Väärteoasi nr 4-09-10113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-10113 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi Laur Kivistiku kaitsja Henn Koduvere kaebus Ida Politseiprefektuuri 21.05.2009 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2402,09,000711, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi määrati rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses s.o. 4200 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebuse esitaja Laur Kivistik isikukood: 37410046010, töökoht xxx, elukoht xxx Kaebuse esitaja kaitsja Henn Koduvere Juhindudes VTMS §120, § 132 p1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta Laur Kivistiku kaitsja Henn Koduvere kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri 21.05.2009 otsus väärteoasjas nr 2402,09,000711, Laur Kivistiku karistamise kohta Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kilomeetri tunnis – rahatrahviga 70 trahviühikut summas 4200 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri
- Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Politseiprefektuurile ja Laur Kivistikule ja tema kaitsja Henn Koduverele VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. MENETLUSE KÄIK 24.04.2009 koostas Ida Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Andreas Soomer väärteoprotokolli AB 1056436 (lk17) Laur Kivistiku suhtes selle fakti kohta, et 24.04.2009 kell 16.50 Ida Virumaal Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt 137.kilomeetril juhtis Laur Kivistik mootorsõidukit xxx xxx, mis kuulus xxx, kiirusega 100+-5 km/h, lubatud kiirus 50 km/h (peaks olema 70 km/h), millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 25 km/h. Seega rikkus juht LE § 126 p
- Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 24.04.2009 (lk 17). Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissar Martin Rist tegi 21.05.2009 otsuse väärteoasjas 2402,09,
- Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 100+-5 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 25 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokolliga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistuseks määrati rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses summas 4200 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 05.06.2009 saabus digitaalselt Viru Maakohtule Laur Kivistiku kaitsjalt Henn Koduverelt kaebus Laur Kivistiku suhtes 21.05.2009 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr.2402,09,
- KAEBUS 05.06.2009 esitatud kaebuses palub Laur Kivistik Viru Maakohtul tühistada Ida Politseiprefektuuri 21.05.2009 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks). Kaebaja palub arvesse võtta, et ta vajab autojuhilube nii isikliku elukorralduse pärast kui ka tööalaselt. Tema töö eeldab Eesti eri paigus asuvate kinnisvaraobjektidega vahetut tutvumist ja nende tutvustamist, mis ilma sõiduauto kasutuseta on raskesti ettekujuteldav ja pigev võimatu. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja lisakaristuse määramist põhjendavate argumentidega ja karistust kergendavate asjaolude mittearvestamisega. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused:
- Menetlusalust isikut on 8 korral karistatud lubatud piirkiiruse ületamiste eest. Olgugi, et õigusteoreetiliselt peab karistuse määramisel lähtuma ainult konkreetsest teost või tegevusetusest, on oluline tähelepanu pöörata ka süüdlase isikule. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Veelgi enam, põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks. Karistuse eesmärgiks ei saa olla karistus iseenesest, vaid ta peab püüdma ära hoida uusi süütegusid. Senini oli L.Kivistik’u karistatud erinevate liiklusalaste õiguserikkumiste eest rahatrahvidega. Paraku seni kohaldatud karistused ei ole mõjutanud viimast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
- Karistusregistri andmetel oli otsuse vastuvõtmise momendil (s.o 21.05.2009.a) menetlusalusel isikul 4 kehtivat karistust piirkiiruse ületamiste eest. Karistusregistriseaduse § 3¹ kohaselt on karistatud isik see, kelle karistusandmed ei ole kustutatud karistusregistrist. Sama seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Samas § 26 lg 5 järgi katkeb tähtaeg, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest.
- Karistuse määramisel ei ole vähemtähtis õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õiguserikkumistega.
- Isiku suhtes, kes paneb toime jätkuvalt samalaadseid õiguserikkumisi, praktiseeritakse teatud karistuste hierarhilist süsteemi. Iga järgneva rikkumise eest kohaldatakse eelnevast suuremat karistust. Arvestades eeltoodut jõudis kohtuväline menetleja veendumusele, et Laur Kivistik’u suhtes on vajalik kohaldada karistusena rahatrahv summas 4 200 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk. 18 millest nähtub, et 24.04.2009 kell 16.50 Ida –Virumaal Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt 137 kilomeetril teostati sõiduki xxx xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker DSR 2X DP009643 antennid 031253 ja 009168, seadmele tehtud test 24.04.2009 kell 15.30, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati liikluses 1 sõidurajal liikuvast patrullautost, patrullauto kiirus 65 km/h. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal pärisuunalisel teel ja liikus üksinda ja jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 3-4 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 100 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 70 km/h, määramatus +- 5 km/h, seega ületamine on 25 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud A.Hints. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 18). Menetlusalune isik ei vaidlustanud ega vaidlusta ka kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Ka kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et Laur Kivistiku poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn Narva mnt
- kilomeetril kiirusega 100+- 5 km/h. LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini kui liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 70 km/h. Laur Kivistiku sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 100 +-5 km/h, seega ületamine vähemalt 25 km/h võrra. LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja lisakaristuse määramist põhjendavate argumentidega ja karistust kergendavate asjaolude mittearvestamisega. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristusega mittenõustumist asjaoludega, et tema töö Eesti eri paigus asuvate kinnisvaraobjektidega vahetut tutvumist ja nende tutvustamist eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust raskendavad ning kergendavad asjaolud. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 6000 krooni, keskmine on 3000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 70 trahviühikut, s.o 4200 krooni. Laur Kivistiku on ka varem korduvalt (2 korral) karistatud liiklusalaste väärtegude eest, mõlemal juhul kiiruse ületamise eest. Need on kehtivad karistused. Kohus ei võtta arvesse kustunud karistusi. Kuna eelmise kohtuvälise menetleja otsuse alusel määrati temale LS § 72-22 lg 2 alusel rahatrahv 3000 krooni, ning peale seda isik 2 kuu möödumisel pani toime samalaadse õigusrikkumise, siis käesoleva väärteoasja raames on põhjendatud karistuse määramine eelmisest karistusest suuremas määras, mis on veidi üle keskmise määra – 4200 krooni. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on põhjendatud, sest õiendist lk. 21-22 nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole Laur Kivistikule piisavat mõju avaldanud. L.Kivistiku on varasemalt 8 korral karistatud väärteokorras, nendest 6 korral kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg 1 ja 2 alusel. Kõik trahvid olid tasutud. L.Kivistik omab kahte kehtivat karistust kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg 2 alusel. Ka neid trahvid olid õigeaegselt tasutud See näitabki, et rahatrahvide tasumisega ei ole Laur Kivistikul raskusi, kuid see ei mõjuta tema käitumist teedel. Lisakaristuse määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Lisakaristuse määr - 2 kuud - on vastavalt LS §-le 74-22 lg 4 valitud õigesti. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast ega ka tööülesannete täitmist, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on lühiajaline, kaks kuud, mil isikul on võimalus kasutada kõrvalist abi, milleks võib muuhulgas olla ka ühistransport või siis oma töö võimalusel ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. Seega jätab kohus lisakaristuse muutmata. KOHTU MEETMED Laur Kivistiku kaitsja Henn Koduvere kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Laur Kivistiku suhtes kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonija patrullitalituse komissar Martin Risti poolt tehtud 21.05.2009 otsus väärteoasjas 2402,09,000711 muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu