ARK koduleheküljel www.ark.ee ei ole tüübikinnitused kättesaadavad ei nimekirjas ega otsingu kaudu konkreetse tüübikinnituse numbri ega tüübikoodi järgi.
lg 4 sätestab, et nõuded sõiduki riiklikuks tüübikinnituseks on toodud lisades 2-9.
2.lisast nähhtub, et M kategooria sõdukite lähi- ja kaugtulede laternate nõuded ( number 25, tabel A) on reguleeritud direktiiviga 76/761/EMÜ.
p 2 kohaselt, E-reegel on ÜRO Euroopa Majandiskomisjoni Genfi 1958.a kokkuleppe alusel kehtestatud nõuded, mis puudutavad sõidukil kasutatava või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustust.
2.lisa tabeli B number 25 „gaaslahenduslambuga lähi- ja kaugtulede laternad“ kohaselt sellele varustusele kehtib 98. E-reegel, mis on ARK koduleheküljel kättesaadav „tehno viited“ lingil leheküljel www.unece.org/trans/main/wp29/wp29regs.html , ainult inglise ja prantsuse keeles. Sellest tuleneb, et E-reeglite kohaselt, esmasregistreerimise läbinud M1 kategooria sõidukitel ei ole välistatud gaasilahennusega lähi- ja kaugtulede kasutamine ja nende paigaldamine. Peamine on mitte see, et vastav varustus oleks paigaldatud ainult tööstuslikult tehase poolt, nagu väidavad kaks politseiametnikest tunnistjad, vaid kasutatava või paigaldatava varustuse vastavus õigusaktide ja tüübikinnituse kehtestatud nõuetele. Seega, Vladislav Vassiljevi sõiduki xxx xxx, esmasregistreerimise läbunud uue ehk M1 katerooria sõiduki tüübikinnituse kohaselt, võib selle kategooria sõidukil kasutada ja paigaldada gaasilahendusega lähi- ja kaugtuled. Tunnistajate P. Reškini ja A. Soomeri väide, et sõidukitel kasutatavad ja sellele paigaldatavad gaasilahendusega laternud võivad olla sinna paigaldatud ainult sõiduki valmistaja poolt, ei tugine seadusele ega muu õigustloovale aktile. Tunnistaja ütlused on ümber lükatud ka Euroopas autoosade kaubandusega tegeleva ettevõtte Hella koduleheküljel www.hella.com avalikult kättesaadava teabega, mis on eelti keeles refereeritud www.mercantile.ee koduleheküljel, et ksenoon-lampide kasutamine on auto maailmas laialt levinud ning ettevõtted pakuvad klientidele üha kvaliteetsemaid variante sõiduki valgustusjaotuseks. Sellest tulenevalt tuleb kohus järeldusele, et V. Vassiljevi xxx xxx sõidukile gaasilahendusega laternite valgusvihu kõrguse automaatregulaatori paigaldamisega ei olnud selle katerooria (M1) sõiduki tüübikinnituse andmed muudetud. Nüüd kohus vastab teisele küsimusele- kas gaasilahendusega laternite valgusvihu kõrguse automaatregulaatori lisamine on vastuolus kehtivate tehnonõuetega. Kohus leiab, et automaatregulaatori lisamine on olnud mitte ainult täiesti legaalne, vaid hoopis kohustuslik eesti õigusaktide sätetest lähtuvalt. Kohus leiab, et toimikus lk 3 olev teel liikleva tehnoseisundi kontrollkaart on ebapiisava usaldusväärsusega tõend. Nimelt, selle tõendi uurimisel ei ole võimalik tuvastada, kuidas politseiametnik ( kontrollija) on tuvastanud valgustuseadmete mittevastavust nõuetele. Kontrollkaardis on märgitud, et esituledesse on paigaldatud xenon. Kohus märgib, et gaasilahendusega laternid ehk ksenoon-tuled ei ole iseenesest nõuetele mittevastavad. Nende kasutamine ja paigaldamine on lubatud Teede- ja siseministri 18.05.2001 määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisa 1 artikli 224 kohaselt tingimustel, et valgusvihu kõrgus reguleeritalse automaatselt, laternate hajutiklaasil on puhasti ning ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse 7 võimaluse Samuti on kontrolkaardile märgitud, et tuledel puudub automaatne kõrguse regulaator. See on ümber lükatud tunnistaja A. T ütlustega. Tunnistaja A. T kinnitas kohtule, et gaasilahendusega lambid ja automaatse regulaatori seadmed on Euroopas kätte saadavad vabas müügis ja selleks ei pea tehas-valmistaja poole pöörduma. Tunnistaja on kinnitanud samuti, et seade oli tellitud Hella ettevõttelt, xxx kaudu. Automaatne regulaator oli paigaldatud 30.04.2008, mille kohta on kohtutoimikus arve koopia. Ei kannata kriitikat politseiametnikest tunnistjate ütlused, et automaatse regulaatori puudumine oli küll tuvastatud, sest salongis oli manuaalne regulaator. Salongis manuaalse regulaatori olemasolu kinnitab üksnes manuaalse regulaatori olemaolu, mitte aga automaatse regulaatori puudumist. Tunnistaja A. T kinnitas kohtus, et automaatse regulaatori paigaldamisel on tehniliselt täiesti võimalik manuaalse regulaatori säilitamine. Kohus ei tuvastanud
artikli 224 pinnalt, et automaatse regulaatori olemasolul on manuaalse regulaatori säilitamine välistatud. Artiklist 224 tuleneb üksnes seda, et peab lähitule laternate valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, toimuma automaatselt ja sõidukil peab olema laternate hajutiklaasi puhasti; gaaslahenduslambiga laternatel peab kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et seadme rikke korral oleks sisse lülitatud lähituli; ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse; igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas. Sellest tuleneb, et põhimõtteliselt peab olema täidetud kolm kriteeriumi - hajutiklaasi puhasti, automaatne regulaator ning ümberlülitusmehhanism, mis välistaks tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimalust. Tunnistaja A. T selgitas kohtule, et regulaatori seade koosneb reguleerimisblokist, regulaatorist ja andurist. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et reguleerimisblokk asub sõiduki kapoti all. Kohus ei tuvastanud, et kontrollija oleks kontrollinud V. Vassiljevi sõiduki kapoti all oleva ruumi, veendudes automaatse regulaatori olemasolus või selle puudumises. Seega, ei ole kohtul ühtki alust kahelda tunnistaja A. T ütluste usaldusväärsuses, sest need ei ole millegagi ümber lükatud. Tunnistaja A. T ütlused ühtivad kohtu poolt uuritud avaliku teabega, mis on kättesaadav www.mercantile.ee ning www.hella.com leheküljedel. Samuti tunnistaja A. T ütlused on kooskõlas Teede- ja siseministri 18.05.2001 määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisa 1 artikliga 224, millised kriteeriumid peavad olema täidetud gaasilahendusega laternite paigaldamisel. Tunnistajate P. Reškin ja A. Soomeri ütlused, samuti kontrollkaart, on tõendid, mille usaldusväärsuses on kohtul antud juhul piisavalt alust kahelda. P. Reškini ja A. Soomeri ütlused on paljasõnalised, ei ole loogilised. Näiteks A. Soomer on kohtule väitnud, et gaasilahendusega laterni klaas peab olema ainult läätsega klaas. See ei vasta aga artiklile 224, mille kohaselt peamine on see, et laterna hajutiklaasil oleks puhasti. P. Reškini ütlused, et gaasilahendusega laternad on lubatud paigaldada ainult tööstuslikult, on paljasõnalised. P. Reškin ei suutnud kohtule mõistlikult selgidada, millel baseerub tema selline veendumus. Kontrollkaardil fikseeritu ei ole piisav isiku rikkumise tõendamiseks, sest sellest ei ole võimalik tuvastada, kuidas tehti kindlaks automaatse regulaatori puudumine. Märlimisväärseks peab kohus aga asjaolu, et ka peale korduvat erakorralisele tehnoülevaatusele suunamist politseiametnike poolt on V. Vasilljevi sõiduk tunnistatud pädeva asutuse poolt vastavaks nõuetele. Peale 11.06.2008 on V. Vassiljev erakorralisel tehnoülevaatusel käinud ja selle ka edukalt läbinud, mille kohta on sõiduki regitreerimistunnistuses vastav märge tehtud. Kusjuures kohtuvälisel menetlejal ei tekkinud ühtki kahtlust ega enesekriitikat, miks sõiduk, mille tehniseisundi kohta politseil korduvaid pretensioone olnud, on ikka edukalt tehnoülevaatuse läbib. Käesolevas kohtuasjas ei ole tekkinud vaidlust, et politseiametnik võib kontrollida teel liikleva sõodiki tehnoseisundis ja sõiduki vastavust nõuetele. Selline politseiametniku pädevus tuleneb Majandus- ja kommunikatsiooni ministi 17.11.2006 määruseesrt nr 95 „ Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri“ § 1 lg 3. Sele määruse § 4 lg 1 p 3 kohaselt kontrollija võib kontrollida sõiduki valgustussüsteemi, muuhulgas, laternate paigutust ja selle reguleerimist, mille kohta kontrollija koostab kontrollkaardi. 8 Kohus märgib, et politseiniku poolt teel liikleva sõidukil avastatud rikke või nõuetele mittevastavuse lõplik tuvastamine ei piirdu alati kontrollkaardi koostamisega. Sõiduk suunatakse erakorralisele tehnoülevaatusele (
See on põhjendatud, sest mõned autosõlmed ei olegi võimalik teel viidides põhjalikult kontrollida, vajalikuks võib osutada kontrollseadmete kasutamine. Näiteks, Teede- ja siseministri 18.05.2001 määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisa 1 artikli 223 kohaselt ohutulesid kontrollitakse vaatluse ja stopperiga. Gaasilahendusega lähi- ja kaugtulede laternate vastavust tuleb aga kontrollida esilaternate kontrollseadmega ja vastavalt E-reeglite 98 ja 99 metoodikale ( artikkel 224). Seega, viimatinimetatud määrusest tuleneb, et gaasilahendusega lähi- ja kaugtulede vastavust tehnonõuetele ei saagi teel viibides usaldusväärselt kontollida, selleks tuleb sõidukit suunata erakorralisele tehnioülevaatuselele, kus sõiduki lähi- ja kauglaternate vastavust kontrollitakse vastavalt metoodikale ja selleks ettenähtud kontrollseadmega. Peale 11.06.2008 läbiviidud erakorralisel tehnoülevaatusel oli tuvastatud, et V. Vassiljevi sõiduk xxx xxx vastav tehnonõuelele ja seda ja valgustussüsteemi osas, mille kohta sõiduki registreerimistunnistuses vastav märge tehtud. Seega kohtuväline menetleja seisukoht, et V. Vassiljevi sõiduk ei vasta tehnonõüuetele, on ekslik ega tugine tõenditele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et . Vassiljevi sõidukile gaasilahendusega laternate ja automaatse regulaatori paigaldamine ei olnud vastuolus kehtivatega tehninõuetega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.