4-09-18900/9

Väärteoasi 4-09-18900 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.detsember 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Julia Griškova Vaidlustatud lahend Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusejärelevalve talituse 10.09.2009.a. otsus väärteoasjas nr: 10220092654108 Aleksandr Demtšuk karistamiseks LS§ 7464 lg.1 alusel Kaebuse esitanud isik Aleksandr Demtšuk, isikukood 38810170325, elukoht xxx. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Demtšuk Kohtuväline menetleja – Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse esindaja Reelika Rebane LÕPPOSA Tühistada Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusejärelevalve talituse 10.09.2009.a. otsus väärteoasjas nr: 10220092654108 Väärteomenetluse seadustiku § 30 p.1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 22.12.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik: Aleksandr Demtšuk’i karistati Liiklusseaduse (LS) § 7464 lg.1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800.00 krooni selle eest, et tema 10.09.2009.a. Tallinnas, Kopli 25, liikudes Kaera tänava suunas, viibides sõitjana sõidukis ning ei olnud turvavarustusega kinnitatud. Sellega rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja § 42 nõuded, pannes sellega toime Liiklusseaduse § 7464 lg.1 nõudeid. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.1 p.1 alusel. Kaebaja põhjendab oma taotlust asjaoluga, et tema turvavöö oli kinnitatud. 27.11.2009.a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja eeltoodud asjaoludel kaebuse juurde ning taotles otsuse tühistamist. Ta selgitas, et ütlused kirjutas ta politsei dikteerimise järgi, vastasel korral lubati teda pikemalt kinni pidada. Temal nõuti tunnistamist, et turvavöö oli kinnitamata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebus on põhjendamata. Kaebaja väide, et teda sunniti kiirmenetlusega nõustuma, on vale. Väärteomaterjali koostanud konstaabel Kati Luht’il puudus igasugune vajadus ja huvi sundida kaebajat kiirmenetlusega. Menetleja seisukohalt ei ole mitte mingisugust tähendust, kas õigusrikkumine vormistatakse kiirmenetluse või üldmenetluse vormis. Kaebaja on andnud allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta ning omakäeliselt andnud ütlusi toime pandud õigusrikkumise kohta. Tunnistaja Dmitri Zerštšikov andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema oli sõiduki juht ning tema turvavöö oli kinnitamata. Ta ei vaielnud sellele kas vastu ning nõustus asja lahendamisega kiirmenetluses. Kui tema sõidukit peatati, vaatas ka kaasreisija Aleksandr Demtšuk poole ning sel hetkel oli viimane turvavööga kinnitatud. Seda kas Demtšuk kinnitas turvavöö kohe sõidu alguses, tunnistaja kinnitada ei saanud. Ta eeldas, et kaebaja siiski tegi seda, kuna tal oli olnud raske avarii ning peale seda on ta hoolsalt liiklusnõudeid täitnud. Kuidas kaebajale kiirmenetlusotsus vormistati, ta ei näinud, kuid hiljem Demtšuk selgitas talle, et politsei sundis teda tunnistama rikkumist, vastasel korral oleks teda pikalt kinni peetud. Kohtuväline menetleja Kati Luht selgitas, et raadiojaama kaudu teatati talle, et läheneb sõiduauto BMW, kus mõlemad liiklejad turvavööga kinnitamata. Tema vormistas väärtoematerjalid Aleksandr Demtšuk suhtes. Ta küsis kaebajalt, kas turvavöö oli kinnitamata ning viimane vastas jaatavalt. Samuti oli ta nõus kiirmenetlusega. Ütlused kirjutas ta omakäeliselt. Küsis veel, et mida kirjutada ning menetleja selgitas, et kirjutagu nii nagu asi oli. Kuna asjaolud olid selged ning kaebaja rikkumisele vastu ei vaielnud, toimus kõik kiiresti ja otsuse vormistamine võttis aega kuskil 15 minutit. Tunnistaja Janar Juks andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et teostas liiklusjärelvalvet Kopli tänaval Tallinnas, eesmärk oli kontrollida sõidukijuhtide ja reisijate turvavarustuse kasutamist. Talle edastati informatsioon, et tuleb tumeroheline BMW, juht ning reisija autos ning kummalgi pole turvavöö kinnitatud. Seda nägi ta ka auto lähenedes isiklikult. Tunnistaja Toomas Urva andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 10.09.2009.a. toimus politseioperatsioon ning tema ülesannadeks oli sõidukite peatamine. Kaebaja sõiduki peatas Valdo Tamm ning oli näha, et enne peatamist kinnitas kaasreisija turvavöö. 2 Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistaja ning uurinud antud asjas olevaid materjale leidis, et Aleksandr Demtšuk kaebus ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Kuulanud ära kohtuvälise menetleja ning tunnistajate ütlused asub kohus seisukohale, et Aleksandr Demtšuk ütlused on pigem ennastõigustavad. Demtšuk on ka ise menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kinnitanud, et sõitis kaasreisijana kinnitamata turvavööga. Sisuliselt kinnitas ka Dmitri Zerštšikov, et ta ei näinud, millal kaebaja enda turvavööga kinnitas. Ta nägi ainult seda, et sõiduki kinnipidamise hetkel oli kaebaja turvavööga kinnitatud. Seega ei ole millegagi ümberlükatud ülejäänud tunnistajate väide, et Dmetšuk möödus neist kinnitamata turvavööga. Kohtul puudub aluse kahelda politseitöötajate ütlustes. Samuti ei ole tõendatud Aleksandr Demtšuk väide, et teda sunniti kiirmenetlusega nõustuma. Kuulanud ära kohtuvälise menetleja, kujunes kohtul arusaam, et politseil puudus igasugune vajadus või huvi sundida kaebajat kiirmenetlusega nõustuma, seda enam, et menetleja seisukohalt ei oma tõepoolest mitte mingisugust tähtsust, kas õigusrikkumine vormistatakse kiirmenetluse või üldmenetluse vormis. Aleksandr Demtšuk on andnud allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta ning omakäeliselt andnud ütlusi toime pandud õigusrikkumise osas. Seega asub kohus seisukohale, et Aleksandr Demtšuk kohtus antud selgitused on ennastõigustavad. Küll asub aga kohus seisukohale, et käesolev menetlus on mõistlik lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Otstarbekuse kaalutlus on kasutusele võetud eelkõige menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt, mille kohaselt ei ole põhjendatud kõikide väärtegude menetlemisel ühtses mahus aja ja raha kulutamine. Teatud väärtegude kiirema menetlemise arvelt säästetakse aega teiste väärtegude menetlemiseks. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine on menetleja õigus, mitte kohustus. Väärteomenetluse lõpetamise õigus on nii kohtul kui kohtuvälisel menetlejal ning selle otsuse tegemisel peab arvestama järgmisi asjaolusid: väärteoga õigushüve kahjustamise olulisust, väärteo ühiskonnas esinemise sagedust, toimepanemise asjaolusid, menetlusalust isikut (varasem karistatus sama väärteokoosseisu alusel.) Seega tuleb menetluse lõpetamisel otstarbekusega arvestada ka menetlusalust isikut ning tema varasemat karistatust. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Aleksandr Demtšuk samalaadseid rikkumisi varem sooritanud. Samuti ei olnud vahemaa, millise ta jõudis kinnitamata turvavööga läbida kuigi suur, et tekitada sellega ohtu iseendale. Seega leiab kohus, et käesoleval ei ole kaebaja süü suur ning antud juhul piisab, kui tunnistada Aleksandr Demtšuk süüd nimetatud väärteo toimepanemises andes talle võimaluse ilma karistusotsuseta käituda edasipidi õiguskuulekalt. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.3; § 133-135. Piret Liivo Kohtunik 3