4-09-9501/17

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Väärteoasja number 4-09-9501 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 03.11.2009 Tatjana MEBALDI kaebus Ida Politseiprefektuuri 04.05.2009 otsusele väärteoasjas nr.2440,09,004819 Tatjana MEBALD sünd. 22.05.1968, isikukood 46805220287, elukoht xxx, Kaebuse esitaja töökoht xxx Leanika TAMM Kaitsja vandeadvokaat Andres VISNAPUU Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki LINDUSE 04.05.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,004819 Tatjana MEBALDI karistamise osas Liiklusseaduse §74-35 lg.1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 krooni – jätta muutmata. Tatjana MEBALDI kaebus jätta rahuldamata. Rahuldada vandeadvokaat Leanika TAMME taotlus ja määrata tema poolt Tatjana MEBALDILE osutatud õigusabi tasu suuruseks 702 (seitsesada kaks) krooni (s.h. väärteoasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine 300 krooni, kohtulikus menetluses osalemine 285 krooni, käibemaks 117 krooni). 1 Välja mõista Tatjana MEBALDILT kaitsjale (vandeadvokaat Leanika TAMM) kohtueelses ja kohtulikus menetluses makstud tasu eest 702 (seitsesada kaks) krooni riigituludesse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 20.11.

1. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Tatjana Saulits koostas 15.04.2009 väärteoprotokolli nr. AB 1126054 Tatjana Mebaldi kohta selles, et viimane juhtis 15.04.2009 kell 11.20 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Tallinn – Narva maantee 162-l kilomeetril mootorsõidukit asulavälise tee pärisuunavööndi vasakpoolsel rajal, kui parempoolne rada ei olnud hõivatud. Sellega rikkus Tatjana Mebald Liikluseeskirja §110 ja pani toime Liiklusseaduse §74-35 lg.1 sätestatud väärteo. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Linduse 04.05.2009 otsusega väärteoasjas nr.2440,09,004819 määrati Tatjana Mebaldile Liiklusseaduse §74-35 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 krooni. Otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ja karistust kergendavaks asjaoluks oli süü tunnistamine. Tatjana Mebald esitas 01.06.2009 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt liikus selle esitaja oma sõiduautoga tõepoolest väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, tema ees liikus raskeveok. Kuna teekate antud maanteelõigul on väga halva kvaliteediga, siis eessõitva raskeveoki rataste alt pildus väikeseid kivisid. Märgates seda asjaolu vähendas raskeveoki juht kiirust ja sõitis teeservale lähemale nii, et kaebuse esitaja saaks temast mööda sõita. Sellel momendil politseipatrull kaebuse esitaja peataski. Lisaks märkis kaebuse esitaja oma kaebuses ka seda, et antud teelõigul puudus sõiduradade märgistus. Maakohtu istung Maakohtu istungile kaebuse esitaja ei ilmunud ja juba kaebuses märkis, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning soovib kaitsja osalemist. Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm toetas maakohtu istungil esitatud kaebust ja palus see rahuldada. 2 Kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri esindaja juhtivkonstaabel Andres Visnapuu palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Tunnistaja N A andis maakohtu istungil järgmisi tunnistusi. Tema oli politseinikuna selles patrullis, kes tuvastas liiklusrikkumise ja peatas kaebuse esitaja. Patrullauto sõitis Kohtla-Järve poolt Jõhvi poole ja enne aiandit kurvi pealt nägid nad juba Valge Hobuse trahteri juures xxx, mis liikus vasakpoolsel rajal. Samal ajal möödus patrullautost veoauto, seega oli veoauto sõiduautost 250 – 300 m kaugusel. Sõiduauto ligiduses parempoolsel rajal autosid ei olnud, kuid sõiduauto jätkas liikumist vasakpoolsel rajal. Seal on 4 korda võimalik pöörata vasakule, kuid sõiduauto ära ei pööranud ja jätkas liikumist otse vasakpoolsel rajal. Kui patrullauto sõiduautole järele sõitis, ka siis jätkas ta sõitu vasakpoolsel rajal. Sõiduauto juht seletas, et sõitis vasakpoolsel rajal seoses sellega, et sõidutee olukord oli väga halb. Sõiduauto juht oli Tatjana Mebald, keda tunnistaja ei tunne. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära menetlusoalised, leidis, et Tatjana Mebaldi kaebus rahuldamisele ei kuulu. kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Tatjana Mebaldile on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse §74-35 lg.1 rikkumise kohta ja teda karistatud samal alusel rahatrahviga. Liiklusseaduse §74-35 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §74-1 - §74-27, §74-30 - §7432 või §74-64 sätestatud väärteokoosseis. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas Tatjana Mebald rikkus liiklusnõudeid, kas see rikkumine on tõendatud ning kas karistus selle teo eest on määratud kooskõlas kehtiva seadusega. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Tatjana Mebald Liikluseeskirja §
2. Liikluseeskirja §110 sätestab, et sõidukiga, mida pole nimetatud §111 ja §112, tohib asula sõiduteel sõita pärisuunavööndis mis tahes rajal eeldusel, et täidetakse §80 nõudeid. Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. 3 Väärteoprotokolli kohaselt sõitis Tatjana Mebald Tallinn – Narva maantee 162-l kilomeetril oma sõiduautoga Volkswagen pärisuunavööndi vasakpoolsel rajal, kui parempoolne rada ei olnud hõivatud. Maakohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära kaitsja ja kohtuvälise menetleja seletused ning tunnistaja ütlused, hinnates tõendeid kogumis, leidis, et antud asjas on tõendatud Tatjana Mebaldi poolt väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas Liikluseeskirja §110 nõuete rikkumine ja seega Liiklusseaduse §74-35 lg.1 sätestatud väärteo toimepanemine. Nagu nähtub maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja Nikolai Alikovi ütlustest, nägid nad kaebuse esitaja autot vasakpoolsel sõidurajal liikumas pikka aega, vasakpööret sõiduauto ei sooritanud. Veoauto oli sõiduautost tunduvalt eespool ja ei saanud kuidagi sõiduautot takistada. Maakohus peab tunnistaja ütlusi antud asjas usaldust väärivateks, kuna tegemist on vahetult sündmuskohal viibinud politseinikuga. Maakohus ei tuvastanud aluseid menetlusaluse isiku ja tunnistaja vahelise vihavaenu pidamiseks, tunnistaja ütluste kohaselt ta menetlusalust isikut ei tunne. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt nii asja materjalide kui asja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega leidnud kaebuse esitaja poolt väärteo toimepanemine tõendamist, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §74-35 lg.1 kohaselt karistatakse sellise väärteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud kaebuse esitajale karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust kergendavad asjaolud puudusid ja karistust kergendavaks asjaoluks oli süü tunnistamine. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Tatjana Mebaldi süü Liiklusseaduse §74-35 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel hinnanud õigesti rikkumise taskusastet ja juhi isikut, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaolu ilmnemist. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra 4 ületavana. Sanktsiooni keskmine määr antud asjas on 25 trahviühikut, kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale karistuseks määranud rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses. Maakohus leiab, et seega on kohtuväline menetleja rahatrahvi suuruse määramisel õigesti ja põhjendatult arvestanud ühe karistust kergendava asjaoluga, samuti sellega, et väärteo toimepanemine ei tekitanud liiklusohtlikke olukordi ja liiklust ei takistanud, ka juhi isiku ja tema poolt varasemalt toimepandud väärtegudega. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et KarS §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega rahatrahviga, Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 04.05.2009 nr.2440,09,004819 rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. otsus väärteoasjas Vastuseks kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud väitele, et antud teelõigul puudub teemärgistus, märgib maakohus, et antud asjaolu ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteoasjas menetluse lõpetamiseks. Liikluseeskirja §110 sätestab selgelt ja üheseltmõistetavalt, et asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Seega ei ole teemärgistus süüteokoosseisu seisukohalt antud juhul tähendust. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kohtuvälise menetleja 04.05.2009 otsuse väärteoasjas nr2440,09,004819 muutmata ja Tatjana Mebaldi kaebuse rahuldamata. Kuna kaebuse esitaja taotlusel osales kohtuistungil määratud korras kaitsja ja kaebus jääb rahuldamata, kuulub kaitsjatasu summas 702 krooni väljamõistmisele kaebuse esitajalt. Anne PALMISTE Kohtunik 5