4-09-17917/4

Väärteoasi nr 4-09-17917 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-17917 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi Maksim Golubi kaebus Ida Politseiprefektuuri 11.08.2009 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2402,09,001231, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi määrati rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses s.o. 4200 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebuse esitaja Maksim Golub isikukood: 37804102213, töökoht xxx, elukoht xxx Juhindudes VTMS §120, § 132 p1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta Maksim Golubi kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri 11.08.2009 otsus väärteoasjas nr 2402,09,001231, Maksim Golubi karistamise kohta Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kilomeetri tunnis – rahatrahviga 70 trahviühikut summas 4200 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri

1. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Politseiprefektuurile ja Maksim Golubile VTMS § 135 lg 5 kohaselt, väljastusteatega. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest juhul, kui menetluse pool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 19.07.2009 koostas Ida Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Andri Karp väärteoprotokolli AB 1133192 (lk15) Maksim Golubi suhtes selle fakti kohta, et 19.07.2009 kell 16.08 Ida Virumaal Alajõe vallas Iisaku tee 2.kilomeetril juhtis Maksim Golub mootorsõidukit xxx xxx, mis kuulus xxx, kiirusega 80+-6 km/h, lubatud kiirus 50 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 24 km/h. Seega rikkus juht LE § 126 p
2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 19.07.2009 (lk 15). Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissar Martin Rist tegi 11.08.2009 otsuse väärteoasjas 2402,09,
3. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 80+-6 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 24 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokolliga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku süü tunnistamine. Karistuseks määrati rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses summas 4200 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. 02.09.2009 esitas Maksim Golub kaebuse Viru Maakohtule tema suhtes 11.08.2009 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,09,
4. KAEBUS 02.09.2009 esitatud kaebuses palus menetlusalune isik tühistada Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Martin Risti 11.08.2009 tehtud otsus väärteoasjas 2402,09,001231 mõistetud rahatrahvi suuruse ja lisakaristuse ehk juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks määramise osas. Kaebaja palub arvesse võtta, et ta abikaasa on käesoleval ajal töövõimetu (rasedus-ja sünnituspuhkusel) ning ei oma piisavat sissetulekut. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Arvestades kaebaja sissetulekute suurust käiks tal mõistetud trahvisumma tasumine üle jõu. Samas kaebaja töötab xxx, kus tuleb tal tööalaselt liikuda ühelt objektilt teisele ja igapäevaselt kaasas kanda töövahendeid, tööülesannete täitmiseks vedada materjale ja ka teisi töötajaid ehitusobjektidele. Juhtimisõiguse äravõtmine paneb kaebaja olukorda, kus ta ei saa tööülesandeid täita. Tööülesannete täitmisel on juhiluba kaebaja jaoks esmatähtis ning sellest ilmajäämine raskendaks tõsiselt ettevõtte kui terviku tööd. Kaebusele on lisatud J G sünd xxx sünnitunnistus ja A G sünd xxx sünnitunnistus (lk 4,5). Samuti on lisatud Swedbanki arve väljavõtted (lk 6-12) Maksim Golubi arvele xxx poolt ülekantud töötasude kohta alates veebruarist 2009- augustini
5. Maksim Golub avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused:
6. Menetlusalust isikut on 6 korral karistatud erinevate liiklusalaste rikkumiste eest, neist 5 korral on tegemist lubatud piirkiiruse ületamistega. Olgugi, et õigusteoreetiliselt peab karistuse määramisel lähtuma ainult konkreetsest teost või tegevusetusest, on oluline tähelepanu pöörata ka süüdlase isikule. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Veelgi enam, põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks. Karistuse eesmärgiks ei saa olla karistus iseenesest, vaid ta peab püüdma ära hoida uusi süütegusid. Senini oli M.Golub’it karistatud erinevate liiklusalaste õiguserikkumiste eest rahatrahvidega. Paraku seni kohaldatud karistused ei ole mõjutanud viimast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
7. Karistusregistri andmetel oli otsuse vastuvõtmise momendil (s.o 11.08.2009.a) menetlusalusel isikul 5 kehtivat karistust piirkiiruse ületamiste eest. Karistusregistriseaduse § 3¹ kohaselt on karistatud isik see, kelle karistusandmed ei ole kustutatud karistusregistrist. Sama seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Samas § 26 lg 5 järgi katkeb tähtaeg, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest.
8. Karistuse määramisel ei ole vähemtähtis õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õiguserikkumistega.
9. Isiku suhtes, kes paneb toime jätkuvalt samalaadseid õiguserikkumisi, praktiseeritakse teatud karistuste hierarhilist süsteemi. Iga järgneva rikkumise eest kohaldatakse eelnevast suuremat karistust. Kohtuväline menetleja jõudis veendumusele, et Maksim Golub`i suhtes on vajalik kohaldada karistusena rahatrahv summas 4 200 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk. 18 millest nähtub, et 19.07.2009 kell 16.08 Ida Virumaal Alajõe-Iisaku tee
10. kilomeetril teostati sõiduki xxx xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker DSR 2X DP009663, seadmele tehtud test 19.07.2009 kell 12.10, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati liikluses 1 sõidurajal liikuvast patrullautost, patrullauto kiirus 42 km/h. Mootorsõiduk lähenes 1 sõidurajal vastassuunalisel teel, kus oli mitu sõidukit. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 3 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 80 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, määramatus +- 6 km/h, seega ületamine on 24 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud I.Link. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 18). Menetlusalune isik ei vaidlustanud ega vaidlusta ka kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Ka kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et Maksim Golubi poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Iisaku tee
11. kilomeetril kiirusega 80+- 6 km/h. LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini kui liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 50 km/h. Maksim Golubi sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 80 +-6 km/h, seega ületamine vähemalt 24 km/h võrra. LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja palus vähendada rahatrahvi summat ja lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristuse äravõtmist asjaoludega, et ta töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmisega ei saa ta tööülesandeid täita mille tagajärjel on raskendatud tõsiselt ettevõtte töö. Kuna ta abikaasa on töövõimetu ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last käiks tal mõistetud trahvisumma tasumine üle jõu. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohus leidis, et karistuse määramisel arvestati karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti muid KarS § 56 tulenevaid karistamise aluseid – õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada süüdlast. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku süü tunnistamine. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 6000 krooni, keskmine on 3000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 70 trahviühikut, s.o 4200 krooni. Maksim Golubi on ka varem korduvalt (6 korral) karistatud liiklusalaste väärtegude eest, muuhulgas (5 korral) ka kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg 1 ja 2 järgi. Sellest nähtub, et M. Golubi puhul on tegemist süsteemaatilise rikkujaga, keda ka korduvad karistused ei suutnud korrale kutsuda. Ta jätkab väärtegude toimepanemist Kõik karistused on kehtivad. Sellest tulenevalt on põhjendatud karistuse määramine veidi üle keskmise määra – 4200 krooni. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks on põhjendatud, sest karistusregistri teatisest lk. 20-21 nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole Maksim Golubile piisavat mõju avaldanud. M.Golubi on varasemalt 6 korral karistatud väärteokorras, nendest 5 korral kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg 1 ja 2 alusel. Kõik trahvid on tasutud. See näitabki, et rahatrahvide tasumisega ei ole Maksim Golubil raskusi, kuid see ei mõjuta tema käitumist teedel. Lisakaristuse määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Lisakaristuse määr - 1 kuu - on vastavalt LS §-le 74-22 lg 4 valitud õigesti, minimaalne, sest see annab võimaluse tulevikus juhul, kui antud karistus ei avalda piisavat mõju ja isik jätkab väärtegude toimepanemist, mõjutada teda muuhulgas ka pikaajalisema lisakaristuse kaudu. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul töötamist ehitajana sealjuures veel ettevõtte juhatuse liikmena, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on lühiajaline, üks kuu ning tema töö iseloomu arvestades on tal võimalus selleks ajaks oma töö ümber korraldada või siis kasutada kõrvalist abi, autojuhi näol, et ta ei peaks ise mootorsõidukit kasutama. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. Seega jätab kohus lisakaristuse muutmata. KOHTU MEETMED Maksim Golubi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Maksim Golubi suhtes kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissar Martin Risti poolt tehtud 11.08.2009 otsus väärteoasjas 2402,09,001231 muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu