise ajal, mis viitab selgelt kinnipeetava mõtlematusele ning kuritegelikele väärtushinnangutele. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Kišunas taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et soovib ainult aidata oma surnud venna naist. Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vangituses viibib viiendat korda. Käesoleval ajal kannab karistust raske rahvatervise vastase I astme kuriteo eest. Karistust on kinnipeetaval käesolevaks ajaks kantud alates 05.11.2007 natuke üle kahe aasta ja karistuse lõpuni 04.11.2011 jääb kanda veel veidi vähem kui kaks aastat. Maakohus leiab, et käesolevaks ajaks on kinnipeetav kandnud ära veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. Arvestades kinnipeetava minevikku, võib öelda, et tal on täielikult väljakujunenud kriminaalne käitumisviis. Viru Vangla iseloomutusest nähtub, et vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust 2008 aastal ja üks 2009 aastal. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei suuda kehtestatud reegleid täita isegi vangistuses olles. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab niivõrd pika katseaja läbida ilma probleemideta. Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu soovib vabanemise korral asuda elama, oma surnud venna abikaasale kuuluva elamispinna. Nimetatud elukohta on kriminaalhooldusametnik kontrollinud. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis elektroonilise valve seadme paigaldamiseks sobib. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava surnud venna abikaasa koos 2 alaealise tütrega. Nii kriminaalhooldusametnik kui elukohajärgse valla sotsiaalametnik ei pea võimalikuks, et sinna elamispinnale asuks elama ka elektroonilise järelevalvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanev kinnipeetav. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja ei pea samuti võimalikuks, et kinnipeetav läheb enne tähtaega vabanedes elama temale sisuliselt võõra inimese juurde elamispinnale, kus kasvavad ka alaealised tüdrukud. Maakohus arvestab siinjuures nii kinnipeetava minevikku, tema poolt toimepandud narkootikumidega seotud kuritegu, kinnipeetava enda narkootikumide tarvitamist, kui ka Viru Vangla poolt antud iseloomustust, millest nähtub, et kinnipeetaval on täheldatud kohanemisraskusi, ta on tõrjuv, masendunud, süüdistab probleemides teisi. Arvestades seda, et vabanemine vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega on juba iseenesest seotud väga suurte piirangutega, võivad kinnipeetaval tekkida elamispinnal probleemid ja konfliktid, mis võivad kergesti viia uute kuritegude toimepanemiseni. Maakohus arvestab siinjuures ka alaealiste tütarlaste huvisid ja turvalisust, kes on sotsiaaltöötaja sõnade kohaselt alles hiljuti vabanenud vägivaldsest elust. Kinnipeetav on nimetanud, et vabanemise korral asub ta koheselt tööle. Igasugused tõendid ja garantiikirjad töökoha osas asja materjalides puuduvad ja ka kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et temal puuduvad andmed kinnipeetava töö osas. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on kinnipeetava surnud venna abikaasa nõustunud kinnipeetavat toetama, kuid maakohus ei pea seda reaalseks, kuna samast arvamusest nähtub, et abikaasa töötab köögitöölisena, tal on lisaks endale üleval pidada 2 alaealist last ja ta on saanud vallalt ka toetust. Seega on kinnipeetava surnud venna abikaasa pigem ise abi vajav, kui suutlik kinnipeetavat 3 majanduslikult toetada ja üleval pidada. Maakohus arvestab siinjuures ka kinnipeetava rahalisi kohustusi, mida Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on üle 280 000 krooni. Maakohus leiab, et legaalse sissetuleku puudumisel on majanduslike raskuste tekkimisel uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt kõrge. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et Sergei Kišunase vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 4