4-09-13420/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2009.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-09-13420 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kaja Aljamaa Väärteoasi Vootele Pihelgas’e kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 29.06.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2510,09,001616 Menetlusalune isik Vootele Pihelgas, isikukood 37907244912, xxxxxxxxxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Paide politseijaoskond Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalesid Vootele Pihelgas ja politseiametnik Üllar Kütt Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 2510,09,001616 muutmata ja kaebus rahuldamata. 29.06.2009.a otsus elukoht väärteoasjas nr Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteo kohtueelne menetlus Väärteoasja otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, mis on 6000 krooni, selle eest, et
2. märtsil 2009 kella 16.58 ajal juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 42 km/h võrra. Sõites kiirusega 95+-3 km/h Paide linnas Pärnu tänaval xxxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxx maantee suunas. Lisakaristuseks on LS § 7422 lg 5 alusel kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kaebuse nõuded ja motiivid Kaebuse esitaja põhjendab, et otsuse tegemiseks on puudunud õiguslik alus, sest otsuse tegemisel ei arvestatud vastulauses esitatud andmeid või tõlgendati neid valesti. Otsuse ja karistuse aluseks on vaid eeldus või uskumine, et Järvamaa elanikuna oleks pidanud teadma selle teelõigu liikluskorraldust, jättes arvestamata liikluskorraldusmärkide puudumise. Otsus tuleb täielikult tühistada. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Määratud rahatrahv on keskmine suurus, mis näeb ette LS § 7422 lg 3 sanktsiooni trahvimäär. Lisakaristuse tähtaeg on lühim, mida märgitud paragrahv ette näeb. Kaebaja süü on leidnud tõendamist. Ise tunnistas samuti kiirustamist, kusjuures ei märganud kiiruse suureks kasvamist. Väärteoprotokolli on kirjutanud, et ei märganud, et asula polnud lõppenud. Raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei olnud. Kuid arvestada tuli karistuse määramisel seda, et seadis ohtu nii enda kui ka teised liiklejad. xxxxxxxxx linn ei ole võõras koht talle ja ta teab linna liikluskorraldust. Et tema teele ei jäänud vastavat liiklusmärki ja seega on tal võimalik Paide linnas sõita kiirusega 90 km/h on esitatud selleks, et pääseda karistusest. Riigi poolt on sarnane tegu rangelt karistatav ja see on üldteada. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtumenetlus Kohtuistungil menetlusalune isik jääb oma kaebuse juurde. Selle kohani, kus sõiduk kinni peeti polnud ühtegi asula märki ega kiirust piiravat märki, et ei või sõita 90 km/h, teele paigaldatud. Vastulauses oli ära näidatud tema läbitud marsruut. Politsei pole piisavalt tutvunud vastulausega. LS § 4 lg 8 ütleb, et asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõidu teedel on ettenähtud liikluskorda kehtestavad liiklumärgid. Tema teel ei olnud vastavat märki. Lähtudes LS §-st 47 lg 4 p 2 võis kohalik omavalitsus suurendada asulasisesel teel suurimat lubatud kiirus kuni 90 km/h. Ei ole rikkunud LE § 124 lg 1 kuigi oli xxxxxxxxxxxxxx linnas, kuna vastavat märgistust ei olnud. Teab, et tegemist on asulaga. Tunnistaja M.P. tõendab kohtule, et menetlusalune isik ei vaidlustanud midagi, põhjendas, et kiirustas ja ta ei teadnud, kus asula lõpeb. Oma läbisõidetud marsruudist ei rääkinud. Menetlusalune isik peatati xxxxxxxxx tänava maja 122 teeotsa lähedal, asula märk jäi sealt edasi. Tunnistaja R. I. tõendab, et menetlusalune isik sõitis linna poolt, kiirustas xxxxxxxxxxxx, mis oligi kiirustamise põhjus. Protokolli vormistamisel märkusi ei olnud. Talle sai öeldud, et ületas kiirust. Kohtuväline menetleja jääb arvamuse juurde, et kaebust ei saa rahuldada. Kohalik omavalitsus võib tõsta asula sisest sõidukiirust, kuid seda xxxxxxxxxxx tänaval ei ole tehtud. Menetlusalune isik on ise samuti kinnitanud, et tema teel sellist märki ei olnud. Ta lihtsalt ei teadnud, kus asula lõpeb. On seda ka ise kohe tunnistanud. Väärtegu on õigesti tuvastatud ja tõendatud. Kuna varem oli kiiruse ületamist, siis üksnes rahatrahvi määramine ei oleks suutnud teda muuta seaduskuulekaks. Sellest tulenevalt on juhtimisõiguse äravõtt ainult miinimummääras. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Menetlusaluse isiku puhul on tuvastatud väärteo toimepanemine, milleks on sõiduki juhtimine lubatust suurema kiirusega, so 42 km/võrra. Põhikaristus on talle määratud LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahv 100 trahviühikut ja lg 5 järgi on määratud lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtt üheks kuuks. Karistatav tegu karistuseadustikus on suurima lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h, mille eest määratakse karistus kas rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni ühe aastani;
3. lõige sätestab lõikes 3 märgitud süüteo eest lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuni 3 kuuni. Samuti on rikutud liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõuet, mille järgi on asulasisesel teel lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, et menetlusalune isik on märgitud väärteo toime pannud kindlakstehtud ajal ja kohas. Tõenditeks on tunnistajate ütlused sõiduki peatamise koha ja menetlusaluse ütluse kohta, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku enda ütlused asukoha kohta, kus tema sõiduk peatati ja tema kiirust mõõdeti. Kohus leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on leidnud tõendamist. Seega on igati põhjendatud tema karistamine. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus teo raskusele. Põhikaristus ei ületa keskmist rahatrahvi määra. Kohtu hinnangul on määratud lisakaristus vastavalt liiklusseaduse sättele. 2 Kaebuse esitamise on menetlusalune isik ette võtnud sellepärast, et tema linna sõidumarsruudil ei olnud ühtegi kiirust piiravat liiklusmärki. Kohtuistungil leidis tõendamist, et menetlusalune isik viibis Paide linnas ja ta oli sellest teadlik. Samuti oli teadlik, et asulas on lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h, kui ei ole liiklusmärkidega lubatud kiirust suurendatud. Sellise märgi puudumine Pärnu tänaval oli menetlusalusele isikule teada. See, et tema sõiduteel ei olnud ühtegi kiirust piiravat liiklusmärki on küll ühe linna osa sissesõidu kohta õige, kuid see ei muuda väärtegu olematuks. Esiteks pole leidnud tõendamist, et menetlusalune isik sealt linna sisenes ja sealt kaudu Pärnu tänavale sõitis. Teiseks, kui sealt kaudu jõudis Pärnu tänavale, ei lõppenud asula või linn, vaid jätkus linna oma tiheasustusega, kus tuleb kasutada lubatud suurimat sõidukiirus. Toimikus näidatud marsruuti võib nii läbida, kuid kuidagi ei ole mõistetav, et sealt edasi ja Pärnu tänaval linna tiheasustus lubab suurendada lubatud sõidukiirust 42 km/t võrra kuni politseiametnike peatamiseni. See on otsitud õigustus, et vältida karistust ja eriti aga lisakaristust. Kohus ei arvesta sellist põhjendamatut tagantjärele leitud õigustust. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusseadustiku (KarS) §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest on kohtuväline menetleja lähtunud. Tuvastatud on kergendava ja raskendava asjaolu puudumine. Samuti ei tuvastanud kohus neid. Kahetsust ei avaldatud kohtuistungilgi. Olles üle kontrollinud tuvastatud väärtegude asjaolud leiab kohus, et menetlusalune isik on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet ja juhi isikut ning karistus ei ole üldsegi ülemäära suur. Lähtutud on sanktsiooni keskmisest määrast ja lisakaristuse puhul sanktsiooni minimaalsest määrast. Arvestatud on, et tegemist on sellel aastal liikluseeskirja nõuete teistkordse rikkumisega. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise, ning juulist 2009 on veelgi karmistanud sanktsioone. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Asjas ei esine ühest arusaamist, et asulas tuleb liikluseeskirja nõudest kinni pidada igal ajal ja alati. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega ja teadlikult, sest menetlusalune isik teadis, et viibib linnas ja linna piirides. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7422 lg 3, lg 5 ja LE §-st 124 p
4. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3