1-09-1538/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-1538 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. november 2009.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Mart Uuetoa süüdistus KarS § 113 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. mai 2009.a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Mart Uuetoa ja tema kaitsja adv Jugans Grossmann Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Mart Uuetoa sünd 21.06.1965.a Eesti kodanik, elukoht xxxxx x-xx xxxxxxx, varem neljal korral karistatud, viimati 12.07.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 1-kuulise vangistusega algusega 11.07.2008.a, viibib vahi all alates 16.08.2008.a. Kaitsja Adv Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. mai 2009.a kohtuotsus Mart Uuetoa suhtes muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Mart Uuetoa tunnistati KarS § 113 järgi süüdi ja karistati 10 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Karistusaja alguseks loeti 16.08.2008.a. 1.2 M. Uuetoa tunnistati süüdi selles, et ta ajavahemikul 15.08.2008.a kella 23-st kuni 16.08.2008.a kella 15-ni ühise alkoholi tarbimise ja tekkinud tüli käigus Tallinnas Xxxxx x-xx korteri elutoas lõi oma ema H. U. viinapudeliga vastu nägu, tekitades lõikehaavad ninal nahaaluse verevalumiga vasaku silma laugudel ja parema silma sisenurgas. Pärast seda lõi M. Uuetoa H. U. korteri magamistoas korduvalt puidust lastelauaga vastu pead, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse – ajukolju trauma peaajupõrutusega, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga, koldeliste pehmekelmealuste verevalumitega ning põrutushaavadega juustega kaetud peanahal ja otsmikul, mille tagajärjel H. U. eelnimetatud ajavahemikul suri. Lisaks kirjeldatule tekitas M. Uuetoa oma emale veel mitmeid mitteeluohtlikke tervisekahjustusi ala-ja ülajäsemetele, seljale ning tuharatele. APELLATSIOONIDE SISU
6. Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega Mart Uuetoa süüditunnistamist KarS § 115 järgi ning sellele vastavalt mõistetud karistuse leevendamist. Kaitsja taotleb ka M. Uuetoa kohtukulude tasumisest vabastamist 50% ulatuses. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme, mis seisnes tõendite ebaõiges hindamises ning mis tõi kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. 2.1 Kaitsja hinnangul ei analüüsinud ega arvestanud kohus piisavalt asjaolusid, mis viisid M. Uuetoa vägivaldsuseni. Ka ei ole kaitsja arvates veenev kohtu järeldus, et M. Uuetoa psühholoogilise afekti seisundis ei viibinud. 2.2 Kuigi M. Uuetoa väitel ta sündmuse tegelikke asjaolusid ei mäleta, leiab ta, et vägivaldseks muutus oma ema vastu aastate jooksul kogunenud moraalse pinge tõttu, mis on olnud tingitud ema pideva süüdistava ja mõnitava käitumise tõttu tema suhtes, ema oli muuhulgas paadunud joodik ega suutnud seetõttu oma elu korraldada. 15.08.2008.a sündmuste kohta ei mäleta M. Uuetoa küll midagi, kuid kinnitab, et ema pidi talle midagi väga solvavat ütlema, muidu poleks ta emale kallale läinud. 2.3 Süüdistatava poolõde T. V. kinnitas samuti, et ema on juba koolieast alates nimetanud Marti soovimatuks lapseks, teda pidevalt mõnitanud. Ema olnud võimukas ja püüdnud Marti igati alandada, Mart seevastu olnud heasüdamlik ja vaikne. Emast saanud agressiivne ja pahatahtlik padujoodik, kellele meeldis tüli norida. Tunnistaja väljendas veendumust, et Mardi teod on olnud tingitud ema agressiivsest käitumisest. 2.4 Kaitsja on eelnevat arvestades seisukohal, et tõendamist on leidnud asjaolu, mille kohaselt H. U. suri küll M. Uuetoa tegevuse tagajärjel, kuid ei ole tõendamist leidnud asjaolud, mis 2 annaksid aluse hinnata süüdistatava käitumine KarS § 113 järgi. Tõendid viitavad sellele, et H. U. ise provotseeris ja kutsus esile süüdistatava äkilise erutusseisundi, kus ta ei suutnud oma käitumist kontrollida. Kausaalne seos H. U. solvava käitumise ja süüdistatava tegevuse vahel on olemas. Samalaadsed konfliktid on kannatanu ja süüdistatava vahel olnud varemgi ning kõik need on olnud kannatanu poolt provotseeritud. 2.5 Eksperdiarvamus selles, et M. Uuetoa teadvus ei olnud kuriteo toimepanemise ajal osaliselt piiratud ning et psühholoogilist afekti ei ole tuvastatud, ei ole kaitsja arvates veenev. Kaitsja leiab, et kaudsed tõendid selle kohta, et M. Uuetoa siiski erutusseisundi tõttu oma käitumist juhtida ei suutnud, on asjas olemas. 2.6 Samuti peab kaitsja ebaõigeks kohtu järeldust, et M. Uuetoa ei lootnud ema surma mittesaabumist, sest käies küll ema vaatamas, ei kutsunud ta kiirabi. Tegelikult käis M. Uuetoa ema vaatamas küll, kuid kuna ema magas ja norskas, siis arvas ta, et kõik möödub niisama. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega ka selles, et puuduvad kergendavad asjaolud. Tegelikult väljendas M. Uuetoa sügavat kahetsust. 2.7 Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et M. Uuetoa käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 115 järgi ning karistuse mõistmisel arvestada KarS §-s 57 lg 1 p 3 sätestatud kergendavat asjaolu. 3.1 Süüdistatav leiab apellatsioonis, et maakohtu otsus on siiski oletuslik. Tuginetud on tunnistajate (naabrite) umbkaudsetele ütlustele. Arvestatud pole, et tegelikult ei olnud korteri uks kunagi lukustatud. Apellant leiab, et talle on kerge süüdistust esitada, arvestades tema varasemaid karistusi ja konflikte emaga. Tegelikult kutsus siiski tema kiirabi. Ta pole kunagi oma ema surma soovinud. Ema surm on olnud talle raske šokk. Maakohus laskis kõrvust mööda ka tema viimase sõna. 3.2 M. Uuetoa palub arvestada ka tema tervisliku seisundiga, mis on kehv pärast operatsiooni vangistuse ajal, tekkinud on ka südamerike. M. Uuetoa kinnitab, et kahetseb toimunut siiralt. Otsuse tegemisel palub ta arvestada ka kannatanu ütlusi. 3.3 Apellatsiooni lisas avaldab M. Uuetoa rahulolematust selle kohta, et tema teadmata võeti Xxxxx tänava korterist kaasa tema kirjavahetus J. S., samas kirjavahetus emaga ei huvitanud kedagi. Süüdistatav leiab, et tema suhtes on rikutud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 8 sätteid. Samuti leiab apellant, et põhjendamatult ei arvestatud tema ja ka kannatanu soovi meedial kohtusaalis mitte viibida. Apellant on seisukohal, et tema süü on kindlalt tõestamata. Menetluses osalenud uurijaid palub ta karistada seoses tunnistuste väljapressimisega raskema karistuse ähvardusel. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
7. Süüdistatav ja tema kaitsja jäid esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. 3 5.1 Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et kohtuotsusest tulenevalt on maakohus kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, neid omavahel kaalunud ja usaldusväärsust hinnanud, oma järeldusi põhistanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Maakohtu järeldused tuginevad tõendite hindamisele kogumis, nagu seda nõuab KrMS §-s 61 sätestatu. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist KrMS §-st 342 lg 3 p 1 tulenevalt vajalikuks. Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist. 5.2 Kohtukolleegium möönab, et kuigi süüdistatava M. Uuetoa suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamus ei kinnita füsioloogilisele afektile omaste tunnuste kogumit M. Uuetoa käitumises, on võimalik erutusseisundit KarS § 115 mõttes tuvastada ka kriminaalasjas kindlaks tehtud tehioludest lähtudes, kuivõrd see seisund on õiguslikule hindamisele avatud mõiste. Käesolevas süüdistusasjas ei ole aga kohtukolleegiumi hinnangul kannatanupoolne provotseeriv käitumine – solvamine - süüdistatava suhtes tõendamist leidnud, ükski tõend sellele ei viita. Süüdistatava enda ettekujutus, mille kohaselt pidi ema talle järelikult 15.08.2008.a õhtul midagi väga solvavat ütlema, on üksnes oletus, mida ükski teine tõend ei kinnita. 5.3 KarS §-s 115 sätestatud kuriteoga saab tegemist olla juhul, kui vägivalla või solvamise mõju süüdlase psüühikale on vahetu, st afektiseisund ja sellest johtuv tapmissoov peab olema tekkinud äkki, s.o vahetult pärast vägivallaakti või solvamist. Seetõttu ei saa M. Uuetoa käitumist KarS § 115 järgi hindamise aluseks olla kannatanu T. V. ütlused ema H. U. pahatahtlikkusest M. Uuetoa vastu ja tülinorija loomus. Nagu juba öeldud, M. Uuetoa versiooni emapoolsest väidetavast sügavast solvamisest tuvastatud tehiolud ei kinnita. Vastupidi, 15.08.2008.a koos H. ja Mart Uuetoaga ühes seltskonnas viibinud tunnistaja T. S. ütlustest nähtub, et kui M. Uuetoa hakkas oma emale midagi ütlema, püüdis ta selgeks teha, et emale ei ole vaja liiga teha. Tunnistaja T. T. kinnitas, et oma korteri aknast nägi ta 15.08.2008.a õhtul Uuetoa korteris käivat pidu ning oli kuulda vene naist korduvalt ütlemas, et ei ole vaja emale liiga teha, nägi, kuidas M. Uuetoa mingeid asju laiali loopis, kuulis M. Uuetoa ema vaikset appihüüet, mõne aja pärast mingit kolksu, pärast mida kõik vaikseks jäi. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada siinjuures veel M. Uuetoa enda ütlustele kohtuistungil. Küsimusele, millised suhted olid tal emaga sellel õhtul, vastas M. Uuetoa, et rahulikud, mingeid probleeme ei olnud /II kd tl 24/. 5.4 Samuti on tuvastatud faktiliste asjaoludega kooskõlas maakohtu järeldus, et M. Uuetoa ei lootnud ema surma mittesaabumisele, kuivõrd käies ema küll vaatamas, ei kutsunud ta kiirabi. M. Uuetoa on ise kinnitanud, et kiirabi kutsus ta alles siis, kui veendus ema surmas. 5.5 Maakohus on kohtukolleegiumi hinnangul veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et M. Uuetoa on toime pannud KarS §-s 113 sätestatud kuriteo. 5.6 Kohtukolleegiumi hinnangul on Maakohus mõistnud M. Uuetoale karistuse KarS §-s 56 sätestatut järgides ning on põhjendatult leidnud, et kergendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja seisukoht, et tegelikult väljendas M. Uuetoa sügavat kahetsust, ei ole kohtuistungil tuvastatuga kooskõlas. M. Uuetoa ei ole ei sõnaliselt ega ka kuriteo toimepanemisele järgneva käitumisega väljendanud kahetsust oma teo suhtes. Ta on küll kinnitanud, et süüdistab ennast nüüd selles, et ei kutsunud kiirabi, süüdistab ennast ka alkoholisõltuvuse pärast /II kd tl 24/. Üksnes kaitsja otsese küsimuse peale „Kas ta kahetsete?“ on vastanud süüdistatav „Jah, see karistus on terveks eluks“ /II tl 24 pöördel/. Oma viimases sõnas aga avaldab M. Uuetoa 4 lootust, et võimalik on eluga edasi minna, soovib, et karistus ei oleks pikk, kellegi suhtes ta vägivaldne ei ole olnud /II tl 36/. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kergendavad asjaolud puuduvad, süüdistatav puhtsüdamlikku kahetsust väljendanud ei ole. Silmas tuleb pidada ju sedagi, et vaid kolm päeva enne kõne all olevat kuritegu oli M. Uuetoa vabanenud karistuse kandmiselt. Karistus oli mõistetud oma ema suhtes KarS §-s 121 ettenähtud tegude toimepanemise eest. 5.7 Mis puutub süüdistatava enda apellatsioonis väljendatud seisukohta, nagu oleks tema süü kindlalt tõendamata, siis kohtukolleegium osundab kohtuotsusele, millest nähtub üheselt, et kohtu järeldused ei tugine üksnes naabritest tunnistajate ütlustele. Kohus on M. Uuetoa süü tuvastamisel lähtunud sündmuskoha vaatlusprotokollist, asitõenditest, mitmetest eksperdiarvamustest (surnu ekspertiisiakt, kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisiakt, DNA ekspertiisiakt), tunnistajate ütlustest. Kohus on neid mitmeid tõendeid vastastikuses koosmõjus analüüsinud ning kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et M. Uuetoa lõi 16.08.2008.a oma emale pudeli ja lastelauaga mitu korda pähe. 5.8 Nagu juba käesolevas otsuses öeldud, on süüdistatavale mõistetud karistus põhjendatud ja seaduslik. 5.9 Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jaos. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus enne süüdistusakti koostamist esitada kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Seega tulnuks M. Uuetoal apellatsiooni lisas tehtud etteheited kohtueelse menetluse kohta esitada prokuratuurile. Ringkonnakohtu pädevuses on kontrollida menetlusnõuete järgimist esimese astme kohtus ning kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Eelnevat silmas pidades jätab kohtukolleegium süüdistatava apellatsioonis esitatud etteheited kohtueelsele uurimisele tähelepanuta. Mis puutub ajakirjanike kohtuistungil viibimist, siis kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole keegi menetlusosalistest esitanud taotlust kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks. 5.10 Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.05.2009.a otsuse Mart Uuetoa süüditunnistamises ja karistamises muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Igor Amann 5 Paavo Randma