4-09-14674/7

4-09-14674 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kl 10.45 Väärteoasja number 4-09-14674 Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungisekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Andrus Lüüsalu kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 07.07.2009 otsuse peale väärteoasjas 2376,09,003827 Kaebuse esitaja Andrus Lüüsalu IK 36509160213, elukoht xxx , töökoht L A , autoremondilukksepp, EV kodanik Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6 Tallinn15074) Asja arutamise aeg Istungil osalesid 22.09.2009; 03.11.2009.a algus kell 10:00 Liivalaia kohtumaja Kaebuse esitaja Andrus Lüüsalu Kohtuvälise menetleja esindaja Helen Kommussar Tunnistajad T Lehter ja UKrull RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§dest 132 p 1, 134 ja 135 kohus otsustas: Jätta Andrus Lüüsalu kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 07.07.2009 otsus väärteoasjas 2376,09,003827 muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 10.11.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud 07.07.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2376,09,003827 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Andrus Lüüsalut liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel põhikaristusena rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni ja 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Andrus Lüüsalu 13.06.2009.a kell 11:18 Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu aleviku tanklas mootorsõidukit VW Passat reg. märk xxx alkoholijoobes. Menetlusalune isik rikkus seega liiklusseaduse § 20 lg 4 sätteid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. Andrus Lüüsalu esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri otsuse täies ulatuses seoses väärteoasja menetlemisel tehtud menetlusnõuete olulise rikkumisega ja teo tõendamatuse tõttu. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et ta viibis 13.06.2009.a kella 11:120 ajal Kiiul asuvas tanklas ja tankis oma sõidukit. Politsei saabus, dokumente kontrolliti ja joobe kontroll teostati tankimise ajal. Ta oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi ega vaielnud joobekontrolli tulemuse üle. Politsei alustas dokumentide vormistamist ajal, mil ta vastas politseiametnike küsimustele. Dokumentide vormistamise lõppedes pidi andma oma ütluse, seejärel andma erinevatele paberitele oma allkirja ning alles seejärel sai teada, milles teda süüdistatakse. Katsed end kaitsta lõppesid politsei ähvardustega saata sõiduki Tallinnasse parklasse ja teda ennast kainenemisele toimetada. Tajus reaalset politseipoolset survet ning tegi täpselt nii nagu politsei ütles. Ei saanud anda omapoolset seletust ega avaldada oma seisukohti ning põhjendusi. Väärteoasja on menetletud pealiskaudselt ja sellega on rikutud kaebaja õigusi kuna väärteoprotokollis ei ole õige ega arusaadav, kes kuhu ja millal liikus, samuti ei ole õige väide „pidasime sõiduki kinni“; protokolli vormistamisel ei tutvustatud talle õigusi ega kohustusi ega öeldud, milles teda süüdistatakse; ülekuulamisel öeldi, ette, mida kirjutama peab, tema seletusest politsei ei hoolinud. Tunnistaja on andnud ütlusi asjaolude kohta mida ta tegelikkuses ei saanud teada. Kaebaja pidas koos kahe sõbraga 12.06.2009.a. grilliõhtut, koos joodi kaks pudelit viina. Grilliõhtu lõppes 13.06.2009.a. kella 01.00 ajal ja siis läks magama. Hommikul tõusis kella 09.00 ajal ning jõi kohvi ja sõi ühe vorstivõileiva. Peale seda niitis maja ümbert muru, kuna mingi aja möödudes sai niiduki bensiin otsa, otsustas sõita tanklasse. Normaalsetel tingimustel ei saa 10 tunni möödumisel 330g viina joomisest olla l,07mg joovet, sellise joobe jaoks oleks ta pidanud veel midagi jooma, mida aga ei teinud. Politsei ei selgitanud välja, millest tulenevalt sai kaebajal olla l,07mg joove. Politsei ei kontrollinud ka, kas kaebaja võis olla joonud midagi peale auto tanklas peatamist ja enne politsei tulekut. Politsei võis näha küll tema autot sõitmas, kuid selliselt ei saa välja selgitada juhi seisundit. Vastuolu on ka alkoholijoobe tuvastamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli ning mõõdetud joobe osas. Tunnistaja ülekuulamise protokollis seisab, et juht sõitis kahtlase sõidustiiliga, kuid joobe tuvastamise protokollis sõidustiili kohta tähelepanekuid ei ole. Vastuolud seoses joobega on ka alkoholijoobe tuvastamise protokolli tähelepanekutes ja tunnistaja ülekuulamise protokollis. Tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt sõitis auto bensiinijaama territooriumil kahtlase sõidustiiliga, bensiinijaama territooriumil aga teed ei ole. Mootori pöörete kõrgust ei saanud politseinikud kuulda. Esimesel joobe tuvastamise testil ei näidanud alkomeeter midagi ja tuli teha teine katse, mille tulemust kaebajale ei näidatud, kuid öeldi 0,
2. Arusaamatu on, kuidas on olemasoleva dokumendi fikseeritud näit 1.07 mg ja kas see on kohapeal vormistatud dokument. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli osas, kus on tuvastamise tulemusega nõustumise/mitte nõustumise ja vereanalüüsist loobumise/mitte loobumise kohad, on kirjutatud kaebaja käekirjale sarnaselt, kuid tema kirjutab neid sõnu teisiti. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist lähtuvalt on kell 11.18 fikseeritud suhtlemisel tehtud tähelepanekud, kuid tegelikult mõõdeti üksnes joobeastet ja kaebaja seda protokolli poolt kohapeal ei näinud. Kaebaja leiab, et ehkki ta on lihtne inimene, ei ole liiklusrikkuja ning võib-olla ei saa politseitööst hästi aru, siis sellel korral ei käitunud politsei õigesti ja õigustatult ning teda on karistatud alusetult tegelikke tõendeid kontrollimata ja fikseeritud tõendeid fabritseerides. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde ning palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistada, kuna teda ei peetud kinni joobeseisundis auto juhtimiselt, selleks ajaks kui teda puhuma pandi, auto juba seisis. Väärteoprotokollis märgitud ajale eelnenud õhtul oli joonud 2 viina kolme peale. Järgmisel päeval kui sõitis autoga Kiiu tanklasse, et muruniiduki jaoks bensiini võtta, tundis ennast kainena. Väärteoprotokollis märgitud aeg ja koht on õiged, aga õige ei ole see, nagu oleks ta liikunud Jõelähtme-Kuusalu tee suunas. Väärteoprotokollis ja pöördel on küll tema allkirjaga sarnased allkirjad, aga kas need on ikka tema omad, ei oska öelda, ise kirjutab alla teistmoodi. Pärast puhumist kutsuti teda autosse ja anti allakirjutamiseks hulk pabereid, kas need olid õiged, seda ei tea. Õigusi ega kohustusi ei tutvustatud, öeldi, et kirjuta kohe alla Ülekuulamise protokollis üle tehtud kuupäev viitab fabritseerimisele. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata. Isik juhtis sõidukit alkoholijoobes ja see on raske väärtegu. Joobes juhtimise tõendamiseks ei pea kohtuväline menetleja kontrollima isikul joovet sõidu ajal. Alguses isik tunnistas oma süüd, aktiivsele kaitsele asus alles kohtus ja seejuures ta oma väiteid ei tõendanud. Leidis ka, et kaebuse esitaja suhtes kohaldatud karistus on õige ja proportsionaalne, kaebaja ei ole avaldanud mingit kahetsust. Tunnistaja T Lehter andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli ta vaidlusaluse sündmuse ajal tööl koos vanemkonstaabel UKrulliga, sõitsid politseisõidukiga Kiiu alevikus. Narva poolt tulles nägid sõiduautot, mis sooritas parempööret Kiiu tankla suunas, pöörde sooritamine tundus kuidagi kahtlane, kuna oli sooritatud välisküljest, auto ei liikunud päris paremas ääres nagu peab. Sõiduk sõitis tanklasse ja peatus, autost väljunud juhi kõnnak tundus ebakindel olevat. Sõiduk oli kuni peatumiseni patrulli nägemisväljas. Sõitsid auto juurde ja otsustasid juhi isikut kontrollida. Läks autost välja ja palus juhil puhuda alkomeetrisse, alkomeeter näitas joovet, isik seda ei vaidlustanud ning tunnistas, et oli eelmise päeva õhtul alkoholi tarvitanud. Seejärel istus koos juhiga politseisõidukisse, et vormistada protokoll. Isikule tutvustati õigusi ja kohustusi, ta luges õigused ja kohustused protokolli pöördel ise läbi ja andis selle kohta allkirja. Ütluse osas kirjutas ta ise protokolli. Ei mäleta, et oleks ise või et Krull oleks talle midagi ette öelnud, mida protokolli kirjutada. Tunnistaja UKrull andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta vanemkonstaabel T Lehteriga Kiiu lähedal. Bensiinijaama juures märkasid nad sõidukit, mis sooritas parempööret tanklasse nende hinnangul kuidagi imelikult, otsustasid seda kontrollida. Sõiduk oli alates pöörde tegemisest kuni peatumiseni kogu aeg nähtav, ajavahe pöörde ja peatumise vahel oli paar sekundit. Bensiinijaama territooriumil peatunud sõiduki juhti läks kontrollima Lehter, kes kontrollis dokumente ja palus juhil alkomeetrisse puhuda, alkomeeter näitas joovet. Politseiautos menetlustoimingute tegemisel küsisid, kas juhile võib kaine lubadega juht järele tulla, siis selgus ja et ta võib sõiduki jätta bensiinijaama parklasse, ja sõiduk jäigi sinna. Oli protokolli koostamise juures ja isikule tutvustati õigusi ja kohustusi. Juht ütles, et oli eelmisel õhtul oli tarvitanud alkoholi, kuid kuna ees ootas sõit, pidi tulema tankima. Kuna juhi kodu oli läheduses, ei viinud nad teda kainenema. Väärteoasja materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: väärteoprotokoll AB 1135591, 13.06.2009.a Andrus Lüüsalu ütlused, 13.06.2009.a protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, 13.06.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, väärteootsus väärteoasjas nr 2376,09,003827, karistusregistri teatis Andrus Lüüsalu kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, samuti tunnistajad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 13.06.2009.a väärteoprotokolli nr 2376,09,003827 kohaselt pani Andrus Lüüsalu LS § 7419 lg 1 (kuni 01.07.2009.a red) järgi kvalifitseeritava väärteo toime 13.06.2009.a kell 11.18, kui ta juhtis Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu alevikus tanklas koordinaatidega x: 578574, y: 6591324, mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidluse all ning protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga on tõendatud asjaolu, et Andrus Lüüsalul tuvastati 13.06.2009.a kell 11:20 Kiiu tanklas viibimise ajal alkoholijoove 1,07 mg/l. Joobe tuvastamise protokolli kohaselt oli Andrus Lüüsalu reaktsioonivõime tema seisundi fikseerimisel aeglane, meeleolu rahulik, tema kõne, samuti aja ja koha tajumine selged, sõidukist väljumisel tasakaal häiritud, kõnnak kergelt taaruv, silmade sidekestad punetasid, silmad olid märjad ja läikivad, tema suust oli tuntav alkoholi lõhn. Kuivõrd tunnistaja T Lehter on andnud kohtuistungil protokolli kantut kinnitavaid ütlusi ning kaebaja väited protokolli kantud tähelepanekute ebatõesuse kohta on paljasõnalised, on kohus seisukohal, et protokolli kantu kajastas Andrus Lüüsalu seisundit õigesti. Tuvastatud joobe ning Andrus Lüüsalu väliste, joobeseisundile viitavate, tunnuste alusel loeb kohus tõendatuks Andrus Lüüsalu organismis mootorsõiduki juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamise fakti ja LS § 7419 lg 1 järgi (kuni 01.07.2009.a) kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste esimese. Samuti ei ole vaidluse all ning Andrus Lüüsalu kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et ta sõitis 13.06.2009.a pärast ärkamist kell 9 ja sellele järgnenud hommikusööki ja muruniitmist autoga Kiiu bensiinijaama, samuti et ta oli 12.06.2009.a õhtul joonud koos sõpradega kolme peale ära kaks pudelit viina. Vaidluse all ei ole ka ning tunnistajate T Lehteri ja UKrulli ütlustega on tõendatud, et nad viibisid 13.06.2009.a hommikul Kiiu bensiinijaama piirkonnas patrullis. T Lehteri ning UKrulli kooskõlaliste ning usutavate ütluste alusel loeb kohus tõendatuks ka asjaolu, et nad nägid Kiiu bensiinijaama keeramas sõidukit, mida juhtis Andrus Lüüsalu ning et silmside patrulli ning sõiduki vahel säilis kuni Andrus Lüüsalu juurde jõudmiseni. Kõiki osundatud tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et asjas puudub mistahes kahtlus, et Andrus Lüüsalu oli 13.06.2009.a kell 11.20 tuvastatud joobeseisundis juba autoga Kiiu tanklasse sõitmise ajal. Kaebaja väited kontrollimata võimaluse kohta, et tal võis joove tekkida ka pärast sõiduki tanklas peatamist, on otsitud ja asjakohatud. Esitades aktiivse kaitse versiooni oli kaebaja kohustatud esitama tõendeid oma versiooni usutavuse kohta ja selle kinnitamiseks. Käesoleval juhul on kaebaja väitnud, et arvestades 12.06.2009.a tarbitud alkoholi kogust ei olnud järgmisel päeval 1,07 mg/l tugevuse joobe esinemine võimalik. Mistahes tõendeid oma organismi alkoholilõhustamise eripärade kohta kaebaja aga esitanud ei ole. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid, mille alusel võiks kohus kontrollida tema viidet võimalusele, et ta sõitis tanklasse kainena ning jäi joobesse sõiduki peatamise ning temal joobe tuvastamise vahele jäänud ajavahemiku vahel. Sellist versiooni ei loe kohus ka eluliselt usutavaks. Et autot juhtinud isiku joovet tuvastatakse pärast auto peatumist ja mitte sõidu ajal ning et seetõttu jääb juhtimise ja joobe tuvastamise vahele alati teatud ajaperiood, on elementaarne. Juhul kui isik väidab, et ta tarbis alkoholi just sel, juhtimise ja joobe tuvastamise vahele jääval ajal, tuleb tal endal vastav väide usutavaks muuta ja seda tõendada. Kohus arvestab kaebaja väidete hindamisel ning nende alusetuks lugemisel ka asjaoluga, et vahetult pärast joobe tuvastamist tunnistas kaebaja ise politseinikele eelmisel õhtul alkoholi tarvitamist ning joobe tuvastamise tulemust ei vaidlustanud, ühtegi viidet vahetult enne joobe tuvastamist tarvitatud alkoholile ta ei teinud. Paljasõnalisteks ning otsituteks hindab kohus ka kaebaja väited selle kohta, et politseinikud rikkusid menetlustoimingute teostamisel tema kaitseõigust, ei selgitanud talle tema õigusi ega kohustusi ning dikteerisid teksti. Väärteoprotokollis puuduvad selliste asjaolude kohta igasugused märked, ka ei ole kaebaja esitanud väärteoprotokollile vastulauset, esimest korda on ta vastavad väited esitanud alles kohtule esitatud kaebuses. Kuivõrd samas ei nähtu aga ka mitte kaebusest, millised õigused jäid kaebajal nende väidetava mitteteadmise tõttu teostamata ja millised kohustused täitmata, ei loe kohus kaebuse sellekohaseid väiteid usutavaks. Paljasõnalised ja vastuolus protokolli kantud kaebaja allkirja ning omakäelise märkusega „nõustun“ on ka kaebaja väited selle kohta, et talle joobe tuvastamise protokolli ei näidatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Andrus Lüüsalu esitatud kaebus on alusetu ning see tuleb jätta rahuldamata. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on ka A. Lüüsalu karistamine põhikaristusena rahatrahviga 100 trahviühiku suuruses summas ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Kohus juhindub Andrus Lüüsalule mõistetud karistuse hindamisel KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsest eesmärgist. Kohus on seisukohal, et arvestades A. Lüüsalu süü suurust väärteo toimepanemisel on tema karistamine LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest trahviga 100 trahviühiku suuruses summas põhjendatud. Eelmisel õhtul kanget alkoholi tarvitanud isik, kes ei veendu enne rooli asumist joobe ega –nähtude puudumises ning kes joobe tuvastamisel ega hilisemas menetluses oma tegu ei kahetse, paneb teo toime tahtlikult ning talle karistuse mõistmisel ei esine karistust kergendavaid asjaolusid. Samuti on põhjendatud ka tema suhtes lisakaristuse kohaldamine. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides selleks, et kaebaja mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine on täiesti lubamatu. Arvestades liiklusalaste väärtegude suurt hulka ja sealhulgas joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste raskeid tagajärgi õigustavad üldise õiguskorra kaitsmise huvid võtma tarvitusele meetmeid (sh mootorsõiduki juhtimisõiguse piiratud ajaks äravõtmine lisakaristusena), mis mõjutaksid nii konkreetset süüdlast kui kõiki teisi liikluses osalevaid ja osaleda kavatsevaid isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud lisakaristuse tähtaja muutmist. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 132 p 1, 134 ja 135, KarS §§-dest 50 lg 1 p 2, 56 lg 1, 57 lg 1 p 3 jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Viktor Brügel Kohtunik