4-09-13448/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.november 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-13448 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi KÜ Aru 26 (reg.kood 80133465, asukoht xxx) väärteoasi KOKS § 662 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.07.2009.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 09034585 Asja läbivaatamise kuupäev 09.november 2009.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja seaduslik esindaja Elena Kuuseoja kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Reeli Lind RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Rahuldada KÜ Aru 26 kaebus. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.07.2009.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 09034585 ning lõpetada väärteomenetlus KÜ Aru 26 suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna peainspektori Pavel Boitsovi 02.07.2009.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 09034585 karistati juriidilist isikut KÜ Aru 26 KOKS § 66² lg 2 alusel Tallinna linna heakorraeeskirja § 5 lg 1 p 2 rikkumise eest rahatrahviga 7000 krooni. Otsuse kohaselt KÜ Aru 26, olles Aru tn 26 kinnistu omanik, ei taganud heakorra eeskirja nõuete täitmist, kuna ei hoidnud korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid, st fassaad ei ole nõuetekohaselt värvitud, voodrilauad lagunenud, katuse sarikad lagunenud, katuse eterniit lagunenud, mis on ohtlikud. Teo pani toime KÜ juhatuse liige Asta Treima, kes pidi korraldama kõik vastavad heakorratööd vastavalt ühistu põhimäärusele ja kes jättis selle korraldamata, kuna ei tundnud huvi linnas kehtiva heakorra eeskirja nõuete vastu, seega pani toime ettevaatamatu teo hooletuse vormis. 17.07.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebuses, kaebuse esitaja KÜ Aru 26 palub tühistada kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.07.2009.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 09034585 täies ulatuses. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on elamu asukohaga Tallinnas Aru 26 ehitatud 1953.a., 2001.a võttis maja haldamise Tallinna linnalt üle 2000.a asutatud KÜ Aru 26. Aastakümnete jooksul maja ei remonditud, sh ei korrastatud fassaadi, maja anti üle ilma remondifondi rahaliste vahenditeta. Maja üleandmisest möödunud aja jooksul on KÜ Aru 26 vahetanud torud, välisukse ja trepikoja akna, renoveerinud trepikoja esise, paigaldanud piirde ja värava. Fassaadi ja katuse remont nõuavad aega, kuid KÜ Aru 26 on juba asunud neid töid teostama. Kaebuse kohaselt oleks kohtuväline menetleja pidanud esialgu piirduma hoiatusega, mis oleks andnud KÜ-le Aru 26 võimaluse fassaadi korrastamiseks. Otsusesse märgitu, et voodrilauad ja katusesarikad ja eterniit on lagunenud, ei vasta tõele, maja katuseelemendid on ohutud. Kohtuväline menetleja ei ole selgitanud piisavalt rikkumise asjaolusid. KÜ Aru 26 registrikaardi kohaselt on ühistul juhatuse liikmeid kaks – A Treima kõrval ka A Porkon. Kohtuväline menetleja oleks pidanud ära kuulama ka teise juhatuse liikme, kes oleks võinud asjaolusid selgitada ja esitada vajalikud dokumendid (remonditööde läbiviimise otsus jms). Ebaselgeks jääb ka, millist põhimäärust kohtuväline menetleja silmas pidas. Üksnes Tallinna linna heakorra eeskirja paragrahvile ja lõikele viitamine ning seejuures punktile viitamata jätmine, on kaitseõiguse rikkumine, kuna arusaadav ei ole, milline rikkumine toimunud on. Vastavalt korteriühistu põhikirja p 5.4 valitakse juhatus kaheks aastaks, A Porkon ja A Treima on valitud juhatusse 07.09.2000.a ning nende volitused lõppesid 07.09.2002.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 09.11.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esindaja esitatud kaebuse juurde, selgitades, et A Treimal ja S Ignatjeval olid maja heakorra suhtes kaebusega Munitsipaalpolitsei Ameti poole pöördumiseks omad huvid. Treima ja Ignatjeva soovisid, et maja uuendamiseks tellitaks projekt ja kõik majaelanikud võtaksid selle elluviimiseks laenu, juurdeehitatava pinna kavandasid Treima ja Ignatjeva üksnes endale. Kui teised majaelanikud said sellest teada ja soovisid uue juhatuse valida, kaebasidki Treima ja Ignatjeva munitsipaalpolitseisse ja päästeametisse, et teised ei ole maja korrastamisega nõus. MUPO ametnik käis suvel maja juures nii, et sellest ei olnudki aru saada, kes ta oli. Teise juhatuse liikmega A Porkoniga ametnik ühendust ei võtnudki, rääkis vaid S . Ühistu on vaene ja vajab aega, et maja korda teha, trahv on liiga suur, elanikud on sõltuvuses juhatusest. Elanikud tegid oma jõududega maja korda, vaja oli vaid hoiatust. Lagunenud fassaad on vaid ukse juures. A Treima oli valitud juhatuse liikmeks 2000.a. kaheks aastaks, kuid kuna keegi põhikirja ei lugenud, siis seda ei teatud kuni käesoleva aastani. Pärast 2 aasta möödumist jätkas ta juhatuse liikmena käitumist veel 8 aastat. Tema käitumisega oli probleeme, ta karjus inimeste peale. Uued juhatuse liikmed valiti kui elanikud said teada, et Asta Treima tellis projekti maja uuendamiseks ja ta ei olnud näidanud projektis ühtegi kuuri, ehkki maja on puuküttega. Endale olid Teima ja Ignatjeva teinud aga gaasikütte. Väärteoasjast said elanikud teada siis kui A Treima pani seinale 2 teate trahvi kohta. Küsimusele, kas ta kavatseb selle vaidlustada, vastas ta eitavalt ja maksis kogutud remondirahast trahvi ära. Ühistu arvelt on kadunud 70 000 krooni, Asta Treima ei andnud uuele valitud juhatusele üle dokumente. A Porkonil teadaolevat mingit omakasu selles ei olnud, üksnes Ignatjeva ja Treima korteri pind oleks kavandatud ehituse korral suurenenud kahekordseks. Tänaseks on projekt seisma pandud. Kuna teised elanikud ei olnud enne projektist teadlikud, ei ole osatud ka politsei poole pöörduda. Põhikiri on olnud Asta Treima käes, tema otsustas kõik. A Porkon reisib oma töö tõttu palju ja on kodus väga vähe. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil kaebusega ei nõustunud, palus jätta selle rahuldamata. Leidis, et 2006.a vastu võetud linna heakorra eeskirjast oleks pidanud aru saama, et hoonet pidi hoidma korras. Süüks pandud rikkumist, et fassaad ei vasta nõuetele, on fotodelt näha. Menetleja lähtus äriregistri väljavõttest, et juhatuse liige oli Asta Treima ja et ta võis ühistut üksi esindada. A Porkoni ülekuulamine vajalik ei olnud. Maksimaalne trahv oleks võinud olla 20 000 krooni, määratud trahv on alla keskmise. Väärteomenetluses puudub võimalus teha ettekirjutus, oleks saanud teha hoiatuse, kuid ilmselt leidis ametnik, et suulisest hoiatusest ei piisa. Elanikud peavad ise vaatama, kes neid esindab, elanikud väärteomenetlusse ei puutu. Juriidilise isiku huvi võis olla vältida kahekordset remontimist, see menetluses tuvastatud ei ole. Ei osanud öelda, kust tuli just Treima tegutsemiskohustus ega seda, kuidas saab kohus selgitada, mida konkreetselt on rikutud, kui seda kiirmenetluse teokirjelduses esile toodud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebaja esindaja seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, on seisukohal, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.07.2009.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 09034585 tuleb tühistada ning väärteomenetlus KÜ Aru 26 suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 02.07.2009.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt väärteoasjas nr 09034585 on KÜ Aru 26 nimel andnud ütlusi ja andnud nõusoleku asja lahendamiseks kiirmenetluses Asta Treima KÜ Aru 26 juhatuse esimehena. Protokolli märgitu kohaselt on Asta Treima KÜ Aru 26 juhatuse esimees vastavalt ühistu põhimäärusele ja vastutab kõige eest, mis toimub kinnistul. Väärteoasja materjalide hulgas on äriregistri teabesüsteemi andmete väljatrükk 30.06.2009.a seisuga, mille kohaselt on KÜ Aru 26 juhatuse liikmed Asta Treima ja Alver Porkon, esindusõiguse regulatsiooni kohta on märge „Juhatuse liige esindab mittetulundusühingut üksinda, kui registrisse ei ole kantud teisiti“. VTMS § 55 lg 1 p 1-3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust üksnes juhul, kui üheaegselt esinevad seaduses ettenähtud eeldused: rikkumise asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad olema selgitatud tema õigused ja kohustused ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi; isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga. Kui menetlusaluseks isikuks on juriidiline isik, peab kiirmenetlusega nõustumise kohta andma allkirja sel hetkel juriidilise isiku seaduslikku esindusõigust omav isik. Kaebuse kohaselt lõppesid A Treima ja A Porkoni volitused KÜ Aru 26 esindamiseks kahe aasta möödumisel juhatuse valimisest 07.09.2000.a. Kohtuvälise menetleja esindaja väitis kohtuistungil, et A Treimat võis lugeda väärteomenetluses KÜ Aru 26 seaduslikuks esindajaks äriregistris oleva vastava kande alusel. Kohus on seisukohal, et A Treima esindusõigust 3 puudutavas küsimuses on eksinud nii kaebaja kui kohtuväline menetleja, kuid kumbki eksimus ei ole siiski põhjustanud asjas ebaõige lahendi tegemist. Nimelt ei tulnud KÜ Aru 26 põhikirja kinnitamise ajal kehtinud õigusest mittetulundusühingu (sh korteriühistu) juhatuse liikmete esindusõiguse tähtajalisust, selline norm on kehtestatud alles alates 01.07.2009.a (mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 11) ning seaduses ei ole kehtestatud sätte tagasiulatuvat jõudu enne 01.07.2009.a. tekkinud esindusõigusele. Vaatamata asjaolule, et KÜ Aru 26 põhikirja p 5.4 kohaselt juhib ja esindab ühistut tõepoolest kaheaastase volituste ajaga juhatus, ei olnud selline piirang siiski kolmandate isikute suhtes kehtiv. Seega oli Asta Treima 02.07.2009.a. KÜ Aru 26 esindusõiguslik isik ja ta anda allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta. Kohtuvälise menetleja ametnik on aga kohustatud juriidilisest isikust menetlusaluse isiku puhul kontrollima, kas juriidilise isiku väidetava esindajana ütlusi andma saabunud ning kiirmenetlusega nõustuda soovival isikul ka tegelikult juriidilise isiku seaduslik esindusõigus olemas on või ei ole. Väide, et seadusliku esindusõiguse olemasolu kontrollimiseks piisab seejuures üksnes äriregistrisse kantud andmetega tutvumisest, on väär. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov, mistõttu on kohtuväline menetleja kohustatud igakordselt tuvastama, kas äriregistri kanne ka tegelikult kehtivale esinduse korraga kattub ja astuma selleks aktiivseid samme. Et käesoleval juhul A Treima kohtuvälise väärteomenetluse toimumise ajal ka faktiliselt KÜ Aru 26 juhatuse liikmeks oli ning menetlus selles aspektis õiguspäraselt kulges, on vaid juhus. Oluliselt on kohtuvälise menetleja ametnik rikkunud aga väärteomenetlusõigust kiirmenetluse otsuse koostamisel. Väärteoasjas on karistatud juriidilist isikut tema juhatuse liikme Asta Treima tegevuse kaudu. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Nagu Riigikohus oma lahendites korduvalt märkinud on, saab seetõttu „juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides“ (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-52-08). Et Asta Treima käitumises oleksid antud juhul kõik deliktistruktuuri elemendid esinenud ning et ta oleks tegutsenud väärtegu toime pannes juriidilise isiku huvides, kiirmenetluse otsusest ei nähtu. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku karistamise aluseks olnud KOKS § 66² lg 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. Tegemist on blanketse normiga, mille sisustamisel tuleb lähtuda konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud eeskirjadest, käesoleval juhul Tallinna linna heakorra eeskirjast (kiirmenetluse otsuses märgitud kui „Tallinna heakorra eeskiri“). Esiteks sätestab Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 2, mille rikkumises KÜ Aru 26 kiirmenetluse otsuse kohaselt süüdistatakse, et hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid on kohustatud korras hoidma (s.t fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektile) ehitise omanik. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on KÜ Aru 26 Tallinnas Aru 26 asuva kinnistu omanik. Väärteoasja materjalide hulgas aga tõendit Aru 26 asuva kinnistu omandiõiguse kohta ei ole. Samuti ei saa korteriühistu omandit mingile maatükile (sh sellele, kus asub ehitis, mille omanike huvides ühistu on loodud), eeldada. Vastavalt korteriühistuseaduse § 2 lg 1 on ühistu üksnes kinnistul asuvate korteriomandite omanike ühishuvide esindamiseks loodud mittetulundusühing. Kohus on seisukohal, et ehkki Tallinna linna heakorra eeskirja p 2.1 kohaselt on heakorra nõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja ja KÜ Aru 4 26 näol on tegemist p 2.1 nimetatud subjektiga, kellele laienevad ka sama eeskirja § 5 lg 1 p 2 sätestatud kohustused, kujutab juba kiirmenetluse otsuses punktile 2.1 viite puudumine endast kaitseõiguse rikkumist. Teiseks on väärteomenetluses rikutud menetlusõigust sellega, et kiirmenetluse otsuses puuduvad põhjendused Asta Treima tegutsemiskohustuse aluse ning selle sisu kohta, samuti juriidilise isiku huvides tegutsemise eesmärgi kohta. Riigikohus oma kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-43-08 rõhutanud, et „tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. /…/ Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel tegevusetusedeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega ka piirduda.“ Kiirmenetluse otsusest nähtub, et väärteo on toime pannud juriidilise isiku juhatuse liige Asta Treima, kes pidi „korraldama kõik vastavad heakorratööd vastavalt ühistu põhimäärusele“. Lisaks asjaolule, et põhimäärus ühistu tegevust ei reguleerigi ja seda on tehtud põhikirjaga, ei sisalda otsus ka viidet ühelegi põhikirja sättele, millest just Asta Treima kohustused tuleneksid. Väärteo kohtuvälise menetlemise ajal oli KÜ Aru 26 juhatuse liikmeid kaks – lisaks A Treimale ka A Porkon. Ühistu põhikirja p 5.4 kohaselt juhindutakse juhatuse tegevuse korraldamisel ja vastutuse kohaldamisel mittetulundusühingute seaduses sätestatust, see aga juhatuse liikmete pädevust ega vastutusalasid samuti ei erista. Juhatuse liikmeks olnud A Porkonit väärteomenetluses üle kuulatud ei ole. Lähtudes üksnes Asta Treima enda ütlustest on kohtuväline menetleja jätnud seega tema tööülesannete tegeliku ringi tegelikult faktiliselt välja selgitamata ja seda üksnes eeldanud. Juriidilisele isikule süüks arvatavat tegu ei või automaatselt omistada selle isiku seadusliku esindajana väärteomenetluses osalenud füüsilisele isikule, vastav väide peab olema põhjendatud ning tuginema asjas uuritud tõenditele, mida aga käesoleval juhul tehtud ei ole. Juhatuse liikmete õigused ja kohustused võivad küll ollagi liikmete vahel jagamata ja lasuda neil ühiselt, kuid selliseil juhul peab tööülesannete mittejagamine olema asjas uuritud ja tõendatud ning otsuses peab sisalduma ka vastav sõnaselge märge. Samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest, milline oli konkreetselt tegu, mille tegemata jätmist A Treimale ette heidetud ja mistõttu KÜ-d Aru 26 karistatud on. Otsuse kohaselt pidi Asta Treima „korraldama kõik vastavad heakorratööd vastavalt ühistu põhimäärusele ja kes jättis selle korraldamata, kuna ei tundnud huvi linnas kehtiva heakorra eeskirja nõuete vastu“. Kas etteheidetav tegu on heakorratööde korraldamata jätmine või linna heakorraeeskirja vastu huvi mittetundmine, arusaadav ei ole. Juhul, kui kohtuväline menetleja on pidanud etteheidetavaks heakorratööde korraldamata jätmist, oleks nõutav tegu tulnud selgelt avada. Millist laadi töid heakorratööde korraldamise all konkreetselt silmas peeti, jääb käesoleval juhul kiirmenetluse otsuse alusel täiesti selgusetuks. Riigikohus on korduvalt märkinud, et „Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis /…/“ (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas 3-1-1-43-08). Ühtegi täitmata jäetud konkreetset kohustust ega kirjeldust, mida oleks Asta Treima pidanud sellise kohustuse kohaseks täitmiseks tegema, vaidlustatud otsusest käesoleval juhul ei nähtu. Vaidlustatud otsusest ei nähtu ka see, milles seisnes KÜ Aru 26 huvi heakorra eeskirja nõuete rikkumise suhtes. Mitte igasugune juhatuse liikme poolt oma kohustuse täitmata jätmine ei tähenda samaaegselt ühistu huvides tegutsemist. Asta Treima jättis ülekuulamise protokolli 5 kohaselt heakorratööd tegemata põhjusel, et „Mõned maja elanikud ei ole nõus ja ei taha remonti“. Kas ja milliseid ühistu huve Asta Treima seejuures heakorrastamisega mittetegelemisel teenis, kiirmenetluse otsuse puuduste tõttu kohtul enam võimalik tuvastada ei ole. Kaebaja esindaja E Kuuseoja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt algatati väärteomenetlus elanike teadmata A Treima ja S Ignatjeva vastava initsiatiivi tõttu, mille põhjustas vastasseis teiste majaelanikega A Treima ja S Ignatjeva huvides kavandatud maja uuendusplaaniga mittenõustumisel. Vaidluse all ei ole, et jõustumata kiirmenetluse otsuse alusel maksis Asta Treima ühistu vahenditest ära ühistule määratud rahatrahvi. Vaidluse all ei ole ka, et Aru 26 korteriomandite omanikud on kohtumenetluse ajaks valinud ühistule uue juhatuse ning Asta Treima uute juhatuse liikmete hulka ei kuulu. Neid asjaolusid kogumis hinnates on kohus veendunud, et A Treima tegevuse(tuse)s seoses Aru 26 kinnistu heakorraga puudus igasugune ühistu huvides tegutsemise soov, vaid et tema tegevus nii enne väärteomenetlust kui selle ajal, oli omakasupüüdlik ja pigem ühistu huvide vastane. Kuivõrd kohtuvälise menetleja vigu, mis seisnevad kiirmenetluse otsuses juriidilise isiku huvides teo toime pannud juhtorgani liikme isiku valiku motiveerimata jätmises, tema ülesannete ringi tuvastamata jätmises, temalt eeldatud õiguspärase käitumise määratlemata jätmises, samuti väärteo suhtes juriidilise isiku huvi tuvastamata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Vastavalt VTMS § 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, kiirmenetluse puhul tulenevad need piirid protokolli puudumise tõttu kiirmenetluse otsusest. Kuivõrd kiirmenetluse otsus sisaldab nimetatud puudusi, ei ole selle alusel võimalik süüteo tunnuseid võimalik ei varem kogutud tõendite alusel ega mistahes toimingutega kohtumenetluses enam tuvastada. Väärteomenetlus KÜ Aru 26 suhtes tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Aulike Salo Kohtunik 6