KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsembril 2009. a, Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-09-15397 Kohtunik Peet Teidearu Vä

§ 741lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri 14.07.2009.

a otsus väärteoasjas nr 2780,09,004558 Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Maksim 38310252770; elukoht: X) Menetlusaluse isiku kaitsja Vandeadvokaat Aivar Ennok Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur Aavere (isikukood: RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1, kohus otsustas: Jätta Lõuna Politseiprefektuuri 14.07.2009. a otsus väärteoasjas nr 2780,09,004558, millega Maksim Aaveret karistati LS §

LS § 741 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 (kuus tuhat) krooni, muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Määratud rahatrahv 6000 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank`is. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Saata käesoleva kohtuotsuse koopia Maksim Aaverele ja Lõuna Politseiprefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 14.07.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,09,004558 karistati Maksim Aaveret liiklusseaduse (LS) §

§ 741lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni.

Otsuses nimetatud asjaolude kohaselt juhtis Maksim Aavere 21.06.

1. a kell 19:27 Ülenurme vallas, Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga tee
2. kilomeetril Tartu suunas mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. 04.08.
3. a saabus Tartu Maakohtusse Maksim Aavere kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 14.07.
4. a otsuse väärteoasjas nr 2780,09,004558 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt tekkis menetlusalusel isikul alkoholijoove seoses suures koguses kalja joomisega. Kaitsja arvates on tegemist keelueksimusega KarS § 39 lg 1 mõttes, kuna Maksim Aavere ei olnud teadlik, et kali sisaldab vähesel määral ka alkoholi ning et tal võib kalja joomisest tekkida alkoholijoove. Kohtu seisukoht ja põhjendused Joobe tuvastamise protokolliga (tl 14) ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga (tl 15) on tõendatud, et 21.06.
5. a tuvastati Maksim Aaverel, kes peatati politsei poolt sõiduki juhtimiselt, indikaatorvahendiga mõõtmisel alkoholijoove 0.85 mg/l. Menetlusalune isik on joobe tuvastamise protokollis allkirjaga tõendanud oma loobumist joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 7919 lg 1 näeb ette sanktsiooni mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Maksim Aaverele on ette heidetud liikluseeskirja § 76 p 1 rikkumist, mille järgi ei või juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt „liiklusseaduse“ § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobe tuvastamise protokollist (tl 14) nähtub, et Maksim Aavere reaktsioonivõime oli aeglane, kõne, kõnnak ning tasakaal häiritud, meeleolu ärritunud ning alkoholilõhna tuli suust jne. Liikluseeskirja § 76 p 3 täpsustab, et juht ei või olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Kuna Maksim Aaverel, kes peatati politsei poolt sõiduki juhtimiselt, tuvastati alkoholijoove 0,85 mg/l ning tema terviseseisund avaldus häiritud kehalistes ning psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning menetlusalune isik on allkirjaga tõendanud oma loobumist joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres, on täidetud liiklusseaduse § 7919 lg 1 objektiivne koosseis, kuna Maksim Aavere juhtis sõidukit joobeseisundis. Vastavalt KarS §-le 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kaebuse kohaselt (tl 2) on kaitsja väitnud, et Maksim Aavere jõi suures koguses kalja kui karastusjooki ega olnud teadlik, et kali sisaldab vähesel määral ka alkoholi ning kalja joomisest võib tekkida alkoholijoove. Maksim Aavere poolt Lõuna Politseiprefektuurile saadetud kahetsuskirjas on menetlusalune isik aga märkinud järgmist: „Kahetsen seda tegu väga, et autorooli istusin ja palun leebemat karistust, ei oleks uskunud, et kalja joomisest tuleb nii suur joove“. Viimasest lausest järeldub, et kaitsja väide, mille kohaselt Maksim Aavere ei teadnud alkoholisisaldusest kaljas, on ekslik. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus või hooletus. KarS § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Maksim Aavere teadis, et kali sisaldab vähesel määral alkoholi, kuid jõi seda enda väitel suures koguses ja asus seejärel autot juhtima. Isiku hoolsuskohustuseks on kindlaks teha, et ta mootorsõidukit juhtima hakates kaine oleks. Selleks on olemas alkomeetrid. Juues suures koguses jooki, mis sisaldas alkoholi, pidi Maksim Aavere võimalikuks pidama, alkoholijoovet, kuid kohusetundetuse tõttu jättis ta kindlaks tegemata, kas ta oli mootorsõidukit juhtima hakates kaine. Seega on täidetud LS § 7919 lg 1 subjektiivne koosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Maksim Aavere LS §-i joobeseisundis. 7919 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest Lõuna Politseiprefektuuri 14.07.
6. a otsusega karistati Maksim Aaveret ka LS § 741 lg 1 järgi, mis näeb ette mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest. Isikule heidetakse sellega ette liikluseeskirja §-s 70 p 1 sätestatud nõude rikkumist, mille kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Tunnistaja ülekuulamise protokolliga (tl 15) ja väärteoprotokolliga (tl 12) on tõendatud, et Maksim Aavere juhtis 21.06.
7. a sõiduautot Audi 80, registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, millega rikkus liikluseeskirja § 70 punkti 1 ning mida isik on ka väärteoprotokollis antud ütlustes tunnistanud. Seega on täidetud LS § 741 lg 1 objektiivne koosseis. Maksim Aaverel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, kuid sellegi poolest asus mootorsõidukit juhtima. Isik pidi olema teadlik, et tal vastava kategooria juhtimisõigus puudub ja seega pidi tal olema tahe juhtimisõiguseta sõita, mistõttu oli Maksim Aaverel rikkumise suhtes vähemalt otsene tahtlus KarS § 16 lg 3 mõttes. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Maksim Aavere LS § 741 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest, kui puudub vastava mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus. Kohtu seisukoht karistuse osas Väärteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 7419 lg 1 nägi vastutusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lõuna Politseiprefektuur on kergendava asjaoluna arvestanud Maksim Aavere kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Kohus ei arvesta KarS § 7419 lg 1 puhul kergendava asjaoluna kahetsust. Kahetsuskirja (tl 17) kohaselt ei tahtnud isik alkoholijoobes mootorsõidukit juhtida. Kohut selline lause ei veena, kuna keegi ei sundinud teda selleks ja seega oli tegemist isiku vaba tahtega. Väärteoprotokollis (tl 12) antud ütluste kohaselt tunnistab menetlusalune isik oma süüd. Kahetsuskirja järgi poleks Maksim Aavere uskunud, et kalja joomisest võib nii suur joove tekkida. Samas on saatnud kohtusse kaebuse (tl 2), mille kohaselt väidab, et ei teagi alkoholi sisaldusest kaljas midagi ja ettevaatamatuse ning tahtluse puudumise tõttu puudub süü. Seega on kohus seisukohal, et Maksim Aavere ei ole oma tegu kahetsenud. Liikluseeskirja § 741 lg 1 kvalifitseeritava väärteo eest on ette nähtud vastutusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest. Kohus võtab karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse Maksim Aavere kahetsust juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, kuna kohus eeldab, et kahetsuskirjas (tl 17) märgitud kahetsus puudutab ka juhtimisõiguseta sõitmist. Väärteoprotokollis on isik oma süüd tunnistanud ning kaebust selles osas esitanud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et Maksim Aavere on nõustunud LS § 741 lg 1 rikkumise osas Lõuna Politseiprefektuuri otsusega ning on oma tegu kahetsenud KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja Maksim Aavere süüd selle toimumises, samuti eri- ja üldpreventiivset eesmärki, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on Maksim Aavere puhul saavutatavad alla keskmise karistusmäära kohaldamisega ning Maksim Aaveret tuleb karistada LS §

§ 741lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni.

Peet Teidearu Kohtunik