← Eesti

4-09-25697/2

4-09-25697 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-25697

(09052601)Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Rinat Galautdinovi kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 02.11.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 09052601 ÜTS § 54-7 lg 1 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Rinat Galautdinov (isikukood: 36004307010; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Pärnu mnt 139c/1, 11317 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  1. Rahuldada R i n a t GALAUTDINOV`i kaebus.
  2. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.011.2009.a otsus väärteoasjas nr 09052601 ning menetlus nimetatud väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 02.11.2009.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega karistati Rinat Galautdinovit ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o 420 krooni. Otsuse kohaselt puudus R. Galautdinovil 04.10.2009.a kell 20:09 Lauteri 3 juures kontrollimise hetkel Tallinna bussiliinil nr 17A/086 sõiduõigust tõendav dokument. Seega rikkus menetlusalune isik otsuse kohaselt Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi: Määrus) § 9 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on sõiduõigust tõendavaks dokumendiks märgistatud talong või märgistatud või aktiveeritud tunnipilet. Kaebuses palub R. Galautdinov otsuse tühistada ja leiab, et ta ei ole rikkumises süüdi, sest ei jõudnud oma talongi komposteerida enne kontrollijate sisenemist. Bussi sisenes palju inimesi ja ta ei osanud kasutada elektroonilist kompostrit. Ta sisenes bussi peatusest „Hotell Olümpia“ ja bussi keskosas ei olnud mehhaanilist kompostrit. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses kohtule märgib, et KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamiskoormus süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise tõendamisel lasub kohtuvälisel menetlejal. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole kogutud piisavalt tõendeid teo subjektiivse koosseisu tõendamiseks. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist Ü Aliorg, tutvunud objektiivselt ja igakülgselt väärteotoimikuga ning esitatud kaebusega, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud ning nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses. Läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o. R. Galautdinovi teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtuväline menetleja ei ole kogunud tõendeid menetlusaluse isiku väidete ümberlükkamiseks, et tal oli olemas bussi sisenedes talong, kuid ta ei jõudnud seda komposteerida enne kontrollijate sisenemist. Seega ei ole tõendamist leidnud menetlusaluse isiku süü talle etteheidetava teo toimepanemises. Kohus arvestab siinjuures ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-94-07 punktis 8 toodud seisukohta: väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. 3 Kuna kohtuväline menetleja on pidanud kaebust põhjendatuks ja seega ise loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast talle 02.11.2009.a otsusega süükspandud tegu ÜTS § 547 lg 1 tunnustel, leiab kohus, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.11.2009.a otsus väärteoasjas tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
  3. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.