1-08-7362/7

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-08-7362 02.juunil 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Anneli Simmul ja Indrek Lindsalu, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Ainar Koik ja kaitsja adv.Natalia Lausmaa osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kriminaalasja Ketlin Sassian, ik 46905060436, eestlane, Eesti kodanik, kesk-eriharidusega, eluk.xxx, töövõimetuspensionär, varem kohtulikult karistamata - süüdistuses KarS § 113 järgi. Süüdistus Ketlin Sassiani süüdistatakse selles, et 31.oktoobril 2007.a. kella 02 ajal Tallinnas Xxx ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslast RH´ut (s 1975.a.) kööginoaga kõhu piirkonda, tekitades temale kõhuõõnde tungiva torkelõikehaava paremal pool ülakõhul koos maksa, maksaarteri ja värativeeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus koos verekaotusšokiga ja mille tagajärjel R.Habak 31.oktoobril 2007.a. kella 07.30 ajal Mustamäe Haiglas suri. Teise inimese tapmisega pani Ketlin Sassian toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Ketlin Sassian ennast süüdi ei tunnistanud, sest ei mäletanud seda liigutust – noaga löömist. Ta seletas kohtuistungil, et RH nad elasid koos alates 2003.a. septembrikuust, Xxx korteris elasid 2004.a märtsikuust. RH töötas, tema aga ei töötanud seoses invaliidsusega. Tülisid neil tekkis seoses alkoholi tarvitamisega, RH oli ka 5-6 korda vägivalda tema kallal tarvitanud, kui oli joobeseisundis. Ta on kaks korda politseisse pöördunud, kuid avalduse tagasi võtnud, sest RH oli tema mees. Viimased neli kuud enne RHu surma tarvitas tema alkoholi mitu korda nädalas, et taluda peksmist. 30.10.2007.a. tuli esimesel korrusel elav naabrinaine PO tema juurde, R aga läks naabri MV juurde alla torusid tegema. Nad Pga tarvitasid alkoholi teisel korrusel, R ja M jõid õlut esimesel korrusel, siis tulid mehed ka üles ja jätkati alkoholi tarvitamist. Ühel hetkel läks RH magama, kuid rahu ei saanud, tuli kööki tagasi ja karjus ”litsid, välja!” Selle peale ütles M et ”minu naine ei ole lits”. RH lõi köögis prügiämbri ümber ja käskis tal ära koristada, mille peale ütles M”miks Ketlin peab koristama, kui sina laiali ajasid, korista ise”. Siis R lõi temale plastmassist kühvliga pähe, millest kühvel läks katki. Mardi ja R vahel tekkis rüselus, sest Mastus tema kaitseks välja, siis nad kukkusid, R oli allpool selili. R tahtis püsti tõusta ja kallale tulla, ähvardas ”löön maha”, kuid Mhoidis viimast kinni. R ütles temale, et ”võin lüüa, aga ei saa”, mille peale tema võttis kööginoa laua pealt ja ütles ”aga mina saan”. Siis võttis M tema käest noa ja viskas 2 sektsioonkapi otsa. Mis edasi sai, ta ei mäleta. Edasi mäletab momendist, kui P ütles, et ”oled üleni verine, mine pesema”, siis P aitas pesta (verd tuli peahaavast) ja ütles ”sa tapsid R – võtsid noa kapi pealt ja kutsusid kiirabi ja politsei”. Noa pesi ära P. Kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati Ketlin Sassiani poolt eeluurimisel antud ütlused osas, millises ta rääkis, kuidas ta lõi noaga RH . Eeluurimisel antud ütlusi põhjendas Ketlin Sassian sellega, et POrääkis talle vahetult pärast toimunut kuidas kõik toimus. Kaitsja arvamusel esiteks ei ole tõendatud kannatanu surma põhjustamine Ketlin Sassiani tegevuse tagajärjel: puudub otsene põhjuslik seos tekitatud kehavigastuse ja surma saabumise vahel, kuivõrd torkevigastusele on lisandunud faktorid, milleste suhtes Ketlin Sassian enam mõju ei avadanud; ja teiseks võib olla tegemist provotseeritud tapmisega, sest süüdistatava käitumise tingis kannatanupoolne varasem vägivalla kasutamine, mis kutsus esile süüdistatava äkilise erutusseisundi, kus süüdistatav ei suutnud oma käitumist enam kontrollida. Kohtuistungil uuritud tõendid Kannatanu LK kinnitas, et temale kuuluvas korteris tema poeg RH ja Ketlin Sassian elasid koos 4 aastat, neil olid head suhted kuni 2007.a. maikuuni, kui juhtus midagi, millest temale ei räägitud: R ei tahtnud enam koju minna, suvel juhtus lugu Ketlini rangluuga, kui R lõi viimast. Ta ei tea, mis juhtus 31.10.2007.a., kuid Ketlin pärast oli toimunust temale rääkinud: et R oli magama läinud, nad istusid elutoas, korraga R karjus ”litsid, välja!” R hakkas Ketlinit raputama, tõstis käe, aga ütles ”ei löö”. Selle peale Ketlin ütles ”aga mina löön” ja lõi R noaga ning kutsus kiirabi. Matusekuludega seoses tsiviilhagist loobus. Karistuse kohta avaldas arvamust, et Ketlin on niigi karistada saanud, sest siiani on masenduses ja tervislik seisund Ketlinil on halb. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud Xxx korterit ja nuga, milline kaasa võeti, koostatud korteri skeem, vaatlusega alustati kell 02.25 31.10.2007.a. (tl 4-6). Sündmuskohalt kaasavõetud esemet - nuga on asitõendina vaadeldud: noa üldpikkus on 35m, tera pikkus 22cm ja laius 2,9cm, tera on ühe lõikeservaga. Samuti on vaadeldud ja kirjeldatud RHu riideid ja korterist ära võetud hommikumantlit, mille tagaküljel tuvastati väike pruunikas täpp (tl 26-33). Surnu ekspertiisiaktis nr.1034 toodud eksperdiarvamuse kohaselt RHi surma põhjus on kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool ülakõhul koos maksa, maksaarteri ja värativeeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus koos verekaotusšokkiga ning kujunes kliinilisest surmast eduka taaselustamiskatse järgselt välja DK-sündroom ja massiivse transfusiooni foonil peaaju- ning kopsuturse. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav on tekitatud lühikest aega (vahetult) enne kannatanu hospitaliseerimist löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) paremale poole roidekaare-alusesse piirkonda suunaga eest taha veidi keskelt välimisele, kusjuures torke-lõikevahendi tera võis olla ühe lõikeservaga ja laiusega orienteruvalt 2,1-2,3cm. Peale kõhu piirkonna torke-lõikevigastuse tekitamist võis RH lühikest aega aktiivselt tegutseda (käia, osutada vastupanu, rääkida), see ajavahemik ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav isegi kümnete minutitega. Peale surma põhjustanud vigastuse esinevad RHi laibal veel järgmised mitteeluohtlikud tömbi vägivalla toimel tekitatud vigastused; värsked nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, vasakul labakäel ja paremal reiel, värsked nahamarrastused vasaku käe II sõrmel, parema küünarliigese painutuspinnal ja paremal reiel ning verevalumid kõõlustanul. Need vigastused on tekitatud tömbi 3 vägivalla toimel suhteliselt lühikest aega (mitte rohkem kui 12 tundi) enne surma saabumist; kusjuures väikesed ovaalse kujuga nahaalused verevalumid õlavartel võivad olla tekitatud sõrmedega vajutamisest õlavartest kätega haaramisel, nahaalused verevalumid küünarliigeste sirutuspindadel ning nahaalused verevalumid ja nahamarrastused parema küünarvarre sirutuspinnal ülaosas võivad olla tekitatud löökidest või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu, ülejäänud nahaalused verevalumid õlavartel, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused paremal reiel ja vasakul labakäel ning verevalumid kõõlustanul võivad olla tekitatud nii löökidest kõvade tömpide esemetega kui ka löökidest või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Ei saa välistada võimalust, et vigastused vasakul labakäel ja nahaalune verevalum parema õlavarre tagapinnal-välisküljel võivad olla saadud enesekaitse või võitluse käigus. Verevalumid suures rasvikus, maksa hoidesidemetes, rasvikupauna piirkonna pehmetes kudedes, üleneva kärasoole ja peensoole kinnistil, rinnaaorti ümbritsevates pehmetes kudedes ja mõlema kopsu alasagara alaosas ja vahelihasel on tekitatud kirurgilise operatsiooni käigus meditsiiniliste manipulatsioonide tagajärjel. Nahaaluste verevalumitega ümbritsetud punktikujulised haavad vasakul pool kaelal mõlemas küünarlohus, vasaku küünarvarre painutuspinnal ja parema randme, küünarvarre ja labakäe sirutuspinnal ning verevalum vasakul pool kaela lihastes on suure tõenäosusega tekitatud ravi käigus veresoonte punkteerimise-kanüleerimise tagajärjel. Haigusloo andmetel surm saabus 31.10.2007.a. kell 07.30, RHilt võetud vereanalüüsist leiti 2,59%o etüülalkoholi, mis vastab raskele alkoholijoobele (tl 8-14). Kohtuistungil kinnitas ekspert oma arvamust surma põhjuse kohta ning selgitas DIKsündromi tähendust ja tüsistuste tekkimist. Tunnistaja PO seletas, et Ketlin Sassian oli talle sõbranna kuni hetkeni, mil Ketlin hakkas rääkima, et hoopis tema tappis R. Tema elas XXXkorteris alates 2007.a. augustist koos MV. RH ja Ketlin Sassian olevat hästi läbi saanud, Ketlin oli rääkinud, et RH ükskord lõi tal rangluu puruks. Nad koos võtsid alkoholi, seekord oli esimene kord, kui nad neljakesi koos alkoholi tarvitasid. 30.10.2007.a. läks tema Ketlini juurde, R tegi nende korteris esimesel korrusel torutöid. Hilja õhtul tulid R ja Müles ja jätkati alkoholi tarvitamist neljakesi. Tema istus nurgadiivanil, Ketlin istus tugitoolis. R oli juba magama läinud, kui viimasel keeras mõistus ära – hakkas prügi laiali loopima ja lõi Ketlinile kühvliga pähe, käskides prügi ära koristada, kühvel läks katki. Mläks Ketlini ja R vahele: võttis Rst kinni ja tõmbas Ketlini lähedusest eemale, nad rüselesid. Ketlin võttis noa ja ähvardas Rt tappa, hoides nuga käes püsti, Mvõttis Ketlinilt noa ära ja viskas kapi otsa. Mtahtis R magama saata, nad rüselesid või maadlesid, tirisid teineteist riietest ja R kukkus selili maha. Siis võttis Keltin kapi otsast noa ja lõi Rt kõhu piirkonda. Mpani käe R haava peale, Ketlin andis mingi kaltsu ning kutsus kiirabi ja politsei, ütles, et tappis mehe. Kiirabi tuli 10-15 minuti pärast, sel ajal Mhoidis haava kinni ja rahustas Rt, R aga rabeles ja tahtis baari minna, ei saanud aru, et löödi noaga. Tema pesi noa ära ja jättis lauale, ei oska seda seletada. Noa viis politsei ära, Ketlin pärast löömist pani noa kööki. Pärast R surma Ketlin Sassian oli masenduses, pidi korterist ära kolima, asjad olid juba koos, kuid jäi sinna elama. Tunnistaja MV seletas, et elab XXX majas 2007.a. augustikuust, 30.10.2007.a. olid nad esimest korda koos alkoholi tarvitanud ning lõpp läks käest ära, läks kismaks. Päeval RH aitas tal torusid vahetada, nad jõid õlut ja dzinni. Tema elukaaslane POoli juba päeval üleval Ketlini juures, õhtul läksid ka nemad Rga üles ja jätkasid alkoholi tarvitamist. Ühel hetkel R ja Ketlin hakkasid sõimama, R lõi prügikasti põrandale laiale, 4 lõi Ketlinile kühvliga vastu pead, mõlemalt poolt tuli korralik räige sõim, R jäi magama aga mingil hetkel oli tagasi. Ketlin võttis noa, tema võttis Ketlinilt noa ära ja viskas kapi otsa. R läks kurjaks ja tahtis kallale minna, tema lükkas R akna poole ja R oli selili põrandal maas, tema - R peal, hoidis viimast kinni. Siis ütles P ”nüüd on kõik”, ta ei saanud aru ja siis nägi haava R ülakõhul. Lõi arvatavasti Ketlin, sest P istus tema kõrval 1m kaugusel laua taga. Ta surus käe R haava peale, küsis rätikut, keegi viskas selle. Ketlin kutsus kiirabi sõnadega ”tulge ruttu, tapsin mehe”. Peale kühvliga löömise muud vägivalda ei olnud sel õhtul. Hiljem hakkas Ketlin rääkima, et R tapsid tema ja P. Tunnistaja E B (kiirabi arst) kinnitas, et 30.10.2007.a. oli väljakutse Xxx II korrus kell 01.37, kohal nad olid kell 01.42, tegemist oli kitsa köök-toaga, kus selili lamas meesterahvas sügava noahaavaga ülakõhus. Põrandal ja mehe särgil oli veri. Kohal üks naisterahvas ütles, et lõi meest noaga, viimane olevat talle palju vaeva tekitanud. Nad olid kohal 15 minutit, mees toimetati haiglasse, politsei aitas mehe autosse toimetada. Verejooks oli rohkem sisemine. Hiljem oli veel üks väljakutse samal aadressil naisele. DNA ekspertiisi aktis nr GE-2252-07/5906 toodud eksperdiarvamuse kohaselt Ketlin Sassiani hommikumantli seljalt analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev RH’I võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (tl 36-37). Politsei andmebaasides sisaldub info K.Sassianiga seotud sündmustest: 15.07.2007.a. oli Ketlin Sassiani jalaga kõhtu löönud RH; 30.07.2007.a. tuli Ketlin Sassianile kallale tuttav Kadi Vestholm; 08.11.2007.a. Ketlin Sassiani avalduse kohaselt ähvardas Ivo Laurents ta tappa, kui avaldaja ei lahku korterist Xxx (ettekanne tl 122). Hädaabinumbrile tehtud kõne salvestusest (kuulatud kohtuistungil) selgub, et kiirabi kutsus välja Ketlin Sassian ja teatas, et tappis mehe. Ütluste olustikuga seostamisel (vaadatud kohtuistungil) näitas Ketlin Sassian ette korteris tugitooli, kus ta istus, kapi kust noa võttis ja koha, kus lamas R, kui ta viimast noaga ülakõhtu lõi. Kohtuliku uurimise käigus läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 11/14 toodud eksperdiarvamuse kohaselt Ketlin Sassian’il ei esine püsivaid psüühikahäireid, ka temale inkrimineeritava teo vastaval ajal – ööl vastu 31.10.07 ei esinenud Ketlin Sassianil psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega “vaimuhaigus”, “nõrgamõistuslikkus”, “nõdrameelsus” või “raske psüühikahäire”. Ketlin Sassianil esines alkohoolse intoksikatsiooni seisund. Ööl vastu 31.10.2007.a. ei olnud Ketlin Sassianil oma käitumise juhtimisele ja ümbrusest arusaamisele piiranguid selliste psüühikahäirete poolt, mis oleksid hõlmatavad määratlusega “vaimuhaigus”, “nõrgamõistuslikkus”, “nõdrameelsus” või “raske psüühikahäire”. Ketlin Sassian poolt kirjeldatud subjektiivselt tajutav mälestuste puudumine lühiaegse, sekundeid kestva ajavahemiku kohta ei ole iseloomulik sellise psüühikahäire esinemisele, mis välistaks või piiraks isiku võimet ümbrusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Temale inkrimineeritava teole vastaval ajal ei olnud Ketlin Sassian sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma käitumise võimalike kaugtagajärgede hindamiseks on alkoholijoobele iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 5 Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Objektiivseteks, st sellisteks, mis kajastavad sündmustikku reaalselt, on sellised tõendid, millised salvestasid juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Eksperdiarvamusest nähtub, et RHu surma põhjuseks oli kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav paremal pool ülakõhul koos maksa, maksaarteri ja värativeeni vigastusega. Kohtuistungil seletas kohtuarst põhjalikult, milline tüsistus tekkis noaga tekitatud vigastusest ja kuidas halvenes RHu seisund: noahaava tagajärjel tekkis massiivne verekaotus, massiivse vereülekande (kokku kanti üle 17,5 liitrit verd) foonil tekkis vere hüübimatus ja difuusne veritsus, st veri jookseb välja igalt poolt. Surma põhjuseks ei olnud DIK-sündroom, vaid oli kõhuõõnde tungiv torke-lõike haav paremal pool ülakõhul koos maksa, maksaarteri ja värativeeni vigastusega. Selle tüsistusena tekkis äge verekaotus koos verekaotusšokkiga. Vigastada saanud maksaarterist ja värativeenist tekkis verejooks kõhuõõnde. Haiglasse toimetamise käigus kannatanu seisund halvenes, mõjus aeg ja 40 min jooksul tekkis kliiniline surm. Elustati edukalt, südametegevus ja vererõhk taastati, vererõhk aga oli madal, jõuti operatsioonini, mille algus venis kindlasti ka seetõttu, et osa aega läks elustamiseks. Operatsiooni ei saa alustada enne, kui patsiendi seisund on teatud määral stabiliseerunud. Haigusloo andmetel kanti operatsiooni käigus kõhuõõnest saadud verd üle 13 l reinfusioonina (kanti tagasi oma verd) ja 4,5 l kanti üle doonorilt saadud verd. Liikumine ei mõjutanud kannatanu seisundit, sest vigastus on niivõrd tõsine, et veri jookseb nii kui nii. Vaatamata kõigele patsient suri üliraske verekaotuse foonil. Ei ole asjakohane kaitsja väide, et puudub otsene põhjuslik seos tekitatud kehavigastuse ja surma saabumise vahel, kuivõrd torkevigastusele on lisandunud faktorid, milliste suhtes Ketlin Sassian enam mõju ei avadanud. Selline arusaam on eksperdi arvamusega ümber lükatud ja kahtlust ei ole selles, mis oli RHi surma põhjuseks. Kohus peab meelevaldseteks Ketlin Sassiani arvamust, et RH suri arstiabi osutamata jätmise või hilinemise tõttu. Väljendades sellist arvamust Ketlin Sassian näitab oma tahet süüdistada toimunus kõiki teisi, välja arvatud ise ennast. Sündmuse pealtnägijaiks olid POja MV , asjast huvitatud isikud nad ei ole. Puuduvad igasugused alused kahelda nende tunnistajate kokkulangevates ütlustes, need on eluliselt usutavad. Kohus tajus vahetult kohtuistungil, milline võis olla joobeseisundis viibiva süüdistatava käitumine 30.10.2007.a. hilisõhtul. Ketlin Sassiani versioonidesse, et POtahtis tappa oma elukaaslase ja löök sattus Rle või et POtappis R, sest P ju pesi noa ära, suhtub kohus äärmiselt kriitiliselt ja hindab selliseid väiteid kui meelevaldseid. Sellised Ketlin Sassiani väited on kokkulangevate tõenditega ümber lükatud ja jäävad paljasõnalisteks ja meelevaldseteks. Kõik hilisemad väited, et ta lööki ei mäleta ja selle võis tekitada näiteks P Orro, jäävad paljasõnalisteks ja kohtu hinnangul on tingitud vaid soovist vastutusest vabaneda. Kõne salvestusest hädaabinumbrile (Sassiani kõne kiirabi kutsumisel) on äratuntav ja selgelt tajutav Sassiani kindel ja selge hääl. Vahetult pärast noalööki on Sassian kindlameelselt teatanud 1) helistades kiirabile, 2) 10 minuti pärast kohale saabunud kiirabi arstile ja 3) politseile, et tema tappis mehe, mis kinnitab ainult ühte - tema tahtlust tappa. Tunnistajad V ja Orro ka kinnitasid, et K.Sassian kutsus kiirabi ja ütles kiirabile, et tappis mehe. Hilisemad ebalevad väited mälulünga kohta ei ole sellisel foonil arvesse võetavad. Ka kellaajaliselt (kiirabi saabumine ja sündmuskoha vaatluse algus) on 6 kinnitatud, et lühikese ajavahemiku jooksul pärast sündmust on Sassian korduvalt kinnitanud tema poolt toimepandut. Ei ole tõsiselt võetavad Sassiani väited, et POrääkis temale kõik ette, kuidas mis toimus ja seda ta ütleski kiirabile ja politseile. Esiteks helistas Sassian kohe kiirabisse ja ütles selgelt ja kindla häälega, et tappis mehe. Siis sama ütles kohale jõudnud kiirabi arstile. Seejärel väitis sama politseile. Seejärel 01.11.2007.a. andis ütlusi olustikuga seostamisel ja näitas toimunu ette kohapeal. Nimetatuga ei haaku süüdistatava poolt kohtuistungil väidetu, et “POrääkis temale toimunust paari päeva pärast”: ütlusi ta seostas sündmuskohal järgmisel päeval, kui oli pärast sündmust jätkuvalt kinnipeetud. Kohus jõuab järeldusele, et vahetult pärast sündmust on Sassian käitunud adekvaatselt ja mõistetavalt. Ei ole võimalik pärast elukaaslase noahaavaga kiirabiga äraviimist inimesele sõnad suhu panna ja käskida rääkida seda, mida tegelikkuses toimunud ei olnud. Tähtsust omab asjaolu, et K.Sassian võttis noa kätte teistkordselt pärast seda, kui MV oli korra noa tal käest ära võtnud. Tähtsust omab asjaolu, et Sassian ütles enne lööki, et tema võib lüüa ja seejärel lõi. Ta lõi suure terava noaga, tekitades ulatusliku noahaava, mis näitab löögi jõudu ja seega tahtlust löögi tekitamisel. Kompleksekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamusest nähtub, et Sassiani teadvus kuriteo toimepanemise ajal ei olnud osaliselt piiratud, ei ole tuvastatud psühholoogilist afekti ka kohtuliku uurimise käigus. Sassian oli võimeline oma tegusid juhtima ja tegutses tavalises alkoholijoobe intoksikatsiooni seisundis. Kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole provotseeritud tapmisega, sest kannatanu RH ei ole oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase tapmiseni viinud, RH ei ole provotseerinud tapmist, kui ta oli selili pikali maas ja RHut hoidis kinni MV . Lüües noaga lamavat isikut, keda hoiti kinni, tegutses süüdistatav viha ja kättemaksu ajendil, kuidagi ei saanud olla tegemist hädakaitsega või erilises emotsionaalses seisundis toimepandud teoga. RHu poolt kasutatud vägivalla – kühvliga pähe löömise mõju süüdlase psüühikale ei olnud vahetu, sellest oli teatud aeg (V võttis noa ära ja viskas kapi otsa, seejärel rüseles ja surus maha Habaku) möödunud, tegemist väidetavalt ei olnud esmakordse vägivallatsemisega, mis oleks võinud esile kutsuda afekti seisundi. Omab tähsust ka asjaolu, et Ketlin Sassiani kinnipidamisel ei olnud temal kehavigastusi (tl 87 p.8) ja politseiandmebaasis ei ole fikseeritud andmeid RHu poolt Sassiani suhtes vägivalla kasutamise kohta. Süüdistatava ülustes on veel mõned asjaolud, millised ei ole teiste tõenditega kinnitust leidnud: näiteks, et V kukkudes radiaatori peale murdis ribid; Poe i ole oma ütlustes rääkinud, kuidas K.Sassian ennast peahaavast tulnud verest puhtaks pesi. Kohus ei tuvastanud 31.10.2007.a. sündmustest asjaolusid, millised oleks võinud esile kutsuda mingi erilise erutusseisundi, mis annaks aluse kvalifitseerida Sassiani käitumist provotseeritud tapmisena. Ka eksperdid on kinnitanud, et Sassiani ei olnud sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Ambulatoorses kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktis nr.182 19.12.2007.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt K.Sassianil esinevad psüühikahäired on sellise iseloomu ja ulatusega, et oluliselt piirasid 31.oktoobri öösel tema võimet aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja eriti oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele (tl 116-119). Kohtuistungil määratud kompleksekspertiisi teostanud ekspertide kasutuses olid palju põhjalikumad ja mahukamad andmeallikad, kui ambulatoorse eksperdiarvamuse andnud eksperdil, sealhulgas hindasid nad ka 19.12.2007.a. kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti. 7 Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil teostatud kompleksekspertiisi tulemus on usaldusväärsem, sest kaks riiklikult tunnustatud eksperti võtsid osa kohtuistungist, küsitlesid kohtuistungil ülekuulatud isikuid, tutvusid Ketlin Sassiani elukäiguga ja haiguslugudega, sealhulgas ka ambulatoorse ekspertiisiaktiga. Kohtul puudub alus kahelda ekspertide kompetentsuses. Kohus on jõudnud ekspertidega ühele arvamusele, et Sassian on väga hästi sisse elanud mitte süüdistatava vaid hoopis kannatanu rolli, ta on enesekeskne ja hea manipulaator. Hinnates kaitsja väidet, et olustikuga seostamisel süüdistatav näitas noaga löömist kannatanule vasakule poole, leiab kohus järgmist: 1) viidates olustikuga seostamisel 01.11.2007.a. Sassiani poolt antud ütlustele ei sea kaitsja neid kahtluse alla; 2) ekspertiisiaktis on kirjeldatud haava asukohta – keskjoonest 1,7cm kaugusel asus noahaav (tl 10). Esiteks, ei ole selgelt nähtav olustikuga seostamisel, millisele poolele on suunatud Sassiani poolt näidatud löök, teiseks asus RHul noahaav praktiliselt ülakõhu keskel ja kolmandaks: Sassiani poolt löögi näitamine vasakule on skemaatiline ja pigem viitab see soovile inimest südamesse lüüa. Tugev jõuline otsene löök kinnitab tahtlust vigastada ükskõik millist elutähtsat organit. Tapmise tahtlust hinnatakse selle järgi, milline oli kehavigastuse tekitamisele eelnev käitumine, milline on kehavigastuse iseloom ja selle tekitamisele järgnev käitumine. Lüües noaga ülakõhtu tavalise elukogemuse ja hariduse saanud isik kujutab endale ette põhjuslikku seost enda teo ja saabuva tagajärje vahel. Peale selle enne lööki väljendas ta sõnaselgelt tapmisega ähvardust, haaras noa teistkordselt ja pärast lööki kinnitas korduvalt, et tappis mehe. Kogumis Sassiani käitumine 31.10.2007.a. näitas, et ta pani toime teise inimese tapmise kaudse tahtlusega. Ketlin Sassiani tegu on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Noaga löömine toimus eluohtlikku piirkonda – südame ja elutähtsate organite piirkonda. Löömisel elutähtsate elundite piirkonda möönab süüdlane mistahes tagajärge, ka kannatanu surma saabumist. Kohus jõuab arvamusele, et Sassiani süü elukaaslase RHi tapmise toimepanemises on tõendatud. Sassian pani toime teo, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava tegu sisaldab KarS § 113 ettenähtud kuriteokoosseisu. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et on põhjendatud süüdlase karistamine vangistusega sanktsiooni alamäära suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Tegemist on esimese astme kaudse tahtlusega toimepandud kuriteoga. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida Sassian kohtuistungil väljendas. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdlase enda tervisliku seisundiga. KrMS § 175 lg.1 p.3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so ekspertiisitasud, tasu osutatud õigusabi eest ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.1 alusel 2,5 palga alammäära. KrMS § 180 lg.3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest – ekspertiisitasud riigi kanda, sest süüdlane on töövõimetuspensionär (80% tõõvõime kaotust). 8 Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Ketlin Sassian KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvestada eelvangistuses 31.10-01.11.2007.a. viibitud kaks päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil Ketlin Sassian’il tuleb asuda vangistust kandma. Välja mõista Ketlin Sassian’ilt riigieelarve tuludesse sundraha 10875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 26361.20 (kakskümmend kuus tuhat kolmsada kuuskümmend üks ja 20s) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Ketlin Sassian, 1-08-7362, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - kööginuga «Нерж», hommikumantel, talvesaapad “Landrover”, sokid, püksid “Saifan” (kõik pakitud ühte suurde paberkotti) CD-plaat K.Sassiani ütluste olustikuga seostamise ja sündmuskoha vaatlusega, samuti 31.10.2007.a. hädaabinumbrile tehtud kõnega - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 02.juunil 2009.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: /allkirjad/ Rahvakohtunikud: