4-09-19920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-19920 (2316,09,012698) Kohtunik Külli

§ 7430lg 1 alusel rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni. 3. Kar

S § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata, et rahatrahvi on võimalik tasuda ositi – s.o. 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 360 krooni igas kuus. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 10220095063877 ja selgituseks väärteoasja number 4-09-

1. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 02.09.2009.a Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel H. Küünarpuu otsusega väärteoasjas nr 2316,09,012698 karistati HAhhajevit KarS § 63 lg 1,

§ 7430lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni.

Otsuse kohaselt H. Ahhajev 04.08.2009.a kell 18:20 Harjumaal Kiili vallas Tallinn-RaplaTüri mnt 8.km juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtides mootorratast, sõidutas sõitjat, kes ei kasutanud peas kinnirihmutatud motokiivrit; juhtis mootorsõidukit, mille riiklik registreerimismärk ei olnud nõutavalt kauguselt loetav; juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet, rikkudes seega LE § 68 p 4, § 220 ja

§ 20

lg 1, § 18 lg 1 nõudeid, pannes toime

§ § 741 lg 1, § 7435 lg 1, § 746, § 7430 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt võttis mootorsõiduki omavoliliselt ja ilma vanemate nõusolekuta. Märkas neile järgnenud sõidukit ja politseinikke. Kukkusid ja said kaasreisijaga vigastada, kuid politseinikud esmaabi ei osutanud.

1. Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist rahatrahvi osas ja palub määrata väiksem rahatrahv ositi tasumise võimalusega seoses raske majandusliku olukorraga peres. Selgitab kaebuses, et töötab ainult ema (Z A ) kuupalgaga 4700 kr. Isa (I A ) on töötu. Peres on 3 last, kelledest kaks (H ja A ) on alaealised, õpivad. H. Ahhajevile kulub 1000 krooni kuus toiduks ja sõiduraha õpinguteks .
2. Kohtule saadetud kirjalikus vastuses märgib kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri KKO liiklusmenetlustalituse esindaja komissar Aivar Hirs, et kohtuväline menetleja ei nõustu rahatrahvi vähendamisega, kuid nõustub trahvi ositi tasumisega. Määratud karistus peab motiveerima menetlusalust isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma ning hoiduma üha uute seaduserikkumiste toimepanemisest. Arvestades teo üldohtlikku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et isikule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2316,09,012698 materjale, asub järgmistele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et HAhhajev 04.08.2009.a kell 18:20 Harjumaal Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi mnt 8.km juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtides mootorratast, sõidutas sõitjat, kes ei kasutanud peas kinnirihmutatud motokiivrit; juhtis mootorsõidukit, mille riiklik registreerimismärk ei olnud 3 nõutavalt kauguselt loetav; juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet. Seega on menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud

§ § 741 lg 1, § 7435 lg 1, § 746, § 7430 lg 1 ettenähtud väärteona ning karistus on õigesti määratud KarS § 63 lg 1,

§ 7430lg 1 alusel. Samas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Karistuse mõistmisel Kar

S § 56 lg 1 kohaselt tuleb lähtuda isiku süüst, arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtuväline menetleja on antud juhul alaealisele karistust määrates lähtunud eelkõige teo üldohtlikust viisist ning seda on rõhutatud ka kohtule antud kirjalikus vastuses. Kohus siinjuures rühutab, et tegemist oli alaealisega, keda ei ole varem karistatud ühegi süüteo eest. Tema senine elu on olnud igati õiguskuulekas. Riigikohus on oma erinevates lahendites korduvalt rõhutanud, et alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, mitte aga karistamine. Alaealisele tuleb karistuse mõistmisele lisaks süü suurusele eriti tähelepanekult arvestada ka isikulisi asjaolusid. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul uue süüteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine, integratsioon ning karistusõiguse vahendusel toimub nn pedagoogilise defitsiidi tasakaalustamine (Riigikohtu lahendid 3-1-1-14-06; 3-1-1-43-06; 31-1-99-06; 3-1-1-76-07 jt.). VTMS § 72 lg 2 sätestab, et otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama §-s 108 loetletud küsimused. VTMS § 108 p 10 kohaselt peab menetleja alaealise puhul kaaluma ka seda, kas karistamise asemel tuleks kohaldada mõjutusvahendeid KarS § 87 alusel või anda väärteoasja materjalid näiteks üle alaealiste komisjonile. Selline norm rõhutab alaealise kohtlemise erilisust võrreldes täiskasvanud isikuga. Teatud juhtudel võib isiku alaealisust arvestada ka kergendava asjaoluna. Riigikohus oma 03.04.2006.a otsuses nr 3-1-1-2-06 on märkinud, et kuigi alaealisust ei ole KarS § 57 lg-s 1 toodud loetelus karistust kergendava asjaoluna eraldi nimetatud, võib seda sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt arvestada kergendava asjaoluna. Seega peaks KarS § 57 lg-s 1 nimetamata asjaolu arvestamine kergendava asjaoluna tähendama seda, et see asjaolu on isiku süüd vähendav või näitab, et isiku mõjutamiseks edasistest rikkumistest hoiduma on põhjendatud kergema karistuse kohaldamine. Kohus antud asjas peab menetlusaluse isiku alaealisust kergendavaks asjaoluks ja leiab, et tema mõjutamiseks on põhjendatud kergema karistuse mõistmine kui talle määratud rahatrahv 100 trahviühikut, mistõttu otsus selles osas kuulub tühistamisele. Samuti on kohtule esitatud tõendid, mis kinnitavad kaebuses toodud väidet, et perel on raske majanduslik olukord. Ema Z. A viimas 6 kuu keskmine brutotöötasu on 6199 krooni, isa I. A on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud 04.11.2008.a ning hüvitise maksmine temale lõppes 11.05.2009.a. Peres on kaks alaealist õppivat last, kelledest H. Ahhajev õpib kodust eemal, ning sellest asjaolust tingituna on perel täiendavaid väljaminekuid. Seega on põhjendatud KarS § 66 lg 2 sätete kohaldamine ehk määrata karistuse kandmine osade kaupa. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS §-d 132 p 2, 134, 135. 4 Kohtunik