4-09-15952 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7.detsembril 2009.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Silvi Väikmeri Menetlu

§ 547lg 1 järgi, mis seisnes selles, et 27.

juunil 2009.a. kella 13:51 ajal Rage Riismann’il puudus kontrollimise hetkel Tallinna ühistranspordi trolliliinil nr. 3/329 sõiduõigust tõendav dokument. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor A. Elzer on Rage Riismann suhtes koostatud väärteootsuse tegemisel karistuse määramisel juhindunud KarS § - dest 56 lg 1 ja § 57 lg 1 p 3 ja VTMS § 73 lg 1 p 1, väärteomenetluse käigus kohtuväline menetleja tegi kindlaks, et Rage Riismann rikkus „Tallinnas ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ Tallinna Linnavolikogu määruses nr 41 § 9 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid. Tallinna Linnavolikogu määruses nr 41 „Tallinnas Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 8 lg 7 on öeldud, et sõitja on kohustatud talongi kohe pärast sisenemist ühissõidukisse kompostris märgistama ja § 10 lg 2 kohaselt on reisja kohustatud esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Menetlusaluse isiku süü luges kohtuväline menetleja tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlustega, kergendavaks asjaoluks loeti isiku poolset kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Rage Riismann’ile määrati ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 300,00.- krooni. 11.08.2009.a. esitas Rage Riismann Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse, taotledes juhindudes VTMS § -dest 114, 119-120 ja 132 p 3 kohtult Tallinna Linnavalitsuse väärteootsuse nr. 09033713 täies ulatuses tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtule esitatud kaebuses on Rage Riismann asunud seisukohale, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kuna on kohaldanud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama ja on jätnud kohaldamata sätte, mida oleks pidanud kohaldama. Nimelt ei ole menetlusalusele isikule väärteootsuses kirjeldatud tegu väärteoprotokolli koostamisel ette heidetud, viidates ka Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-71-07 p

1. Kaebuse esitaja on esitatud kaebuses juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et väärteoprotokollis süüteokirjelduse osa – väärteoprotokolli blanketil „väärteo kirjeldus ja tõendid“ – sisaldab väärteo toimepanemise kuupäeva, kellaaega, sõiduki liiki, puudulikku toimepanemise kohta, nimelt ei ole kirjeldatud, millises linnas Endla 16, märkides, et aadress Endla 16 asub nii Tallinnas, Haapsalus kui ka Viljandis ning abstraktset eeltäidetud kirjeldust „sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita“, samuti puudub viide sellele, kes sõitis, sõiduõigust tõendava dokumendita, millisest õigusaktist tulenevalt on keelatud ilma sõiduõigust tõendava dokumendita sõita ning viidatud ei ole ka sellele, milliste tõenditega kirjeldatud väärteo toimepanek on tõendatud. Kaebuse esitaja hinnangul kuivõrd väärteoprotokollis ei ole Rage Riismannile ühtegi süütegu inkrimineeritud, on alusetu kohtuvälise menetleja poolt
2. juulil 2009.a. otsuses tehtud järeldus, et „lähtudes eeltoodust on kindlaks tehtud, et Rage Riismann rikkus „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ Tallinna Linnavolikogu määruses nr 41 § 9 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid“. Kaebuse esitaja hinnangul on kohtuväline menetleja toime pannud väärteomenetlus õiguse olulise rikkumise VTMS § 150 lg 2 mõttes, kuivõrd kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel juhindunud 3 asjaoludest, mida väärteoprotokolli teokirjeldus ei sisalda st. väljunud väärteoprotokolli piiridest ja jätnud väärteomenetluse VTMS § 29 sätestatud tunnustel lõpetamata. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-0-08, märkides, et tuleb asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja on väärteomenetlust väärteokoosseisu puudumisega lõpetamata jättes toime pannud väärteomenetlus õiguse olulise rikkumise, mistõttu väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Rage Riismann märkis kohtule esitatud kaebuses, et lähtuvalt menetlusökonoomika printsiibist ja asjaolust, et tema ei ela Tallinnas, siis on mõistlik asja lahendamine kirjalikus menetluses ja kohtuistungi pidamist ta ei soovi, kuid juhul, kui kohus peab siiski vajalikuks istungi korraldamise, siis menetlusalune isik istungist osa võtta ei soovi. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 03.11.2009.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud kohtuvälise menetleja esindaja Ülle Aliorg märkis, et kohtule esitatud kaebust võib arutada ka ilma kaebuse esitajata, asudes seisukohale, et kaebusega ta ei nõustu, sest menetlusnorme ei ole rikutud. Kuna kaebuse esitaja on viidanud mitmele Riigikohtu lahendile, siis ka tema viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-94-07 p 10, kus on kirjas, mis peab olema kirjas väärteoprotokollis. Kohtuväline menetleja selgitas, et väärteoprotokollis tuleb lugeda nii suures kui ka väikses kirjas olevat teksti ning kõik, mis olema peab on väärteoprotokollis ka kirjas – kirjas on menetleja, menetletav asi, rikkumise kirjeldus, samuti on menetlusalune isik ise tunnistanud, et sõitis ilma piletita ja viide selle kohta, mida on rikutud, on protokollis olemas. Kergendava asjaoluna on toodud välja kahetsus, määratud trahv 5 trahviühiku ulatuses on õige ja väärteo kvalifikatsioon on õige ja nemad jäävad oma seisukoha juurde. Lisaks uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud ja avaldatud tõendeid: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor A. Elzer poolt 20.07.2009.a. koostatud otsust, millisest nähtub, et Rage Riismann pani toime väärteo,

§ 547lg 1 järgi, mis seisnes selles, et 27.

juunil 2009.a. kella 13:51 ajal Rage Riismann’il puudus kontrollimise hetkel Tallinna ühistranspordi trolliliinil nr. 3/329 sõiduõigust tõendav dokument. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor A. Elzer on Rage Riismann suhtes koostatud väärteootsuse tegemisel karistuse määramisel juhindunud KarS § - dest 56 lg 1 ja § 57 lg 1 p 3 ja VTMS § 73 lg 1 p 1, väärteomenetluse käigus on kohtuväline menetleja teinud kindlaks, et Rage Riismann rikkus „Tallinnas ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ Tallinna Linnavolikogu määruses nr 41 § 9 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid. Tallinna Linnavolikogu määruses nr 41 „Tallinnas Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 8 lg 7 on öeldud, et sõitja on kohustatud talongi kohe pärast sisenemist ühissõidukisse kompostris märgistama ja § 10 lg 2 kohaselt on reisija kohustatud esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Menetlusaluse isiku süü luges kohtuväline menetleja tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlustega, kergendavaks asjaoluks peeti isiku poolset kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Rage Riismann’ile määrati ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 300,00.- krooni; Väärteoasja nr. 09033713 menetluse raames Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor T. Kaassen 27.06.2006.a. Rage Riismann suhtes koostatud väärteoprotokolli nr 0004568, 4 mis on koostatud selle kohta, et Rage Riismann 27.06.2009.a. kella 13.51 ajal sõitis trolli liinil nr 3 (sõiduki reg. nr 329) Endla 16 s.o sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, rikkudes sellise tegevusega „Tallinna ühistranspordi sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 41 § 9 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo,

§ 547lg 1 järgi.

Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigused ja kohustused, teatavaks on tehtud, et et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kätte saadav alates 28.07.2009.a; Rage Riismann poolt 27.06.2009.a. menetlusaluse isikuna antud ütlusi selle kohta, et tema sõitis

1. juuni 2009.a.-l kella 13.51 ajal trollis nr 3 nii, et oli unustanud pileti komposteerimata, pilet muidu oli olemas. Ta kahetseb, et ei olnud piletit läbi löönud, tal oli väga kehv päev; Rage Riismann poolt
2. oktoobril Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale edastatud teadet selle kohta, et ta edastas Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti väärteootsuse nr 09033713 peale ning käesolevaks ajaks on ta saanud kutse ilmuda
3. novembril 2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kohtuistungile. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja otsusega, ära kuulanud kohtuvälise menetleja seisukoha kohtuistungil, uurinud väärteoasjas koostatud materjale, jõudis järeldusele, et Rage Riismanni poolt kohtule esitatud kaebus ei ole põhjendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebuse esitaja vaidlustab oma kaebuses seda, et väärteoprotokolli lühikirjelduses ei ole talle süütegu inkrimineeritud, seda menetlusnormide rikkumist ei ole tagantjärele võimalik kõrvaldada. Nagu nähtub 27.06.2009.a kella 13.59 ajal Tarmo Klaasseni poolt väärteoasjas nr 09033713 koostatud väärteoprotokollist, on menetlusalune Rage Riismann nimetatud kuupäeval kella 13.51 ajal sõitnud trollis nr 3, väärteo toimepanemise kohaks on märgitud Tallinn, Endla tn 16 ning väärteo lühikirjelduse ja rikkumise kirjeldusse on märgitud, et tema sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, rikkudes sellega Tallinna Linnavolikogu määrust nnr 41 - § 9 g 1 p 1, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi. Väärteoprotokollist nähtub veel, et menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi, teatavaks on tehtud kohtuvälise menetleja lahend kätte saamise aeg so alates 28.07.2009.a. Menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis on Rage Riismann omakäeliselt möönnud väärteo toimepanemist, ilma sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmist, põhjendades, et unustas pileti komposteerida. Väärteomenetluse seadustiku § 69 sätestab nõutavad andmed, mis peavad olema väärteoprotokolli kantud. Väärteoprotokollist on näha nii menetlusaluse isiku ankeetandmed, kui ka rikkumise toimepanemise aeg koht, samuti väärtegu, mille toimepanemine on Rage Riismannile inkrimineeritud, samuti see, millise seaduse ja millise sätte järgi on kvalifitseeritav tema poolt toime pandud väärtegu. Kõik seaduses loetletud ja obligatoorsed andmed on käesolevas väärteoasjas koostatud väärteoprotokollis kajastatud, otsus väärteoasjas on tehtud väärteoprotokolli põhjal ja kohus ei näe minetusi, mis võiks kaasa tuua väärteoasjas tehtud seadusliku otsuse tühistamise ja jätab seetõttu esitatud kaebuse rahuldamata. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik