4-08-10476/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.november 2009.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-10476 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Andres Aasma kaebus Lääne Politseiprefektuuri 07.oktoobri 2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,08,005233 Menetlusalune isik Andres Aasma, isikukood 39108234912, elukoht xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja v.adv.Mart Sikut – Sikuti AB, Tartu 8, Viljandi Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Kostenik Kohtuistung 02.novembril 2009.a. avalikul kohtuistungil - Ivo Haav ja Kristi RESOLUTSIOON Rahuldada Andres Aasma kaebus. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri 07.oktoobri 2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,005233 ja lõpetada vääteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetluskulud Kinnitada Andres Aasmale v.adv.Matti Reinsalu poolt antud riigi õigusabikulude suuruseks 1889.18 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üheksa krooni ja 18 senti, sealhulgas käibemaks 183.60) krooni ja v.adv. Mart Sikuti poolt antud õigusabikulude katteks 2400.00 (kaks tuhat nelisada krooni, sealhulgas käibemaks 400.00) krooni. Jätta Andres Aasma õigusabikulud VTMS § 23 alusel riigi kanda. Asjaolud ja kaebuse motiivid Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri otsusele väärteoasjas nr 2510,08,005233 on Andres Aasmad karistatud 07.oktoobril 2008.a. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o. 3600.00 krooni. Väärteo kirjelduse kohaselt tarvitas Andres Aasma ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet kanepit. Kaebuse esitaja on vaidlustanud nimetatud otsuse täies ulatuses. Kaebuse kohaselt koostati Andres Aasmale 12.septembril 2008.a. väärteoprotokoll, mille teokirjelduseks märgiti „kindlakstegemata ajal, kohas ja viisil tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet – kanepit“ ning kuhu ta andis omakäeliselt ütlused, et ta ei ole kunagi teadlikult narkootilisi aineid tarvitanud. Samuti palus ta konkretiseerida, millist tegu või tegevusetust talle ette heidetakse. Andres Aasmale jäi arusaamatuks kas, kus, millal ja millise koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo ta toime pani ja see ei kajastu ka väärteoprotokollist. Andres Aasma on seisukohal, et väärteoprotokolli sellised puudused tuleb lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. 07.oktoobril 2008.a. koostas kohtuväline menetleja antud asjas otsuse, milles leidis, et menetlusalune isik 19.augustil 2008.a. kell 21.10 xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx linnas tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet kanepit. Kaebuse esitaja väidab, et ta ei ole talle süükspandavat tegu toime pannud ning seda kinnitavad väärteomenetluses kogutud ja otsuses loetletud tõendid, mis kinnitavad, et menetlusalune isik viibis otsuses toodud ajal xxxxxxxxxxxxx haiglas meditsiinitöötajate ja politseiametnike järelevalve all, kus ilma arsti ettekirjutuse või politseiametniku korralduseta ei olnud tal mitte midagi võimalik tarvitada peale suure koguse vee. Kaebuse täienduse kohaselt selgitab Andres Aasma veelkord, et teda ei ole kunagi narkootilise aine tarvitamise eest karistatud, samuti ei tarvita ta tubakatooteid ja ei teinud seda ka 19.augustil 2008.a. Ta ei erista suitsulõhnu, need on talle ühtviisi ebameeldivad ja teadmise, et teiste isikute suitsetamise tagajärjel võib tema organismi sattuda keelatud aineid, sai teada pärast tema suhtes menetluse alustamist. Talle suunatud etteheited, et tema ütlused on ennastõigustavad ja tõendamata, samuti, et ta ei ole täitnud kohustust isikute tuvastamisel, kes autos suitsetasid, jäävad talle arusaamatuks, kuna ta on enda arvates avaldanud kõik, mida asja kohta teab. Väärteotunnuste puudumise tõttu taotleb kaebuse esitaja otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtus jääb kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ega soovi selle täiendamiseks midagi lisada. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Isik ei pea teadma konkreetset seadusesätet, vaid seda, et teatud tegevus on keelatud. Menetlusaluse isiku teadlikkus on saavutatud sellega, et teda on karistatud sama narkootilise aine s.o. kanepi tarvitamise eest ning ta võis lõhna järgi aru saada, et tegemist on kanepiga. Kaebuse esitajal kui alaealisel on tubakatoodete tarvitamine keelatud. Kaebuse esitaja on teadlik, et 85% tubakasuitsust tekib mahvide vahel, samuti teadis, et tegemist ei ole temale kuuluva mootorsõidukiga, seega ei oleks ta õiguskuuleka kodanikuna lubanud tubakatooteid autos tarvitada või oleks sõiduki aknad värske õhu juurdepääsuks avanud. Tema ütlused kaebuses on ennastõigustavad ja tõendamata, samuti pole Andres Aasma palunud abi nende isikute tuvastamiseks, kes tema sõidukis narkootilist ainet tarvitasid selliselt, et temal just sellest võis joove tekkida. Ei ole võimalik tuvastada täpset aega, millal menetlusalune isik narkootilist ainet tarvitas, kuid on võimalik tuvastada, et ainet on tarvitatud ja selleks on 2 tuvastamise aeg. Narkootilise aine tarvitamise ajaks ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt märgitud tundmatute noormeeste sõidukisse võtmist ja neil suitsetada lubamist, kuna menetlusaluse isiku organismis tuvastati lisaks narkootilise aine jääkidele ka joove. Joobe tuvastamine toimub üldjuhul riikliku järelevalve käigus ning alles seejärel, kui ametnik sedastab, et tegemist on süüteoga, alustab ta asja menetlemist ning esimest toimingut tehes tutvutatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluses kehtivaid õigusi ja kohustusi. Politseiametnik ei ole Vabariigi Valitsuse 02.aprilli 2001.a määruse nr 120 § 2 lg 5 kohaselt joobeseisundi tuvastajaks. Kuna ametnikul tekkis põhjendatud kahtlus, siis viis ta isiku joobeseisundi tuvastamiseks pädevasse tervishoiuasutusse. Põhjendatud kahtluse tekkimiseks ei pea olema vastava ala spetsialist. Politseiametnik on saanud väljaõppe ja omab pikaajalist kogemust. Eeltoodust lähtudes palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Andres Aasmale rahatrahvi määramise kohta NPALS § 151 alusel, mis näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Vaidlust ei ole selles, et Andres Aasmal on tuvastatud toksikoloogiauuringu katseprotokolli nr 62T kohaselt 19.augustil 2008.a. narkootilise aine joove. Märgitud on narkootiline aine THC ja THC-COOH, mis on sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 I nimekirjas. Objektiivselt teokoosseisu välistav asjaolu on narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutusel, kuid sellist teavet menetlusalune isik väärteomenetluses esitanud ei ole ning kanepi kirjutamist menetlusalusele isikule arsti poolt väärteomenetluses ei tuvastatud. NPALS §-s 151 näeb ette vastutuse narkootilise aine tarvitamise eest. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajale narkojoobe. Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustaja pärastist viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobest. Riigikohtu lahendist 3-1-1-49-09 tulenevalt isiku vastutuselevõtmine selle sätte järgi ei sõltu sellest, kas joobeseisund on tekkinud narkootilise aine tarvitamise tagajärjel või muul moel ning joobeseisund ei ole NPALS § 151 koosseisuline element. Seega ei saa narkootikumi tarbimist õiguslikult samastada narkojoobega. Isegi juhul, kui inimene on narkootilist ainet tarvitanud ja täitnud seega süüteo objektiivse koosseisu ning tal esineb tarvitamisest johtuv narkojoove, ei saa teda teatud juhtudel NPALS § 151 järgi karistada subjektiivse koosseisu puudumise tõttu. Antud juhul on Andres Aasma väitnud, et tema kanepit ei tarvitanud ning hiljem on ta saanud teadmise, et tema organismi võisid sattuda keelatud ained autos suitsetanud isikute poolt. KarS § 18 lg 3 kohaselt saab NPALS § 151 sätestatud teo toime panna ka ettevaatamatusest, s.o. juhul, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral aru saama. Kaebuse esitaja väidab, et ei erista suitsulõhnu, need on talle ühtviisi ebameeldivad, kuid ei tundnud endal ka mingeid vaegusi. Pärnu Maakohtu 06.veebruari 2008.a. määrusest nähtub, et kohtuvälise menetleja poolt on 2007.a. Andres Aasma suhtes algatatud väärteomenetlus kanepi tarvitamise kohta, mistõttu pidi menetlusalune isik olema teadlik tagajärjest, mis toob endaga kaasa narkootilise või psühhotroopse aine kasutamine, samuti otseselt kanepi kasutamine. Samas kohtuvälise menetleja arvamus, et tegemist oli olukorraga, kus eluliselt pole usutav, et isiku joove on tekkinud muul moel kui narkootikume tarbides või et isik ei saanud aru sellest, et tarbitav aine on narkootiline, on oletuslik. Nii isikut õigustavate kui ka süüstavate tõendite kogumine on vastavalt 3 seadusele kohtuvälise menetelja ülesanne ning ainuüksi spetsialisti arvamus, et kanepisuits on lõhnast äratuntav, ei ole kohtu arvates piisav tõendamaks teo subjektiivset külge. Spetsialisti sõnul ei ole välistatud Andres Aasma poolt kirjeldatud viisil, s.o. passiivse suitsetamise teel, narkojoove tekkimine. Eeltoodust lähtudes ei ole kohus tuvastanud Andres Aasma poolt mitte üksnes tahtlikku, vaid ka hooletut õigusvastast süülist narkootikumi tarvitamist. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et antud juhul on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Nimelt toimub väärteoasja arutamine väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et karistada ei tohi isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Antud juhul heidetakse väärteoprotokollis Andres Aasmale ette väärteo toimepanemist kindlakstegemata ajal, kindlakstegemata kohas ja kindlakstegemata viisil, kuid vaidlustatud otsuses on fikseeritud Andres Aasma poolt väärteo toimepanemise ajana 19.august 2008.a. kell 21.10 ja kohana xxxxxxxxxx linn xxxxxxxxxxx maakond. Kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt sattusid vastavad andmed otsusesse eksitusena ega ole õiged, fikseerides sellel ajal võetud narkoproovi. Riigikohus on korduvalt öelnud (3-1-1-16-09; 3-1-1-84-07; 3-1-1-75-03 jne.), et väärteoprotokolli piiridest väljumine on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise. Asudes täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust teo toimepanemise koha ja aja osas, väljus kohtuväline menetleja karistust määrates väärteoprotokolli piiridest ja rikkus VTSM §-s 87 sätestatud nõuet, kuna otsust ja väärteoprotokolli koostoimes lugedes ei ole üheselt arusaadav, millal ja kus kohtuvälise menetleja veendumise kohaselt narkootilise aine tarvitamine aset leidis. Nimetatud väärteomenetlusõiguse rikkumine on aluseks väärteomenetluse lõpetamisele. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VTMS §-le 133 ja § 132 lg-le 3 leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigieelarve vahenditest. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4