4-09-14827 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-14827 (2376,09,003962) Kohtunik Külli

§ 741lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 600 (kuussada) krooni.

Rahatrahv tasuda kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 09.07.2009.a Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega karistati Mart Pukki

§ 741lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 2100 krooni.

Otsuse kohaselt juhtis Mart Pukk 19.06.2009.a kella 23:30 paiku Kose vallas Harjumaal Ravila-Palvere tee 0,1. km-l Palvere suunal mootorsõidukit piiratud juhtimisõigusega, kõrval ei olnud lapsevanemat või lapsevanema poolt volitatud isikut, kellel oleks B-kategooria juhtimisõigus vähemalt 2 aastat, puudus kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki omaniku väljaantud kirjalik volikiri, rikkudes seega

§ 23lg 2, § 17 lg 3 nõudeid.

Väärteo kvalifikatsioon:

§ 741lg 1, § 7435 lg 1.

M. Pukk esitas vastulause, milles selgitab toimunut, kahetseb, palub kergemat karistust. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades ülaltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 1, määrati rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 2100 krooni.

1. Kaebuses KP märgib, et tema pojale M. Pukkile määrati esmakordse rikkumise eest rahatrahv 2100 krooni. M. Pukk on aga gümnaasiumi õpilane ega oma sissetulekut. Kaebuse esitaja on pere ainuke toitja, abikaasa on hiljuti koondatud, töötu. Kinnitab, et poeg sai aru oma eksimusest ja teeb vastavad järeldused. Palub trahvisumma vähendamist.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja komissar Aivar Hirs oma kirjalikus vastuses kohtule ei ole nõus karistusmäära vähendamisega. Tegemist on tahtliku rikkumisega, mille puhul on keskmise karistuse määramine põhjendatud. Isikule on määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja teo esmakordsust ja selle raskust. Karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õigusrikkumise raskusele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2376,09,003962 materjale, asub järgmistele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et M. Pukk juhtis 19.06.2009.a kella 23:30 ajal Kose vallas Harjumaal Ravila-Palvere tee 0,
3. km Palvere suunas mootorsõidukit Audi A4 piiratud juhtimisõigusega, kõrval ei olnud lapsevanemat või lapsevanema poolt volitatud isikut, kellel oleks B-kategooria juhtimisõigus vähemalt 2 aastat (

§ 23

lg 2), puudus kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki omaniku väljaantud kirjalik volikiri (

§ 17lg 3).

Seega on menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud

§ 741lg 1 ja § 7435 lg 1 ettenähtud väärteona.

M. Puki süü on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. 3 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvestanud M. Puki kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna tuleks antud asjas arvestada ka menetlusaluse isiku alaealisust. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 03.04.2006.a otsuses nr 3-1-1-2-06, märkides, et kuigi alaealisust ei ole KarS § 57 lg-s 1 toodud loetelus karistust kergendava asjaoluna eraldi nimetatud, võib seda sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt arvestada kergendava asjaoluna. Seega peaks KarS § 57 lg-s 1 nimetamata asjaolu arvestamine kergendava asjaoluna tähendama seda, et see asjaolu on isiku süüd vähendav või näitab, et isiku mõjutamiseks edasistest rikkumistest hoiduma on põhjendatud kergema karistuse kohaldamine. Kohtuväline menetleja märgib oma kirjalikus vastuses kohtule, et arvestas otsuse tegemisel M. Pukki teo esmakordsust ja selle raskust. Otsuses aga peale menetlusaluse isiku kahetsuse muude asjaolude arvestamist kajastatud ei ole. Samuti ei ole kohtuväline menetleja otsuses märkinud, kas otsuse tegemisel võeti arvesse menetlusaluse isiku vastulauset. Kuivõrd vastulause arvestamist ei ole märgitud, siis tuleb järeldada, et tegelikult seda ei arvestatud. Kohus leiab, et. M. Pukk`ile karistuseks määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o 2 100 krooni, on ülemäära suur ega ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega ega arvesta teo toimepanija isikut. Tegemist on alaealise menetlusaluse isiku esimese väärteoga (isik ei ole karistusregistrisse kantud), ta on end süüdi tunnistanud ja oma tegu kahetsenud ning teda saab kohtu arvates mõjutada oluliselt kergema karistuse kohaldamisega. M. Pukk on õpilane, kes käib koolis ja kellel endal puuduvad regulaarsed rahalised sissetulekud. Otsuses määratud rahatrahv oleks karistuseks kogu perele, kus ainuke pere toitja käesoleval ajal on alaealise ema. Eeltoodust tulenevalt tuleb K. P kaebus rahuldada. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2. Kohtunik