4-08-6870/16

4-08-6870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-6870 Kohtunik Leo Kunman Sekretär Jelena Smirnova Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Kaitsja Talvi Vaske Peeter Kiviloo (ik:34006277015,eluk.xxx), kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 17.06.2008a. otsuse nr.2302.08.014532 peale väärteoasjas. Väärteoasi RESOLUTSIOON Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 17.06.2008a. otsusega nr.2302.08.014532 Liiklusseaduse § 7422 lg.2 alusel Peeter Kiviloo’le määratud rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses,s.o. 2700kr - jätta muutmata. Määratud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses viidatud arvele,s.o. Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Pangas või arvele 221023778606 Swedbank.Kohustuslik on märkida viitenumber 10220085141518/. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul,teatades Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 17.06.2008 otsusega nr 2302,08,014532 karistati Peeter Kivilood LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 2700kr,s.o. 45 trahviühiku ulatuses, selle eest, et Peeter Kiviloo 22.05.2008 kella 19.16 ajal Pirita tee 26A juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 78 km/h +/- 3 km/h, millega Peeter Kiviloo rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Peeter Kiviloo kaebuse, milles kirjutab, et kaks politseiametnikku viibisid erinevates kohtades, neist üks mõõtis kiirust ja teine peatas mõnevõrra hiljem sõiduki ning täitis protokolli,kiirusemõõtja näitu talle ei näidatud kuna see oli esimese, kilomeeter eemale jäänud politseiametniku käes,ei ole kindel, et mõõdeti üldse tema sõiduki kiirust ja samuti ei ole selge kas aadress Pirita tee 26a oli kiiruse mõõtmise koht või protokolli koostamise koht. Kaebaja soovib mõlemalt politseinikult tõendit tema kiiruse ületamise kohta. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja seletas, et sõitis mööda Pirita teed oma naisega, läks koju. Liiklus oli väga tihe. Ta sõitis Lillepaviljonist mööda, märkas, et politsei mõõdab kiirust. Sõitis edasi.Umbes 1 km pärast peatas inspektor Savi teda kinni. Pirita teel, kus teda kinni peeti on kurv. Politsei küsis andmeid. Protokolli kirjutamine võttis 10-15 minutit.Kui politseinik tuli tagasi, tema juuresolekul küsis kiirust.Talle öeldi,et peab kuu aega otsust ootama. Rohkem nende vahel vestlust ei toimunud.Veel palus, et ta kirjutaks miks kiirust ületas.Tema naine ütles talle, et peab kirjutama, et vanasti oli 70km. Kui oleks vaeva eesti keelega, siis naine tõlkinud.Luges protokollist välja, et kuu aja pärast peab otsusele järele minema. Ei teadnud oma õigusi, ei tunne protsessi. Kahjuks oma õigustega ei tutvunud. Kuidas saab politseinik teada, et just see auto oli, tee oli autosid täis. Radari näitu temale ei näidatud. Peaks olema nii, et mõlemad on ühes kohas. Selline mõõtmine ei ole aus. Kiiruse märke Pirita teel ei ole, on vaid tutvustusmärk, et linnas on kiirus 50 km/h. Tunnistaja Kalev Savi ütlustest kohtuistungil selgus,et on kvalifitseeritud kiirusemõõtja,selle kohta on olemas vastav tunnistus.Sel päeval kui kaebaja kinni pidas eraldi märkmeid ei teinud, kuna koostas kaebajale väärteoprotokolli.22.05.2008a toimus Pirita teel kombineeritud kiiruse mõõtmine,mis seisnes selles,et eespool silmside kaugusel seisis teine politseinik,kes mõõtis mootorsõidukite kiirust.Kiiruse ületamise korral teatas talle kiiruseületaja auto margi,värvi,registreerimis numbri,kiiruse.Tema ise kiirust ei näinud.Antud info alusel pidas kinni kiirust ületanud autojuhid,s.h. ka kaebaja,koostas talle väärteoprotokolli,mille koostamine võttis aega 10-15 minutit. Teine politseinik Urmas Tuisk ütles talle, et aadressiks, kus hakkab mõõtma on Pirita 26A.See oligi rikkumise koht. Kui palju autosid peeti kinni ajavahemikus 19.04.-19.24 ei mäleta.Kui peatas auto, küsis teiselt politseinikult kes kiirust mõõtis kaebaja juuresolekul üle kiiruse, auto margi,et rikkuja kuulaks, saaks aru, et tegu ei ole väljamõeldisega.Kaebajaga vestles eesti keeles,kaebaja valdas puhtalt eesti keelt,tõlki ei vajanud. Tunnistaja Urmas Tuisk’i ütlustest kohtuistungil selgus,et tal on olemas vastav kvalifikatsioon kiiruse mõõtmiseks.Antud kuupäeval fikseeris kiirust, edastas info teisele politseinikule,kes pidas tema info põhjal kiirust ületanud kaebuse esitanud isiku kinni,koostas väärteoprotokolli. Kiiruse mõõtmise ajal seisis Pirita tee 26A asuva maja juures tee ääres oma auto taga. Kasutasid kombineeritud kiirusemõõtmist.Sel juhul mootorsõiduki juhile kiiruse näitu ei pea näitama. Kombineeritud mõõtmise puhul on mõõtja, protokolli koostaja üksteisest eemal, ei ole võimalik näidata näitu Tavapuhul on. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et õigusaktid lubavad teha kombineeritud kiiruse mõõtmist, see on kehtestatud politseiameti peadirektori käskkirjaga. Isikul on 15 päeva jooksul õigus väärteoasja materjaliga tutvuda. Käesolevas asjas mõõdeti kaebuse esitanud isiku sõidukiiruseks 78 km/h teel, kus on lubatud 50 km/h. Puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebuse esitanud isikut on uuesti karistatud 05.09.2008 sõidukiiruse ületamise eest. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused,tunnistajate ütlused,kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, leiab,et kiiruse mõõtmisel ei ole rikutud menetlusaluse isiku õigusi seetõttu,et talle ei näidatud kiirusemõõteseadme näitu, mistõttu kaebuse esitaja ei tea, kas see näit puudutas tema juhitud sõiduki liikumiskiirust. Samas tunnistas kaebuse esitanud isik, et Pirita teel on tutvustusmärk, et linnas on lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h, kuid enne oli Pirita teel lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h. Ka selgub ülaltoodud tunnistajate ütlustest ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk ületas sõidukiirust,sõidukiirust mõõdeti kiirusemõõteseadmega Ultra Lyte nr UX018488, millist on akrediteeritud, inspekteerimisasutuses taadeldud ja mille kohta on välja antud taatlustunnistus nr T07-1295/
2. Seadet testiti ka veel mõõtmise päeval 22.05.2008 kell 15.50 ning seade oli töökorras. Eesti Akrediteerimiskeskus on 12.12.2007 Põhja Politseiprefektuurile välja andnud tunnistuse erialase kompetentsuse kinnitamise kohta ning selle tunnistuse kohaselt on see asutus hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve alal. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Eeltoodud asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 22.05.2008 kell 19.16 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Peeter Kiviloo on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Kohtul puudub alus arvata, et politseinikud oleksid kombineeritud liiklusjärelevalve käigus teadlikult fikseerinud ebaõigeid andmeid,sest samal kuupäeval on ajavahemikul kella 19.0519.24 jooksul samasuguste rikkumiste tõttu kinni peetud veel viis sõidukit,nende sõidukite sõidukiirused on fikseeritud samal viisil ja samas kohas.Kinni on peetud vaid need sõidukid, milliste sõidukiirus ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 20 km/h võrra. Seega on kaebuses esitatud väide selle kohta, et sõidukeid oli liikumas palju ja võidi fikseerida mõne teise sõiduki kiirus, alusetu.Selgusetuks jääb kaebuses esitatud väide, et kaebuse esitaja ei tea kas Pirita tee 26A oli kiiruse mõõtmise koht või koht, kus koostati protokoll. Kaebajale allkirja vastu kätte antud vaidlustatud otsusest on üheselt näha, et Pirita tee 26A on kaebuse esitanud isikule teo toimepanemise koht, so lubatud suurima sõidukiiruse ületamise koht. Kaebuse esitanud isik väite suhtes, et ta ei tunne seadusi, leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku väitesse seaduse mittetundmise kohta tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna kaebajat on Eesti Vabariigis kehtiva liikluseeskirja nõuete rikkumise eest, ja seda valdavalt just lubatud sõidukiiruse ületamise eest, karistatud alates 2001 aastast juba 11 korda ning pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist on teda uuesti kinni peetud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise tõttu.Lisaks eeltoodule kaebaja poolt kohtuistungil kohtuvälisele esindajale esitatud küsimuste ja kohtule antud selgituste asjatundlikusele,mis kinnitavad,et kaebaja tunneb hästi Eesti Vabariigi seadusi,kohtuvaidluste alguses tõlkimisest loobumisest põhjendusega,et saab aru kohtuvälise esindaja kõnest,teeb kohus järelduse, et kaebaja oli teadlik nii oma õigustest kui ka kohustustest väärteomenetluses,ka liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseadusest ning kaebuse esitanud isiku väited eesti keelest mittearusaamisest,seaduste mittetundmisest on alusetud.Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kaebaja ütlustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda tunnistajate ütlusi, kiirusemõõteseadme näitu. Kaebajale on määratud karistus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena.Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku süüd arvestades on määratud karistus proportsionaalne nii kaebaja süü suurusega kui ka kaebajaga. Kuivõrd kaebaja on ainult 2008 aasta jooksul kinni peetud liikluseeskirja nõuete rikkumise tõttu 5 korda ja vaatamata varasematele karistustele on ta jätkuvalt toime pannud samalaadseid rikkumisi, siis ei ole senised karistused saavutanud oma eesmärki, so pole sundinud isikut edaspidi loobuma uute väärtegude toimepanemisest, mistõttu seda enam on maksimummäära lähedasena karistuse määramine õigustatud. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata. Kohus juhindub VTMS §-st 132 p.1,133,134,
3. Kohtunik