§-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Pavel Terentjev oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik Pavel Terentjev oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud kohtukulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks.
§-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud 2 Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele.
§-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Pavel Terentjevile 13.03.2002 kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 14.06.2007 ( alates otsuse jõustumisest pluss 5 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 13.03.2002 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 14.06.2002 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 13.03.2002 otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani on möödunud üle viie aasta, seega ka aegumise tähtaeg kohtukulude sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt on möödunud. Kohtunik Inna Kirsipuu 3 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-11502 Kohtunik Inna Kirsipuu täitmiskohtunikuna Avaldus Pavel Terentjevi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 042/2002/2424 otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Pavel Terentjev, isikukood 37911222214, asukoht xxx Resolutsioon Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 1 kohus MÄÄRAS: Lõpetada Pavel Terentjevi suhtes täitemenetlus täiteasjas 042/2002/2424 Ida-Viru Maakohtu 13.03.2002 otsusega kriminaalasjas 1-216/02 kohtukulude sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Määruse ärakiri saata Pavel Terentjevile ja kohtutäitur Natalja Malahhovale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Ida-Viru Maakohtu 13.03.2002 kohtuotsusega tunnistati Pavel Terentjev süüdi KrK 143 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi ning karistati KrK § 40 lg 1, § 45 alusel vabadusekaotusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva. Kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetult välja kohtukulud 330 krooni. Kohtuotsus jõustus 14.06.2002. 06.07.2009 laekus Viru Maakohtule Pavel Terentjevi avaldus täitemenetluses aegumise kohaldamiseks. Avalduse esitaja palus lõpetada aegumise tõttu täitemenetluse täiteasjas nr 042/2002/2424. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 13.03.2002 kohtuotsuse nr 1-216/02 alusel on kohtutäitur Natalja Malahhova poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 042/2002/2424. Kohtutäitur on 07.01.2004 saatnud võlgnikule täitekutse ettepanekuga nõue vabatahtlikult täita ja samuti ka otsuse võlgnikule kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta ja 1 01.04.2009 on kohtutäitur saatnud nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust ja vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Pavel Terentjevi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 13.03.2002 kohtuotsusega karistati Pavel Terentjevit KrK § 143 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi, mis jõustus 14.06.2002. Tegemist on esimese astme kuriteoga. Järelikult, Pavel Terentjevi suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 14.06.2007 (14.06.2002 pluss 5 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid.
§-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Pavel Terentjev oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik Pavel Terentjev oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud kohtukulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks.
§-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud 2 Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele.
§-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Pavel Terentjevile 13.03.2002 kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 14.06.2007 ( alates otsuse jõustumisest pluss 5 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 13.03.2002 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 14.06.2002 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 13.03.2002 otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani on möödunud üle viie aasta, seega ka aegumise tähtaeg kohtukulude sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt on möödunud. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.