Samuti leidis kaebuse esitaja, et talle määratud lisakaristus ei vasta kehtivale Liiklusseadusele. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse Liiklusseaduse §74-19 lg.1 alusel ja lisakaristuse sama seaduse §74-19 lg.2 aluse. Alates 01.07.2009 kehtima hakanud Liiklusseaduse §74-19 lg.2 ei sätesta lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Juhtimisõiguse äravõtmine on sätestatud põhikaristusena.
Maakohtu istung Maakohtu istungil toetasid kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebust ja ei soovinud suuliselt sellele midagi lisada ega rohkem põhjendada. Kaitsja palus kaebuse rahuldamisel Eesti Vabariigilt välja mõista kaitsjatasu Roman Yushkovi kasuks juba tasutud summa hüvituseks 4680 krooni ja Bellum Õigusabi OÜ kasuks kaitsja kohtuistungil osalemise eest 1560 krooni, mis on käesolevaks ajaks kaebuse esitaja poolt tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungile ei ilmunud. Peale kohtuistungit saadetud kirjaliku seisukoha lõpus palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebus rahuldamata lisakaristuse määramise osas ja muus osas jätta politsei otsus muutmata (t.l.44). Kirjalikus seisukoha põhjendustes on kohtuvälise menetleja esindaja aga nõustunud Roman Yushkovi poolt esitatud kaebusega selles osas, et lisakaristus tuleb jätta kohaldamata ja piirduda ainult rahatrahvi määramisega (t.l.43). Seega on kohtuvälise menetleja esindaja esitanud ühes seisukohas kaks vastandlikku arvamust kaebuse osas. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud kohtuistungile ilmunud menetlusosalised, leidis, et Roman Yushkovi kaebus kuulub rahuldamisele. 3 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Roman Yushkovile on karistus 08.07.2009 määratud Liiklusseaduse §74-19 lg.1 ja lg.2 alusel.
lg.1, 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni otsuse jõustumiseni. Isiku süüditunnistamine ja karistamine on välistatud nii siis, kui kohus leiab, et isiku tegu ei vasta toimepanemise ajal kehtinud süüteokoosseisule, kui ka juhul, mil teo karistatavus on ära langenud alles hiljem (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.10.2009 kohtuotsus asjas nr.3-1-1-83-09, p.9). Seega tuleb maakohtul tuvastada, kas Roman Yushkovile etteheidetav tegu on jätkuvalt täies ulatuses väärteokorras karistatav. Enne kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemist, 01.07.2009, jõustunud Liiklusseaduse §74-19 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 – 0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi ja sama sätte lg. 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Vastavalt Liiklusseaduse §20 lg.6 tuvastatakse joobeseisund Politseiseaduses sätestatud korras. Vastavalt Politseiseaduse §15-8 lg.1 kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga. Vastavalt sama sätte lg.3 ei või indikaatorvahendi kasutamisega piirduda mootor-, õhu- või veesõiduki või raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on ilma kahtluseta seotud ohutu liiklemisega ning juhi kohustus mitte juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes on kirjas Liikluseeskirja 6.peatükis Juhi üldkohustused. Vastavalt Politseiseaduse §15-8 lg.4 võidakse alkoholijoovet tuvastada ka vereproovi uuringuga. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, mil viisil tuvastati alkoholijoobe seisund Roman Yushkovile ja kui suur oli kontrolli momendil alkoholisisaldus Roman Yushkovi veres või väljahingatavas õhus. 4 Asja materjalides asuvast protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel nähtub, et Ida Politseiprefektuuri konstaabel Svetlana Fjodorova on Roman Yushkovi joobeseisundi tuvastanud mõõteriista/indikaatorvahendiga Lion 500 1311A391 (t.l.12). Kuna alates 01.07.2009 on alkoholijoobe tuvastamine võimalik üksnes tõendusliku alkomeetri või vereprooviga, siis ei saa joovet kui Liiklusseaduse §74-19 koosseisulist asjaolu käesoleval ajal lugeda tuvastatuks kehtivate nõuete kohaselt. Eeltoodu alusel tuleb Ida Politseiprefektuuri 08.07.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,08,007178 Roman Yushkovi osas tühistada. Asja menetlus kuulub lõpetamisele Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. Maakohus nõustub Roman Yushkovi poolt esitatud kaebuse väidetega selles osas, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole käesolevas asjas karistuse määramisel lähtutud kehtivast Liiklusseadusest, kuid kuna väärteoasja menetlus kuulub lõpetamisele käesolevas otsuses ülaltoodud põhjendustel, puudub vajadus karistuse mõistmist, selle suurust ja liiki eraldi hinnata ja põhjendada. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §23 hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral §29 lg.1 p.1 – 3 ja 5 – 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Eeltoodu alusel on hüvitamise alusteks väärteomenetluse lõpetamine, kaebuse esitaja taotlus ja makstud mõistliku suurusega tasu. Maakohus leiab, et kohaldamisele. käesolevas asjas kuulub Väärteomenetluse seadustiku §23 Väärteomenetlus käesolevas asjas kuulub lõpetamisele Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja on kaitsjatasu hüvitamise taotluse esitanud nii kaebuses kui kohtuistungil. Maakohtu istungil kaitsja poolt asja materjalidele lisatud dokumentidest nähtub, et kaitsjatasu summas 4680 krooni on kaebuse esitaja tasunud ära kohtueelse menetluse toimingute eest (konsultatsioon, materjalidega tutvumine politseijaoskonnas, kaebuse koostamine, kõik kokku 3 tundi, s.o. 3 tundi x 1300 krooni = 3900 krooni, käibemaks 780 krooni, t.l.37–40). Maakohus ei pea nimetatud tundide arvu ja kaitsjatasu summat mittemõistlikuks ja leiab, et nimetatud summa kuulub Eesti Vabariigilt väljamõistmisele kaebuse esitaja kasuks. Nagu nähtub kaitsja seletustest maakohtu istungil, on kaitsjatasu summas 1560 krooni (1 tund x 1300 krooni + käibemaks 260 krooni) kaitsja osalemise eest maakohtu 05.11.2009 istungil käesoleval ajal kaebuse esitaja poolt tasumata. Arvestades seda, et kohtuistung kestis pool tundi ja Bellum Õigusabi OÜ büroo asukoht on Jõhvis, mitte Kohtla-Järvel, on põhjendatud kaitsjatasu väljamõistmine 1 5 tunni ulatuses. Nimetatud summa kuulub Eesti Vabariigilt väljamõistmisele Bellum Õigusabi OÜ kasuks. Ülaltoodu alusel kuulub Roman Yushkovi kaebus rahuldamisele. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.