4-09-19690/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2009, Rapla Väärteoasja number 4-09-19690 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Anu Sepp Väärteoasi Eerik Tõnissoni kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 26.08.2009 otsuse nr 2700,09,004593 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Eerik Tõnisson ( isikukood 38111194926, elukoht xxxx, xxxxx xxx x, töökoht Rikson Invest OÜ, Eesti kodanik), kaitsja vandeadvokaat Anu Rannaveski, kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre Resolutsioon Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 26.08.2009 otsus nr 2700,09,004593 osaliselt karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus: Liiklusseaduse § 7422 lg 5 järgi võtta ära Eerik Tõnissonilt juhtimisõigus 2 kuuks. Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Eerik Tõnissonil advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus kättesaadav alates 14.01.
2. Asjaolud Kaebuse esitaja tunnistati süüdi selles, et ta juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 74 km/h võrra, sõites kiirusega 128+4 km/h. Kiirustamise põhjuseks oli asjaolu, et töökoosolek xxxxxxxxx oli veninud 2 tundi pikemaks eelnevalt planeeritust ning tema 7-aastane laps oli isa xxxx bussipeatuses juba poolteist tundi oodanud. Kiiruse mõõtmise hetkel tegi kaebuse esitaja möödasõitu kahest suurveokist ning tegemist ei olnud asulasisese teega, vadi teelõiguga, kus tavaliselt on kiirusepiiranguks 90 km/h, aga toimuvate teetööde tõttu oli vähendatud 50 km/h. Pärast lapse koju viimist pidi kaebuse esitaja veel jõudma kokkulepitud objektikoosolekule xxxx xxxxxxxxxxxxx selle ehituse jooksvate küsimuste lahendamiseks. Juhtivkonstaabli mõistetud karistus on kaebuse esitaja isikule mittevastav ja talle põhjendamatult raskeid tagajärgi põhjustavaks. Kaebuse esitaja töötab Rikson Invest OÜ juhatajana, nimetatud osaühing annab tööd 12 inimesele. Osaühing tegeleb ehituse ja toitlustamisega, teehooldustööde ja veoteenuse eostamisega väljaspool ettevõtet olevatele klientidele ning ettevõtte enda tarbeks. Kuna firma ehitusobjektid paiknevad üle Eesti, siis tuleb kaebuse esitajal sõita igakuiselt ca 15 000.- kr. kaebuse esitaja omab juhiluba A, B, C, D kategoorias. Osaühingu juhatajana peab kaebuse esitaja korraldama erinevates paikades töökoosolekuid, sõlmima klientidega lepinguid, vedama materjali. Ettevõtte varustusküsimustega on kaebuse esitaja sunnitud tegelema isiklikult, sest lisatööjõudu käesoleva raske majandusolukorra tõttu ei ole tal võimalik palgata. Osaühingus ei ole kedagi teist, kellel oleks olemas töö toimimiseks vajalikud C-kategooria juhiload. Neljakuine seisak ettevõtte varustuses toob kaasa suure käibe languse, mis tänases raskes majanduslikus olukorras teeb üldse küsitavaks ettevõtte jätkamise võimaluse. Lisaks jäävad täitmata klientide tellimused, mistõttu on lepingute rikkumiste tagajärjel tulemas ettevõttele mitmeid võlanõudeid. Lisaks eelpooltoodule vajab kaebuse esitaja autojuhilube igapäevaselt, kuna ta on ainus töötav pereliige, tal on 4 last ja lapsed käivad koolis ning lasteaias, mis asuvad kodust 12 km kaugusel. Üks tema lastest läheb sellel aastal esimesse klassi, kus tunnid lõppevad vara, igapäevane bussiliiklus kodu ja kooli vahel praktiliselt puudub, seetõttu on vajalik teda sõidutada. Kuna kaebuse esitaja naine töötab xxxxxx ja tal puudub juhiluba, on kogu lastekasvatamise koormus langenud talle. Lisaks on kaebuse esitajal vaja tihti transportida oma kasuema, kes on invaliid ning ratastoolis, xxxxxxxx arsti juurde, kuna kellelgi teisel ei ole seda võimalik teha. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja on ka varem väärtegude eestkaristatud, on talle kõik karistuseks mõistetud rahatrahvid tasutud. Rahatrahvide tasumine on olnud kaebuse esitajale mõjuavaldav, sest rahasumma tasumine on puudutanud märkimisväärselt pere-eelarvet. Väärtegude toimepanemise dünaamika näitab, et muutused on seaduskuulekama elu suunas. Kui üle-eelmine aasta oli kiiruse ületamise eest mõistetud karistusi 7, siis sellel aastal on tegemist teise kiiruse ületamisega. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse osaliselt tühistada karistuse mõistmise osas ja tühistada lisakaristus. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 2; 135 lg 6 kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtunik: