Obsah (5)

§ 75§ 64§ 68§ 65§ 139

1-08-6864 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsembril 2009.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-08-6864 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Kaire

§ 75, § 76 ja Kr

MS § 426, 432 kohus x; määras Jätta vabastamata Mihail Ištšenko (isikukood: 38011192766) Tartu Maakohtu 08.09.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista Mihail Ištšenkolt kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber

1. Kaitsjatasu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartus, Kalevi
2. Eelnimetatud tähtajal 300.- krooni tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. 1 Põhjendused Mihail Ištšenko on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 08.09.2008.a. otsusega

§-de 178 lg 1 ja 209 lg 2 p-de 1,3 järgi ja

§ 64

lg 1 alusel karistatud liitkaristusega kuritegude kogumi eest 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel on arvatud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja karistuseks on mõistetud 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel on mõistetud karistust suurendatud Tartu Maakohtu 30.04.2003.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks on mõistetud 3 aastat 9 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Mihail Ištšenko kinnipidamine 28.03.2007.a. Tema karistusaja algus on 28.03.2007.a ja lõpp 09.01.2011.a. Tartu Maakohtu 09.04.2009.a määrusega jäeti Mihail Ištšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 13.11.2009.a. Mihail Ištšenko on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) Tartu Linna Rahvakohtu 22.01.1998 otsusega KrK § 140 LG 2 P 1,2 - § 15 lg 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 2) Tartu Maakohtu 04.03.2002 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 4, 41 ja § 202 järgi 7 aastat vabadusekaotust; 3) Tartu Maakohtu 30.04.2003 otsusega

§ 139

lg 2 p 1, 3 järgi 3 kuud vangistust,

§ 65lg 1 järgi 7 aastat ja 3 kuud vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole vanglas Mihail Ištšenkot distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama endisesse elukohta ema juures. Omab keskharidust, õpingud Tartu Ülikoolis jäid pooleli, kuna kinnipeetav ei tulnud väidetavalt toime õppimise ning paralleelselt töötamisega. Töötanud ehitusel, vahetult enne vangistust töötas baaritöölisena. Vabanemisel asub tööle OÜ-s x plastmasstoodete valmistajana. Vangistuse ajal töötanud vabatahtlikult raamatukogus. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 200 000 krooni. Enda sõnul tarvitas vabaduses alkoholi harva, samas on karistatud alkoholijoobes kuriteo sooritamise eest. Väidetavalt on proovinud paaril korral narkootikume. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel ohustatud eelkõige vara omavad isikud. Ohu ilmnemise tõenäosust suurendavad alkoholi tarvitamine ja toimetulekuraskused. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Mihail Ištšenko ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas elukoht ema juures ning toetav lähivõrgustik. Samuti on vabanemise korral olemas töökoht OÜ-s x. Kuigi kinnipeetava enda sõnul ei olnud tal vabaduses probleeme alkoholi ja narkootikumidega, on teda 2006.a karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi. Olles katseajal, rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on emotsionaalne ebastabiilsus, narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, mõjutatavus, vähene töökogemus ja probleemilahendusoskus, liigsete kohustuste võtmine ja oma võimete ebaadekvaatne hindamine. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et Mihail Ištšenko ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud Mihail Ištšenko ennetähtaegne vabastamine. Mihail Ištšenko avaldas istungil, et soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda. 2 Kaitsja leidis, et tuleks lähtuda hetke olukorrast ja vabastada Mihhail Ištšenko ennetähtaegselt vanglast. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamuse leiab, et Mihail Ištšenko tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri vastuväidetega. Tõepoolest, vaatamata positiivsetele lubadustele ei ole võimalik ignoreerida seda, et Mihhail Ištšenko on varem korduvalt karistatud kohtu poolt s.h. ka tingimisi vangistusega ja pole toime tulnud katseajal kohustuste täitmisega. Mihhail Ištšenko olles vabastatud vanglast ennetähtaegselt sama asja järgi pani toime katseajal uued kuriteod ja vangistus pöörati uuesti täitmisele. Peale selle on Mihhail Ištšenkol probleem narkootiliste ainete tarvitamisega, kuid tema enda hinnang asjale on pinnapealne. Eeltoodu näitab, et Mihhail Ištšenkol on enesedistsipliiniga sellised probleemid, mis välistavad tema vanglast ennetähtaegse vabastamise. Kohtunik 3