a otsus Kaebuse esitaja Gunnar Pinti (Pint) (ik: 37003316518, elukoht: XXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXX) kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer Kohtuistungil osalenud isikud Lääne Politseiprefektuuri Paide politseiosakond, Vanemkomissar Sander Peremees ja jurist Kristi Kostenok RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
) § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohtu otsus
) § 276 järgi ja teda karistati rahatrahviga 130 päevamäära, s.o 7800 krooni. Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist.
Väärteokoosseisu eesmärk on kindlustada avaliku võimu teostamise tõhusus ehk tagada, et võimuesindaja poolt haldus- või süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse ohuolukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult täidetud. Kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt viitasid G. Pinti poolt juhitava sõiduki liikumise iseloom ja paigutus õigusrikkumisele. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt teostasid nad koos T. T. järelevalvet raskeveokite üle ning on kirjeldanud, kuidas Tartu poolt tulnud metsaveoauto võttis järsult hoo maha ja pööras Tallinn - Tartu maanteelt kõrvalteele. Kuna politseiauto seisis valgustatud tee osal Paia teeristi lähedal, pidi autojuht neid nägema. Tunnistaja sõnul sõitsid tema ja T. T. koheselt metsaveoautole kõrvalteele järele, kuid autojuht vaatamata korduvale korraldusele kabiini uks avada seda ei teinud ega reageerinud ka koputustele uksele ja aknale. Ka hoiatas T. T. sunni kohaldamisest väärteomenetluse alustamise tõttu juhuks, kui ust ei avata. Tunnistaja sõnul helistas ta mitmel korral firma omanikule ning hoiatas ka teda sunni kasutamisest. Kuna vaatamata kõigele auto ust ei avatud, oli T. T. sunnitud teleskoopnuiaga purustama auto küljeklaasi, mille järgselt avas G. Pint ka ukse. G. Pint on vahetult pärast toimunut tunnistanud, et ignoreeris politseinikke lootuses, et politseinikud lähevad ära ja ta pääseb palgiauto kaalumisest. Kohtuistungil on ta varasematest ütlusest taganenud, väites, et on andnud neid ütlusi hirmust sattuda arestimajja. Samas puuduvad tõendid, et menetlusaluse isiku suhtes oleks kasutatud vägivalda või teda muul moel hirmutatud. G. Pintil on olnud varasemalt korduvaid kokkupuuteid politseiga, mistõttu ei saanud järjekordne kokkupuude olla selline, mis oli kantud hirmust politsei ees ega olukorras, kus ta ei olnud suuteline antud ütlusi kontrollima. Ka on tunnistaja M. K. kinnitanud, et mingit juttu kõrvaklappidest G. Pint kohapeal ei teinud. Kohtu arvates G. Pinti põhjendused selle kohta, et varemantud ütlused ei ole tõesed, on kantud soovist vabaneda vastutusest. Kohus leidis, et politsei poolt antav korraldus pidi olema G. Pintile selgelt ja üheselt arusaadav, ka oli kohtu arvates ukse avamise korralduse täitmiseks piisavalt pikk 2 ajavahemik ning tunnistaja on kinnitanud, et nii G. Pinti kui ka tema firma esindajat hoiatati eelnevalt võimaliku sunni rakendamisest. Väärteoasja tõenditest lähtuvalt oli politseiniku poolt antud korraldus tingitud otseselt G. Pinti enda tegevusest. Liiklusseaduse (LS) § 46 lg-st 1 kohaselt teostavad politseiametnikud järelevalvet neile seadusega antud volituste piires. PolS § 13 p 15 alusel on politseil õigus kontrollida nii õigusrikkumise korral kui ka politseioperatsiooni läbiviimisel sõidukit, juhi-, sõiduki- ja veosedokumente ning Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-68-08 tulenevalt võib vajadusel anda juhile ja teistele isikutele korralduse ukse avamiseks ja sõidukist väljumiseks. Vastaselt juhul puudub politseil võimalus teostada liiklusjärelevalvet Vabariigi Valitsuse 20.veebruari 2001. a määrusega nr 67 kehtestatud „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ §-de 7, 8 ja 9 alusel ning täita PolS § 12 lg 1 p-st 4 tulenevat ülesannet viivitamatult tarvitusele võtta abinõud õigusrikkumise ärahoidmiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks. Kohus leidis, et G. Pinti tegevus on õigesti kvalifitseeritud
järgi, ta on süüdi, pannes oma teo toime tahtlusega, puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, puuduvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus sellega, et G. Pint on varem korduvalt karistatud teeseaduse rikkumise eest, kuid kõik senised rahatrahvid on tal tasutud. Kuigi
näeb ette karistusena lisaks rahatrahvile ka aresti, pidas kohus võimalikuks mõista G. Pintile karistuseks rahatrahvi. Apellatsioon
sätestab vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest.
järgi karistatava teo puhul peab väärteoprotokollist nähtuma ka võimuesindaja korralduse õiguslik alus ehk õigusnorm, millele tulenevalt korraldus anti. Väärteoprotokollis on viidatud PolS § 12 lg 1 p-le 4, § 13 lg 1 p-le 15, LS § 46 lg-le 1 ning liiklusjärelevalve teostamise korra §-dele 7, 8 ja 9. Ühestki nimetatud õigusaktist ei tulene politsei õigust nõuda sõiduki ukse avamist.
sätestatud väärteokoosseisu eesmärk on kindlustada avaliku võimu teostamise tõhusus ehk tagada, et võimuesindaja poolt antud haldus- või süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse ohuolukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult täidetud. Seega 3 peab väärteoprotokollist selguma, millise võimuesindaja poolt toimetatava menetlustoimingu käigus on korraldus antud, ning kas ja kuidas on võimuesindaja korraldusel vahetu ajalis-ruumiline seos menetlustoiminguga või mingi avalikku korda või teiste isikute õigushüvesid ähvardava ohuolukorra kõrvaldamisega, näidates konkreetselt, milles ohuolukord seisneb. Väärteoprotokollis toodud rikkumise kirjelduse kohaselt eiras G. Pint korduvalt politseiametnik T. T. poolt antud seaduslikku korraldust avada veoki uksed. Apellant leiab, et väärteoprotokollis toodud andmed ei võimalda hinnata, kas korraldus oli seaduslik. Väärteoprotokollis on küll viidatud mitmetele õigusaktidele, kuid ei ole kirjeldatud, miks üldse selline korraldus G. Pintile anti. Väärteoprotokollis ei kajastu õiguserikkumine, vajadus ega oht korralduse andmiseks ega vastav menetlustoiming. Korralduse andmisel peab võimuesindaja võimaldama isikul järgida korraldust vabatahtlikult ja hoiatama teda enne võimalikku sunni rakendamist. Väärteoprotokollis vastavad andmed puuduvad. Apellant on seisukohal, et politseiametniku korraldused ei olnud seaduslikud. PolS § 13 p 15 näeb ette politsei õiguse kontrollida sõidukit, juhi-, sõiduki- ja veosedokumente. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuari 2008. a otsuse nr 3-1-1-68-08 punktis 6.5 on leitud, et politseitöötajate turvalisuse tagamiseks võib seejuures anda juhile ja teistele isikutele korralduse ukse avamiseks ja sõidukist väljumiseks. Väärteoprotokollis tulnuks põhjendada, miks anti Gunnar Pindile korraldus ukse avamiseks. Apellant leiab, et süüteokoosseis ei ole väärteoprotokollis nõuetekohaselt kajastatud. VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p-st tulenevat õigust teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Väärteomenetlus
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kohtukolleegium, tutvunud väärteoasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtvälise menetleja arvamuse, leiab, et Pärnu Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsiooni väited on eksitavad ega anna otsuse tühistamiseks alust. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult Gunnar Pinti
järgi süüdi tunnistanud, tuvastanud tema käitumises nii objektiivse kui subjektiivse väärteokoosseisu, oma järeldusi piisavalt ja arusaadavalt motiveerinud. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ning VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel ei pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonis esitatud väidetesse puutuvalt märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohus on väärteoasja lahendamisel täpselt juhindunud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-6808 sedastatust. Nimetatud otsuses märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et
järgi karistatava teo puhul peab väärteoprotokollist nähtuma ka võimuesindaja korralduse õiguslik alus ehk õigusnorm, millele tuginevalt korraldus anti. Käesoleval juhul on seda nõuet järgitud – väärteoprotokolli kohaselt tulenes politseiametniku seaduslik korraldus avada veoki uks Politseiseaduse § 12 lg 1 p-st 4, § 13 p-st 15, Liiklusseaduse § 46 lg-st 1 ja Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001.a määrusega nr 67 kehtestatud „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ §-dest 7, 8 ja 9, mille kohaselt teostab politsei liiklusjärelevalvet, võtab 4 viivitamatult tarvitusele abinõud õigusrikkumiste tõkestamiseks ja kontrollib liiklejaid õigusrikkumiste korral. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul väärteoprotokollile esitatavad nõuded täidetud. Väärteoprotokoll peab kajastama neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks, mitte aga kõiki tuvastatud asjaolusid ja põhjendusi. Viidatud Riigikohtu otsuses ei käsitleta mitte üksnes väärteoprotokollile esitatavaid nõudeid, vaid vaetakse, millised asjaolud peab tuvastama kohus. Ülalviidatud lahendis märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium veel seda, et
§-s 276 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis eeldab selle tuvastamist, et korralduse andjaks oli võimuesindaja ja et tema korraldus oli seaduslik. Korralduse õiguslik alus peab tulenema seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Kuna võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise puhul on tegemist tegevusetusdeliktiga, siis peab menetleja põhjendama ka seda, milline oleks olnud siin nõutav tegu (korralduse täitmine), kas see korraldus pidi olema täitjale arusaadav ning milline ajavahemik oleks olnud vajalik selle korralduse täitmiseks. Kolleegium nendib, et korralduse andmisel peab võimuesindaja võimaldama isikul järgida korraldust vabatahtlikult ja hoiatama teda enne võimalikku sunni rakendamist, v.a kui see on võimatu õiguserikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu (vt ka PolS § 14 lg 2 alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.