← Eesti

1-09-15181/9

Obsah (5)§ 275§ 274§ 65§ 56§ 238

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04 novembril 2009. a Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-15181 (09922700138) Kohtunik Jüri Sakkart Kohtui

§ 275

järgi lühimenetluses Süüdistatav Vladimir Ekimenko Kaitsja isikukood: 38808252221, elukoht: xxx, kannab karistust Viru Vanglas kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati 09.04.2009 Harju Maakohtu poolt

§ 274

lg 1 järgi 2 aastase vangistusega

§ 65alusel mõistetud liitkaristus 9 aastat vangistust.

Kaido Kooga Süüdistus: Vladimir Ekimenkole on esitatud süüdistus selles, et 10.08.2009 kella 08.05 paiku, hommikuse loenduse ajal Jõhvis, aadressil Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas, E-hoones, 1 korrusel sektsioonis E1, kambris nr 2116, kasutas ametikohustusena kinnipeetavate loendust läbi viiva Viru Vangla neljanda korruse valvuri Axxx Nxxx aadressil ebasündsaid väljendeid, millega solvas ametiisikut ja alavääristas vanglaametniku elukutset. (Vladimir Ekimenko poolt kasutatud ebasündsad väljendid on toodud ära kriminaalasja kohtueelse menetluse kokkuvõttes, tl 34). Oma nimetatud tegudega pani Vladimir Ekimenko toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o.

§ 275ettenähtud kuriteo.

Tuvastatud asjaolud: Vladimir Ekimenko esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 04.11.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas Vladimir Ekimenko, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, end süüdi ei tunnista ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. 1 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Vladimir Ekimenko poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kannatanu kohtusse ei ilmunud. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava Vladimir Ekimenko süü on täielikult tõendatud tema enda eeluurimisel antud ütlustega, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. (t.1 lk 15-18 ), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, et kasutas valvuri juuresolekul ebatsensuurseid väljendeid, kuid ei pea seda kuriteoks. Tegi seda sellepärast, et valvur ei võtnud temalt vastu avaldust telefonikõneks. Väitis, et osa sõnu, mis on esitatud kahtlustuses, tema ei öelnud. Mida ta täpselt valvurile ütles, ei mäleta, kuid nii palju sõnu, kui kahtlustuses loetletud on, ta öelda ei saanud, kuna püüdis end tagasi hoida. Loobus 10.08.2009 kohe peale loendust kirjutatud seletuskirjast (t lk 5). Seletuskirjas kirjutatut ta tõsiselt ei mõelnud. Tunnistas, et nimetas valvurit kärnkonnaks, kuid tegi seda emotsioonide ajendil, kuna valvuri poolt avalduse mittevastuvõtmine ärritas teda. Ta ei tahtnud oma sõnadega valvurit solvata. Avaldas soovi valvuri ees vabandada, vajadusel ka kirjalikult, ning kahetses oma sõnu. Kannatanu Axxx Nxxx kohtueelsel menetlusel antud ütlustest (t.1 lk 4 ja 7) nähtub, et 10.08.2009, kella 08.05 paiku, kinnipeetavate hommikuse loenduse ajal Jõhvis, aadressil Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas, E-hoones, 1 korrusel, peale tema poolt kinnipeetava Vladimir Ekimenko avalduse vastuvõtmisest keeldumist, viimane ärritus ning hakkas teda sõimama, öeldes vene keeles : „võid pühkida oma paberiga tagumikku, kärnkonn, loom, lits, lita, mine ära, kes sa siin oled“. Sel ajal viibisid juures AxxxRxxxja SxxxVxxx, kuid alandava sõimuga pöördus kinnipeetav just A.Nxxx poole hetkel, mil ta täitis oma teenistusülesandeid. Tunnistajate Sxxx Vxxx ja AxxxRxxxkohtueelsel menetlusel antud ütluste (t.1 lk 10 ja 13) kohaselt 10.08.2009, kinnipeetavate hommikuse loenduse ajal Jõhvis, aadressil Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas, E-hoones, 1 korrusel, kinnipeetav Vladimir Ekimenko kasutas valvur Axxx Nxxx aadressil solvavaid sõnu, öeldes vene keeles : „võid pühkida oma paberiga tagumikku, kärnkonn, loom, lits, lita, mine ära, kes sa siin oled“. Vaatamata korraldusele lõpetada solvamine, käitus kinnipeetav endiselt üleolevalt ja solvas vanglaametnikku. Vastavalt SxxxVxxx ütlustele, V. Ekimenko on ka varemvanglaametnike suhtes ebatsensuurseid ja alandavaid väljendeid kasutanud, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras, kuid vaatamata sellele ei ole ta oma käitumist parandanud. Tunnistaja Jxxx Mxxx kohtueelsel menetlusel antud ütlustest (t.1 lk 22) nähtub, et 10.08.2009, hommikuse loenduse ajal, soovis kinnipeetav Vladimir Ekimenko esitada avaldust telefonikõne teostamiseks. Esimese hooga võttis J.Mxxx avalduse enda kätte, kuid siis ütles kõrval seisnud valvur Axxx Nxxx, et nende majas hommikuti telefonikõnede avaldusi vastu ei võeta ning ulatas selle kinnipeetavale tagasi. Selle peale hakkas kinnipeetav Vladimir Ekimenko A.Nxxx solvama. V. Ekimenko ütles valvur Axxx Nxxx, et ta ei ole siin üldse keegi, mingu tema kambrist minema ja pühkigu selle paberiga (avaldusega) oma tagumikku. Lisaks kasutas kinnipeetav valvuri aadressil venekeelseid sõnu nagu „kärnkonn“, „loom“, „lits“ ja „lita“. Olles teadlik, et AxxxNxxx on vanglaametnik, Vladimir Ekimenko sai aru, et valvuril on õigus nõuda temalt Viru Vangla kodukorra järgimist. Adresseerides oma väljendid A.Nxxx, teadis V.Ekimenko, et solvab ametikohustusi täitvat isikut, millega realiseerib ta süüteokoosseisu ja käitus vastavalt sellele arusaamale ja tahtele, mööndes valvuri solvumist ning tegutsedes seega otsese tahtlusega. Hinnates ülaltoodud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Vladimir Ekimenko tegevuses on tõendatud

§ 275

järgi kvalifitseeritava kuriteo süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste olemasolu. 2 Kohtunik asub seisukohale, et Vladimir Ekimenko on end kohtus esitatud süüdistuses osaliselt süüdi tunnistanud; tema, kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning Vladimir Ekimenko süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud. Seega, Vladimir Ekimenko süü oma tööülesandeid täitva võimuesindaja, s.o. valvur Axxx Nxxx solvamises, seoses tema ametikohustuste täitmisega, on tõendamist leidnud ning tegu on

§ 275järgi õigesti kvalifitseeritud.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistus Vastavalt

§ 56

lg 1 arvestab kohus karistuse mõistmisel süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vladimir Ekimenkole karistuse mõistmisel arvestab kohus raskendavate asjaolude puudumist ning kergendavaks asjaoluks arvestab süü osalist tunnistamist ja kahetsust. Karistuse liiki valides lähtub kohus

§ 275

sanktsioonist, mis näeb ette alternatiivselt rahalist karistust või kuni kaheaastast vangistust. Arvestades seda, et Vladimir Ekimenkol kannab pikaajalist vanglakaristust ja tal puudub sissetulekuallikas, siis rahalise karistuse määramine tema puhul ei ole otstarbekas. Kuna Vladimir Ekimenko kannab vanglakaristust, ei ole võimalik mõista talle tingimisi karistust. Seega, ainuvõimalikuks karistuseks, mis talle mõju avaldaks, jääb reaalne vangistus. Karistuse määra valides arvestab kohus, et Vladimir Ekimenko süü pole suur ja ta kahetseb toimepandut, seega on võimalik teda karistada sanktsiooni alammäärale lähedase vangistusega.

§ 238lg 2 alusel, Vladimir Ekimenkole mõistetud vangistust tuleb vähendada 1/3 võrra.

Arvestades seda, et Vladimir Ekimenko pani kuriteo toime varasemat karistust kandes, siis

§65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb karistust suurendada Harju Maakohtu poolt 09.04.2009 a. kohtuotsusega nr.1-09-2439 mõistetud karistuse võrra. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Juhindudes KrMS §§ 238; 306; 309 lg 1,3; 313; 315; 318; 319 kohus Otsustas: Vladimir Ekimenko kuriteo toimepanemises

§ 275järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuseks 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

§ 65

lg.1 ja 64 lg.1 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.04.2009 a. kohtuotsusega nr.1-09-2439 mõistetud karistuse – 9 (üheksa) aastat võrra ning mõista Vladimir Ekimenko’le liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel - 9 (üheksa) aastat 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 19.02.2007.a. 3 Välja mõista Vladimir Ekimenko’lt kohtukulud: kaitsjatasu 1080.-krooni, paljundatud toimiku maksumus 7.- krooni ning sundraha 6525.- krooni riigituludesse. Vladimir Ekimenko’l tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr.10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Vladimir Ekimenko, 1-09-15181, kohtukulud”, „Vladimir Ekimenko, 1-09-15181, sundraha“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Viru Maakohtu kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni korras kaebuse Tartu Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohut kirjalikult teavitada seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise päevast. Apellatsioon peab olema esitatud Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul, alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia käteandmisele järgnevast päevast. Kohtumenetluse poolel on võimalus peale kohtuotsuse avaldamist apellatsiooniõigusest keelduda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai või pidi vaidlustatavast lahendist teada saama. Jüri Sakkart Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.