Väärteoasi nr 4-09-12050 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.detsembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-12050 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Väärteoasi Tõnu Lukki kaebus Ida Politseiprefektuuri 08.06.2009 otsuse peale, väärteoasjas nr 2440,09,006679 millega temale Liiklusseaduse § 74´19 lg 1 alusel määrati rahatrahv 198 trahviühikut s.o 11880 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ning Ida Politseiprefektuuri 08.06.2009 otsuse peale, väärteoasjas nr 2440,09,006680 millega temale Liiklusseaduse § 74´19 lg 1 alusel määrati rahatrahv 269 trahviühikut s.o 16140 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks. Istungil osalenud isikud Tõnu Lukk isikukood: 35311055214, elukoht: xxx, töökoht xxx Tõnu Lukki kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Ida Politseiprefektuuri esindaja kohtuistungil ei osalenud (avaldus). Asja läbivaatamise kuupäev
- ja
- detsembril 2009 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135 kohus OTSUSTAS: Tõnu Lukki kaebus rahuldada. Tühistada Ida Politseiprefektuuri 08.06.2009 otsus väärteoasjas nr 2440,09,006679, millega Tõnu Lukki karistati Liiklusseaduse § 74´19 lg 1 järgi rahatrahviga 198 trahviühikut s.o 11880 krooni ja Liiklusseaduse § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Menetlus väärteoasjas lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p
- Tühistada Ida Politseiprefektuuri 08.06.2009 otsus väärteoasjas nr 2440,09,006680, millega Tõnu Lukki karistati Liiklusseaduse § 74´19 lg 1 järgi rahatrahviga 269 trahviühikut s.o 16140 krooni ja Liiklusseaduse § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Menetlus väärteoasjas lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p
- Kaitsjatasu 588 krooni jätta riigi kanda vastavalt KrMS §
- 1 Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. MENETLUSE KÄIK: 20.05.2009 koostas Jõhvi politseiosakonna komissar Kalle Kuusik väärteoprotokolli nr.AB1004977 selles, et Tõnu Lukk juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis 20.
- kell 10:40, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 ja väärtegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse(edaspidi LS) § 74`19 järgi. 21.05.2009 koostas juhtivkonstaabel Kaidi Kinks väärteoprotokolli nr. AB 1004769 selles, et Tõnu Lukk juhtis mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis 21.
- kell 19:10, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 ja väärtegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse(edaspidi LS) § 74`19 järgi. 8.06.2009 otsusega väärteoasjas nr.2440,09,0006679 Ida Politseiprefektuuri kohtuvälinse menetleja tunnistas väärteo toimepanemise 20.05.2009 kell 10: 40 tõendatuks ja määras Tõnu Lukkile karistuseks LS §74`19 lg 1 alusel rahatrahvi 198 trahviühikut s.o 11880 krooni ja LS 74`19 lg 2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 8.06.2009 otsusega väärteoasjas nr.2440,09,0006680 Ida Politseiprefektuuri kohtuvälinse menetleja tunnistas väärteo toimepanemise 21.05.2009 kell 19:10 tõendatuks ja määras Tõnu Lukkile karistuseks LS §74`19 lg 1 alusel rahatrahvi 269 trahviühikut s.o 16140 krooni ja LS 74`19 lg 2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. 06.juulil 2009 esitas Tõnu Lukk kohtule kaebuse eelnimetatud väärteoasjades tehtud otsuste peale, ja palus tühistada mõistetud lisakaristused. 4.12.2009 kohtuistungil taotles menetlusaluse isiku kaitsja Tõnu Lukkile väärteoasjades 8.06.2009 tehtud otsuste tühistamist ja menetluste lõpetamist vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule kirjaliku taotluse, paludes väärteoasi läbi vaadata ilma Ida Politseiprefektuuri esindaja osavõtuta. Ida Politseprefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja selgitab oma avalduses, et Tõnu Lukki kaebuse võib rahuldada juhtimisõiguse äravõtmise osas raskendamata isiku olukorda, muus osas palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil Tõnu Lukk selgitas, et ta juhtis mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi nii 20.
- kui ka
- 05.
- Toimiku lk. 15 ja 33 on esitatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõteriistaga, kus Tõnu Lukkil on tuvastatud 20.
- kell 10:40 indikaatorvahendiga LIONS 500 alkoholijoove 1,09mg/l ja 21.
- kell 19:10 tuvastati Tõnu Lukkil indikaatorvahendiga LION 500 alkoholijoove 1,68 mg/l. Tõnu Lukk oli tuvastatuga nõus ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõudnud. KOHTU JÄRELDUSED: Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja tema kaitsja arvamuse, tutvunud kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga - vastavalt VTMS § 126 lg 3 kohtuvälise menetleja mitteilmumine kohtuistungile ei takista kaebuse kohtulikku arutamistning väärteomaterjalidega leidis, et Tõnu Lukkile 8.06.2009 Ida Politseiprefektuuri kohtuvälise menetleja otsus Tõnu Lukkile karistuse määramises LS §74`19 lg 1 alusel rahatrahviga 198 trahviühikut s.o 11880 krooni ja LS § 74`19 lg 2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja 2 8.06.2009 otsus väärteoasjas nr.2440,09,0006680 Ida Politseiprefektuuri kohtuvälise menetleja otsus Tõnu Lukkile karistuse määramises LS §74`19 lg 1 alusel rahatrahviga 269 trahviühikut s.o 16140 krooni ja LS 74`19 lg 2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks tuleb tühistada ja menetlus lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 21p
- Kohus ei ole seotud menetlusaluse isiku väljendatud oma süü tunnistamisega. Kohus leiab, et isiku vastutuse aluseks olevate seaduste muutmisel on kohtu kohustus kontrollida, kas isiku tegevuses on muudetud seadusest tulenevalt jätkuvalt väärteokoosseisu tunnused. Kui uus või muudetud seadus leevendab või kergendab isiku olukorda, tuleb kohtul juhinduda KarS § 5 lg 2 sätestatust ja kohaldada isiku suhtes seaduse tagasiulatuvat jõudu. oli
- ja 21.05.2009 kontrollimise käigus tuvastatud Tõnu Lukki joobeseisund indikaatorvahendiga seaduslikult, lähtudes tol ajal kehtinud LS §-s 20 sätestatust ja Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korrast. Alates 01.07.2009 kehtib Liiklusseaduse uus redaktsioon, mille kohaselt: „§ 20.- Sõiduki juhtimise keeld…
(3)Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
(31)juht loetakse alkoholijoobes olevaks 1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; 2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.
(4)Juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.“ Juhi poolt lubatud alkoholisisalduse ületamine on karistatav väärteokorras alates 01.07.2009 järgmiselt. „§ 7419. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine
(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2)Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. „ Seega eelnimetatud seadusesätte alusel on Tõnu Lukkil indikaatorvahendiga tuvastatud alkoholi sisaldus tema ühes liitris väljahindatavas õhus koguses nii 20.05 kui ka 21.05.2009, mis alates 1.07.2009 kehtiva LS § 74`19 lg 1 sätte alusel välistab tema käitumise kvalifitseerimise väärteokorras antud sätte alusel. Kuna KarS § 5 lg 2 alusel tuleb kohtul kohaldada eelkõige isikule uue seaduse tagasiulatuvat ja kergendavat mõju, välistamaks kvalifitseerida tuvastatud alkoholisisalduse alusel isiku tegevus kriminaalvastutusega KarS § 424 järgi. 3 Samas ei pidanud seaduseandja vajalikuks kehtestada nö joobeseisundi ja alkoholisisalduse piirmäära ületamise seaduste paketile rakendussätteid ega üleminekuaega. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud ei välista KarS §-s 5 lg 2 siasalduva normi ( isiku olukorda kergendava seaduse tagasiulatuv jõud) kohaldamist. Joobeseisundi ja alkoholisisalduse piirimäära kontrollimine ja tuvastamine kuuluvad materiaalõiguse valdkonda. Alkoholisisalduse lubatud piirimäär mootorsõiduki juhtimisel on alla 0,1 mg/l väljahingatavas õhus. Joobeseisundis mnootorsõiduki juhtimine on endiselt kuritegu ja juhi poolt lubatud alkoholipiirimäära ületamine on karistatav vähemalt väärteokorras. Muutunud on seaduslik alus, millal loetakse juht joobes olevaks, kuidas seda kontrollida ja tuvastada. Väärteokorras vastutusele võtmiseks ei ole vaja tõendada joobeseisundi esinemine vaid tõendada tuleb isiku alkoholisisalduse piirimäära ületamine. Enne 01.07.2009 oli piisav, kui joobeseisund tuvastati indikaatorvahendiga, mis ei näidanud alkoholisisaldust, vaid kinnitas üksnes seda, et isiku organismis on alkohol. Liiklusseaduse § 20 lg 3, mis määratleb joobeseisundi mõiste, seob joobeseisundi küll kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumisega, kuid kõnealust sätet tuleb tõlgendada koos sama paragrahvi neljanda lõikega, mis sätestab määrad, millest rohkem ei tohi isiku väljahingatavas õhus või veres alkoholi olla (vt ka Riigikohtu
- novembri
- a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-89-04 - RT III 2004, 39, 359). Seega tuleb joobeseisundiks lugeda seda, kui isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,1 mg/l.“ Alates 01.07.2009 määratleb seadus joobeseisundit ja alkoholipiirimäära ületamist, lähtudes kõigepealt isiku organismis tuvastatud alkoholi sisaldusest. Üksnes indikaatorvahendiga kontrollitud alkoholisisalduse piirimäära ületamine ei saa olla piisav tõenduslik alus. Kohus arvestab käesoleva väärteoasja menetlemisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.10.2009 otsuses nr. 3-1-1-83-09 (punktis 10.) järgnevat seisukohta:
- juulil
- a, hakkasid kehtima liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 2008, 54, 304) sätted. Nende sätetega muudeti ka joobeseisundi mõistet ja tunnuseid puudutavat õiguslikku regulatsiooni.
- juulil
- a jõustunud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3). Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Vastavalt Politseiseaduse (RT I,1990,10,113) § 15`8 lg 1 sätetele, (jõustusid 01.07.2009,)
(1)Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga.
(3)... Indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor-, õhu- või veesõiduki või raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral. Lisaks indikaatorvahendi näidu protokollimisele kirjeldab politsei isikul esinevaid alkoholijoobe tunnuseid. Seega eeltoodud säte on aluseks, et liiklusalaste rikkumistega seotud süütegudes ei saa piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Seega leiab kohus, et Tõnu Lukki suhtes läbiviidud alkoholi tarvitamise test indikaatorvahendiga ei saa olla tõenduslikuks aluseks isiku süü tuvastamisel LS § 74`19 lg 1 sätete rikkumises ja tema eelnimetatud sätte järgi karistamise ostuse vastuvõtmisel kohtuvälise menetleja poolt. Tõnu Lukki ei kontrollitaud tõendusliku alkomeetriga, ega võetud vereproovi ja sellise kontrolli läbiviimise kohta väärteomaterjalides tõendid puuduvad. Tunnistajate ütlustega 4 kohtuvälise menetluse käigus organismis. ei ole tõendatav alkoholi piirmäära suurus Tõnu Lukki Juba
- aastal selgitas Riigikohus,( 3-1-1-87-05, 10.10.2005) et politsei kasutuses olevad joobeseisundi kontrollimiseks ettenähtud seadmed ei ole tõenduslikud alkomeetrid, vaid indikaatorvahendid. Indikaatorvahend ei näita konkreetset alkoholisisaldust milligrammides või promilli, vaid üksnes seda, et isiku organismis sisaldub alkohol.„Eelnevalt nimetatud Korra § 5 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
- veebruari
- a määruse nr 67 "Liiklusjärelevalve teostamise kord" § 19 lg 2 kohaselt tuvastab ametiisik joobeseisundit mõõteriista või indikaatorvahendiga. Liiklusjärelevalve teostamise korra § 19 lg-s 2 kasutatakse seejuures mõistet "hingeõhus alkoholisisaldust näitav indikaatorvahend", millest nähtub, et indikaatorvahend on seade, millega tuvastatakse üksnes väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise fakt, kuid ei mõõdeta alkoholi hulka väljahingatavas õhus. Kuna indikaatorvahend ei ole mõõteriist, vaid seade, millega saab teha kindlaks vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus on alkoholi, ei saa absoluutse kindlusega väita, et nimetatud piirmäärasid on ületatud….“ Sama seisukohta kinnitas Riigikohus lahendis 3-1-1-30-06, 18.05.2006, otsuse p
- Ülaltoodust nähtub, et kuna enne 01.07.2009 ei kasutanud politsei tõenduslikke alkomeetreid ega kasutanud võimalust ( kuigi sellist otsest kohtustust ei olnud) toimetada isikut raviasutusse vereanalüüsi võtmiseks ja seejärel pädeva ekspertiisiasutuse poolt vastava ekspertiisi tegemiseks, peab kohus tegema järelduse, et enne 01.07.2009 ainult indikaatorvahendi kasutamisel tuvastatud joobeseisund ja lubatud alkoholisisalduse piirimäära ületamine ei vasta alates 01.07.2009 kehtima hakanud joobeseisundi ja lubatud alkoholisisalduse piirimäära ületamise definitsioonile ja selle tuvastamise korrale. Juhindudes Riigikohtu 11.11.2009.a. kohtuotsuses nr.3-3-3-103-09 punktis 11 väljendatud seisukohast peab väärteoprotokoll kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetlejal võimalik lugeda vastav süüteokoosseis täidetuks. Tõnu Lukkile 20.
- ja 21.05.2009 koostatud väärteoprotokollidess on vaid fikseeritud sõnad, et „juhtis mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis“. Väärteoprotokollis ei kajastu indikaatorvahendi näit ja selle tutvustamine juhile, ega muude tunnuste kirjeldused, mis kinnitavad juhi alkoholijoobe seisundit. Samuti on väärteoprotokollides nii
- kui ka 21.05.2009 märgitud väärteokvalifikatsiooniks üheselt ainult LS 74`19 – kusjuures kahelõikelise sätte konkreetne lõige on jäänud fikseerimata. Tõnu Lukki alkoholi tarvitamise tunnuseid ei ole kantud kirjeldusena väärteoprotokolli vastavalt LS § 15`8 lg 3 sätestatud nõudele. Samuti on täitmata tlk.15 ja 33 pöördel tabelruudustik isiku alkohoolijoobe seisundile viitavad iseloomustavate andmete olemaolu kohta. Seega eeltoodut arvestades rõhutab kohus, et KarS §-s 5 lg 2 siasalduva normi ( isiku olukorda kergendava seaduse tagasiulatuv jõud) kohaldamine kohtu poolt tuleneb seadusest ja on Tõnu Lukki kaebuse rahuldamise aluseks. Kohtunik (allkiri) Loretta Pikma 5