KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Väärteoasja number 4-09-18185 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 05.11.2009 Ida Juri TŠITOKLETOVI kaebus Politseiprefektuuri 17.08.2009 otsusele väärteoasjas nr. 2440,09,009364 Juri TŠISTOKLETOV sünd. 20.01.1976, isikukood 37601202231, elukoht xxx, Kaebuse esitaja alates augustist 2009 arvel töötuna Töötukassas Andres VISNAPUU Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Andres VISNAPUU 17.08.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,009364 Juri TŠISTOKLETOVI karistamise osas Liiklusseaduse §74-19 lg.2 alusel rahatrahviga 214 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 12 840 krooni koos juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 5 kuud – jätta muutmata. Karistusseadustiku §66 lg.2 ja 3 alusel määrata Juri TŠISTOKLETOVILE vabatahtlikult tasumise lõpptähtajaks 05.11.
- rahatrahvi Juri TŠISTOKLETOVI kaebus rahuldada osaliselt. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 20.11.
- on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemkonstaabel Andres Mänd koostas 26.07.2009 väärteoprotokolli nr. AB 1116365 Juri Tšistokletovi kohta selles, et viimane juhtis 26.07.2009 kell 21.40 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järveküla tee maja nr.44 juures mootorsõidukit ja ületas lubatud alkoholi piirmäära. Sellega rikkus Juri Tšistokletov Liikluseeskirja §76 p.1 ja pani toime Liiklusseaduse §74-19 lg.2 sätestatud väärteo. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Andres Visnapuu 17.08.2009 otsusega väärteoasjas nr.2440,09,009364 määrati Juri Tšistokletovile Liiklusseaduse §74-19 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 214 trahviühiku ulatuses koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 5 kuud. Juri Tšistokletov esitas 04.09.2009 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas ja ajatada karistuseks määratud rahatrahv 3 aasta peale. Kaebuse kohaselt varastati selle esitajalt sõiduauto xxx xxx, mille politsei mõne päeva pärast leidis ja mis asus asustamata kohas. Autot kaebuse esitaja sinna jätta ei tahtnud ja otsustas selle koju tuua, teades, et oli tarvitanud alkoholi. Maakohtu istung Maakohtu istungil toetas kaebuse esitaja kaebust mõlemas osas. Kaebuse esitaja kinnitas, et juhtis sõidukit joobes, kuid palus jätta juhtimisõigus alles, kuna tal on vaja peret toita. Ametlikult kaebuse esitaja ei tööta, perega koos ei ela ja maksab elatist vastavalt võimalusele. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus maakohtu istungil kaebusega osaliselt ja leidis, et seoses töötu staatusega võib rahatrahvi summa tasumise ajatada. Osas, mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmist, palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebus rahuldamata ja politsei poolt tehtud otsus muutmata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Juri Tšistokletovi kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Juri Tšistokletovile on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse §74-19 lg.2 rikkumise kohta ja teda karistatud samal alusel rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmisega. Liiklusseaduse §74-19 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas Juri Tšistokletov juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on tuvastatud seaduse kohaselt ja kas karistus selle teo eest on määratud kooskõlas kehtiva seadusega. Vastavalt Liiklusseaduse §20 lg.6 tuvastatakse joobeseisund Politseiseaduses sätestatud korras. Vastavalt Politseiseaduse §15-8 lg.1 kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga. Nagu nähtub asja materjalides asuvast indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 26.07.2009 protokollist ning selle väljatrükist (t.l.14), on alkoholijoove Juri Tšistokletovil tuvastatud indikaatorvahendiga Lion 500 nr.38432A391 ja tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF –
- Vastavalt tõendusliku alkomeetri näidule oli selle lõplik lugem 0,68 mg/l. Ülaltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et eeltooduga, samuti kaebuse esitaja kinnitusega nii kaebuses kui maakohtu istungil, on tõendatud, et Juri Tšistokletov juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit, ületades seejuures lubatud alkoholipiirmäära. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt nii asja materjalide kui asja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega leidnud kaebuse esitaja poolt väärteo toimepanemine tõendamist, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. 3 Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §74-19 lg.2 kohaselt karistatakse sellise väärteo eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud kaebuse esitajale karistuseks rahatrahvi 214 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ja karistust kergendavaks asjaoluks oli süü tunnistamine. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Juri Tšistokletovi süü Liiklusseaduse §74-19 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel hinnanud õigesti rikkumise raskusastet ja juhi isikut, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaolu ilmnemist. Kuigi kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana, on kohtuväline menetleja käesolevas asjas koos ühe karistust kergendava asjaolu arvestamisega määranud karistuse siiski üle keskmise määra. Samas nõustub maakohus antud asjas määratud karistuse suurusega ja ei pea vajalikuks seda vähendada, kuna leiab, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on selline väärtegu, mille eest karistamine rahatrahviga, mis ületab keskmist sanktsiooni määra, on põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja peeti kinni Järveküla tee maja nr.44 juures, s.t. linnas. Alkoholijoobes auto juhtimine linnas tekitab lisaks kaebuse esitajale ohu ka paljudele teistele liiklejatele. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kaebuse esitajat on varasemalt väärteokorras karistatud 7 korda, millest üks on samuti Liiklusseaduse §74-19 alusel. Samuti on kaebuse esitajat kahel korral karistatud kriminaalkorras KarS §424 järgi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et KarS §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega rahatrahviga. Rahatrahvi suurust ei ole vaidlustanud ka kaebuse esitaja. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 17.08.2009 nr.2440,09,009364 rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. otsus väärteoasjas Lisaks rahatrahvile on kohtuvälise menetleja vaidlustatava otsusega võetud kaebuse esitajalt ära juhtimisõigus tähtajaga 5 kuud. Vastavalt Liiklusseaduse §74-19 lg.3 p.2 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 4 Karistusregistri väljavõttest (t.l.17-20) nähtub, et kaebuse esitajat on Ida Politseiprefektuuri 26.08.2004 otsusega Liiklusseaduse §74-19 alusel karistatud rahatrahviga summas 9000 krooni. Selle otsusega juhtimisõigust kaebuse esitajalt ära ei võetud. Samas nähtub Karistusregistri väljavõttest, et juhtimisõigus on kaebuse esitajalt ära võetud nii 05.09.2007 kui 04.03.2009 karistamisel KarS §424 järgi (vastavalt tähtajaga 8 kuud ja 3 kuud). Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Viru Maakohtu otsus sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohta tähtajaga 3 kuud jõustus 20.03.
- Väärteo käesolevas asjas pani kaebuse esitaja toime 26.07.2009, seega vahetult peale lisakaristuse kohaldamise lõppu. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas asjas on põhjendatud Liiklusseaduse §74-19 lg.3 p.2 kohaldamine ja alused selleks on täielikult olemas. Lisakaristuse tähtaeg – 5 kuud – on lähem minimaalsele tähtajale. Maakohus leiab, et vaid rahatrahvi määramine ei avalda kaebuse esitajale vajalikku mõju edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Kaebuse esitaja põhjendused lisakaristuse kohaldamata jätmise osas ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas. Alaealiste laste ülalpidamiseks elatise maksmine on väga positiivne, kuid sissetuleku vajalikkusele tuleb mõelda juba enne väärteo toimepanemist. Käesoleval ajal kaebuse esitaja ei tööta, mistõttu ei ole juhtimisõigus vajalik ka töökohustuste täitmiseks. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 17.08.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,009364 jätta lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas muutmata. Maakohus leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele rahatrahvi ositi tasumise osas. Vastavalt KarS §66 lg.2 võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja vastavalt sama sätte lg.3 ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Maakohus leiab, et töötu staatus, elatise maksmise kohustus ja väike sissetulek on sellisteks mõjuvateks põhjusteks, mis annavad aluse määrata rahatrahvi summas 12 840 krooni tasumine ositi. Põhjendatud on ka rahatrahvi ositi tasumiseks maksimaalse tähtaja andmine – kuni 05.11.
- Kaebuse esitaja poolt rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisega nõustus maakohtu istungil ka kohtuvälise menetleja esindaja. Eeltoodu alusel kuulub Juri Tšistokletovi kaebus selles osas rahuldamisele. Anne PALMISTE Kohtunik 5