1-09-6288/7

(08230122003)Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Inge Aluve ja Helen Tonkson-Koit Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi Kuldar Bormanni süüdistuses KarS § 25 lg 2 - 114 p 5 järgi üldmenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Kuldar Bormann eluk xxx, ik 38811140260, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ilma töökohta, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 311, 312, 313, 315, Tunnistada süüdi Kuldar Bormann KarS § 25 lg 2 - 114 p 5 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 29.12.2008.a. 2 Välja mõista K. Bormannilt riigituludesse sundraha 10875.- krooni ja menetluskulud 39279,80 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista K. Bormannilt 930 krooni ROa (sünd 07.07.1959.a.) kasuks. Asitõendid: - K. Bormanni rahakott koos dokumentidega, püksid, jope, sall, müts ja kindad tagastada K. Bormannile; - nuga, kanepi kasvatamise juhend, kanepi suitsetamise anum ja kannatanu R. O kampsun, särk ning T-särk hävitada; - CD-plaadid jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD K. Bormann on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 114 p 5 järgi selles, et tema 22.12.2008.a. kella 23.20 paiku, olles alkoholi joobes, Saku teesildi juures, Sakus, Saku vallas, Harjumaal OÜ Saksa Takso sõiduautos Mercedes –Benz reg.nr.xxxlõi korduvalt, vähemalt 6 korda, taksojuhti RO`at noaga pea-, kaela- ja seljapiirkonda, tekitades kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused - torke-lõikehaavad vasakul kõrvataguses piirkonnas, paremal alalõuaaluses piirkonnas, kaela tagapinnal üla- ja alaosas ning paremal pool seljal. Vigastustega kaasnes vasaku kopsu ülasagara ja parema kopsu alasagara vigastus, mõlemapoolne õhkrind ning parempoolne verirind. K.Bormann lõi taksojuhti noaga, kuna tema palus taksojuhil ennast sõidutada Tallinnast Pärnu mntl- asuva endise Lastemaailma eest Sakku, kuid temal ei olnud sõidu eest tasumiseks raha 130.- krooni ja kuna ta ei olnud võimeline põlvevigastuse tõttu niisama ära jooksma. Kuna taksojuht kohe peale esimest noalööki teovõimet ei kaotanud, lõi K.Bormann teda noaga korduvalt veel ja seejärel põgenes sündmuskohalt ning varjas ennast eeluurimise eest. Vaatamata tekitatud eluohtlikele vigastustele, suutis kannatanu kutsuda kiirabi ja ta toimetati SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus tema elu päästeti. Seega jäi K.Bormanni tegevus lõpule viimata tema tahtest sõltumata põhjustel. Teise isiku tapmise katsega, mis oli toime pandud omakasu motiivil, pani Kuldar Bormann toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav mõrvana KarS § 114 p 5 järgi. Süüdistatav K. Bormann tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi ning seletab, et 22.12.2008.a. istus ta Lastemaailma juures taksosse ja palus sõita Saku suunas. Ta oli tarvitanud alkoholi, väsinud ja masenduses. Ta ei oska öelda miks ta just Sakku sõitis. Ta vist tahtis minna Kasemetsa kellegi juurde Saku juures ta palus peatuda ning taksojuht ütles summa, mis tuleb sõidu eest maksta. Ta võttis seljakoti taskust välja rahakoti. Nuga oli ka samas taskus. Tal oli tavaline puutöö nuga musta käepidemega. Ta on tegelenud ka puutööga ja see nuga on tal kogu 3 aeg kaasas olnud. Tal ei olnud raha ja siis tekkis mõte, et tuleb ära joosta, kuid kartis, et jõua joosta, kuna tal on probleem põlvega ja jalg valutas ning lõi noaga taksojuhti. Taksojuht pöördus tema poole ja ta lõi automaatselt järgmised löögis. Esimene löök läks kuhugi õla või selja piirkonda, kuid teisi lööke ei mäleta. Ta ei mäleta, mitu korda ta lõi, kuid on võimalik, et lõi 6 korda. Kannatanu tegi takso ukse lahti ja tema jooksis ka taksost välja. Hiljem ta avastas, et ta rahakott on kadunud, kuid ei teadnud, kas see jäi taksosse või kadus metsas ära. Ta jooksis ringi ja hommikul ärkas metsas. Ta hulkus ringi kui lõpuks sai aru, et rahakott jäi taksosse ning ta saadakse kätte. Seejärel tuli Tallinnasse ning läks sotsiaalosakonda, kus ta kinni peeti ja tema juurest leiti nuga, millega ta kannatanut lõi. Ta ei oska öelda, miks ta selle noa üldse võttis. Ta on järele mõelnud ning on paljudest asjadest aru saanud. Ta tarbis vahepeal väga palju alkoholi. Narkootikume on tarbinud episoodiliselt. Sellel päeval oli ta tarbinud ainult alkoholi. Temalt ära võetud asjad tahab tagasi, va kanepi kasvatamise ja suitsetamise juhend. Ta lootis sellel päeval ühelt tuttavalt võla kätte saada, et maksta ära korteriüür. Samuti lootis saada töökohta, kuid ei saanud ning seetõttu oli vihane ja masenduses. Kui taksojuht oli taksost välja jooksnud, siis ta nägi taksojuhi rahakotti, kui ei kavatsenud seda ära võtta. Kannatanu R. O ütluste kohaselt oli ta 22.12.2008.a. tööl taksojuhina. Kella 23.00 paiku oli ta Lastemaailma juures parklas. Tuli süüdistatav ja palus sõita Saku suunas. Süüdistatav istus taga, oli vaikne ning ei rääkinud. Enne Saku silti palus peatuda. Ta esitas arve, mis oli 130 krooni. Süüdistatav kohmitses natuke taga ja siis hakkasid tulema noahoobid. Paremat õlga tabanud esimene löök vigastas kopsu ja tal jäi hingamine kinni. Ta tegi ukse lahti ja läks välja. Väljas nägi autotulesid ja jooksis nende poole, kuid auto sõitis mööda. Kutsus mobiiliga kiirabi. Ta ei oska öelda, mitu lööki oli. Löögid tulid tagant selja, kaela ja pea piirkonda. Tervis ei ole ka praegu kiita. Kopsud ei ole korras ning raskusi ei tohi tõsta. Tal oli rahakott põlve peal, kuna ootas, et klient maksab. Kui sai hoobi, hüppas välja ja rahakott kukkus takso kõrvale. Ta on mõelnud moraalse kahju hüvitamisele, kuid arvab, et ei taotle seda. Riiete rikkumisega ja arve mittetasumisega on tekitatud materiaalne kahju summas 930 krooni. Tunnistaja S. S ütluste kohaselt on K. Bormann tema poeg. Juhtunu oli perele täielik šokk., kuna pojaga ei ole varasemalt olnud mingeid probleeme. Ta ei ole varem vägivalda tarvitanud ja kodus ei ole ta joobes olnud. Tal oli küll viimasel ajal probleeme, kuna jäi tööst ilma ning üürikorteri eest ei olnud võimalik maksta, kuna sõbrad ei tagastanud talle võlgu. Suhted perekonnas olid normaalsed. Peale seda, kui poeg ise sattus röövimise ohvriks, muutus ta kuidagi kinniseks ja ükskõikseks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt Männiku teel saku sildi juures s/a Mercedes reg nr XXX. Auto juures ca 50 m kaugusel autost musta värvi rahakott. Juhi istme taga põrandal must rahakott, milles ID kart ja pass K. Bormanni nimele (lk. 3-9). Asitõendite vaatlusprotokollide kohaselt sõiduauto MB reg br xxx esiistmete vahel oleva käetoe-sahtli kaanel, juhiistme seljatoe ülaosas verekahtlased määrdumised (lk 12-17); K.Bormanni pükste luminooliga töötlemisel fikseeriti verele iseloomulik reaktsioon (lk 18-27); K.Bormannilt äravõetud noa üldpikkus 22 cm, tera pikkus 11cm ja laius 1,9 cm (lk 28-38); kannatanu kampsunil, särgil ja T-särgil esinevad seljal torke-lõike vigastused, mille ümber on tumepruuni värvi kõvastunud aine määrdumised. Vigastused kampsunil, särgil ja T-särgil asukohalt kokkulangevad (lk 44-49). Isiku ekspertiisiaktis nr 11 26.01.2009 kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt R. Ol tuvastati torke-lõikehaavad vasakul kõrvataguses piirkonnas, paremal alalõuaaluses piirkonnas, kaela tagapinnal üla- ja alaosas ning paremal pool seljal. Vigastustega kaasnes vasaku kopsu ülasagara 4 ja parema kopsu alasagara vigastus, mõlemapoolne õhkrind ning parempoolne verirind. Tervisekahjustused on eluohtlikud ning võisid olla tekitatud 22.12.2008.a. tagant ette suunatud löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Tervisekahjustuste saamise ajal võis kannatanu olla istuvas asendis. Enesekaitsele iseloomulikke tervisekahjustusi ei tuvastatud (lk 98-100). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistaja ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiakt, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et K. Bormanni süü on leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist. Süüdistava K. Bormanni ütluste kohaselt ei olnud tal raha taksojuhile arve tasumiseks. Ta mõtles ära joosta, kuid kartis et ei jõua seda teha ning lõi taksojuhti korduvalt noaga.. Süüdistatava süü on leidnud tõendamist kannatanu R. O ütlustega, mille kohaselt peale seda kui ta oli öelnud süüdistatavale arve ja jäi ootama arve tasumist lõi süüdistatava teda tagant noaga korduvalt nii selja, kaela ja pea piirkonda. Kohtuarstliku ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt on kannatanule tekitatud tervisekahjustused eluohtlikud ning võisid olla tekitatud 22.12.2008.a. tagant ette suunatud löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) /RK otsus nr 3-1-1-128-06/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt noaga elutähtsatesse organitesse – kaela ja rindkere piirkonda – ning möönis igasuguste tagajärgede, sh ka surma põhjustamise võimalikkust, tegutsedes vähemalt kaudse tahtlusega. Seejuures lüües kannatanut noaga elutähtsate organite piirkonda, ei kontrollinud ta mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ning tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu. Tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje kannatanu surma - hoidis ära vaid meditsiinitöötajate sekkumine. Seega R. O surm ei saabunud süüdistatava tahtest mitteolenevatel asjaoludel, kuna selle hoidis ära meditsiinitöötajate sekkumine. Süüdistatava K. Bormann seletab, et kannatanu ütles talle arve, tal ei olnud raha arve tasumiseks ning ta lõi kannatanut korduvalt noaga. Süüdistatavad ütlused riimuvad kannatanu ütlustega, kes samuti kinnitab, et ta ütles süüdistatavale arve ning jäi ootama selle tasumist, kuid teda löödi korduvalt tagant noaga. Eeltoodu arvesse võttes on leidnud tõendamist, et süüdistatav lõi kannatanut noaga ainelise kasu saamise eesmärgil, soovides vabaneda arves tasumise kohustusest ja vähendada seega oma varalisi kohustusi. Seega K. Bormann pani toime tapmise katse omakasu motiivil ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 114 p 5 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. K. Bormanni karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. K. Bormanni näol on tegemist noore, varem 5 kriminaalkorras karistamata isikuga. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid leiab kohus, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada vangistusega sanktsiooni miinimummääras. Kannatanu R. O on esitanud tsiviilhagi summas 930 krooni, mille moodustab rikutud riiete maksumus ja tasumata taksoarve. Kriminaalasjas on nii kannatanu ja süüdistatava ütlustega kui ka kirjalike materjalidega (sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokoll) tõendatud, et kannatanu riided rikuti K. Bormanni tahtliku süülise tegevuse tagajärjel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik Helen Tonkson-Koit Rahvakohtunik Inge Aluve Rahvakohtunik