Kriminaalasi 1-09-21603
(09240100536)19.01.2010, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse lühimenetluses saabunud kriminaalasja materjalid Vitali Morar süüdistuses KarS § 121 alusel Tegi kindlaks: Vitali Morarile on süüdistus kokkuvõtlikult esitatud selles: tema 02.02.2009 kella 18 paiku xxx asuvas korteris, tüli käigus lõi oma tuttava kannatanu P M klaaspudeliga vastu pead, tekitades viimasele kehavigastuse haava näol pea vasakus kulmupealses piirkonnas. Seega, pani Vitali Morar toime teise isiku suhtes kehalise väärkohtlemise ehk teise isiku tervisekahjustamise, peksmise ning valu tekitamise, mis on ette nähtud KarS § 121 järgi. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Vastastamise protokollist ( lk 51-53) nähtub, et kannatanu väidab, et tüli käigus lõi V. Morar teda klaaspudeliga vastu pead Kannatanu väidab, et ta ei löönud kahtlustatavat korgiavajana. Kahtlustatav väidab, et ta lõi klaaspudeliga vastu pead, kuid tegutses enesekaitsel. Kahtlustatav väitis ülekuulamisel ( lk 19 pöördel), et kannatanu lõi teda esimesena korgiavajana näi piirkonda. Mõlemad, kannatanu ja kahtlustatav avaldasid, et nende vahel on olnud 10 aasta jooksul sõbralikud suhted, kuigi kahtlustatava väitel suhted halvenenud, kuna kannatanu on talle võlgu jäänud. Toimikus on allkiri ( lk 25, 27, 29), et kannatanu on kahtlustatavale võlgu jäänud. Asitõendi vaatluse protokollist (lk 31) nähtub, et korgiavajal on pruunikaid plekke. Sündmuskoha vaatluse protokollist ( lk 7-10) nähtub, et sündmuskohalt on avastatud klaasikillud, korgiavaja kohta ei ole sündmuskoha vaatluse protokollis märgitud, seega korgiavaja kui asitõendi lisamine kriminaalmenetlusse ei ole jälgitav. Kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi aktist ( lk 37-38) nähtub, et isikul on tuvastatud haav pea piirkonnas, mis võis tekkida kõva tömbi eseme toimel, võimalik et klaaspudeli löögist. Kahtlustatava kohtuarstliku ekspertiisi aktist ( lk 43-44) nähtub, et isikul on avastatud hulgalisi marrastusi parema põse piirkonnas, mis tekkisid torke vahendi toime, võimalik ei korgiavaja korduval mõjustamisel sellele piirkonnale. Kohus märgib, et kriminaalasja materjalidega ei ole välistatud kahtlustatava versioon enesekaitsest. Vastupidi, kahtlustatava väited on kinnitatud asitõendi vaatluseprotokolli ning kahtlustatava kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. Kohus märgib ka seda, et nii korgiavaja kui ka klaaspudeliga löömine on oma vahel teatud vastavuses ohtlikkuse poolest, sest mõlema vahendiga on võimalik põhjustada mis tahes kehavigastusi muuhulgas ka torkehaavasid. Seega, antud kriminaalasja läbivaatamine lühimenetluses, ainult kirjalike materjalide pinnal ei ole kohtu arvates põhjendatud. Kui prokurör soovib ära tõendada, et kahtlustatava tegevuses puuduvad enesekaitse tunnused, siis seda tuleks teha võitlevas protsessis, kontrollides hoolikalt tõendeid kohtuliku arutamise käigus ning allutades kannatanut ja kahtlustatavat ristküsitlusele. Kohus juhib tähelepanu sellele, et sel juhul tuleks enne asja üldkorras kohtusse saatmist määrata asjas DNA ekspertiisi eesmärgiga tuvastada, kas korgiavajalt ja klaaskildudelt leidub ja kui leidub siis kelle verd. Samuti tuleks tuvastada, millistel asjaoludel on uurija kriminaalmenetlusse lisanud asitõendi – korgiavaja, sest sündmuskohalt seda ära võetud ei ole. Ühtlasi kohus peab vajalikuks märkida, et antud asja raames võiks prokuratuur vägagi tõsiselt kaaluda menetlusökonoomika põhimõtteid arvesse võttes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, kuna esitatud süüdistuse puhul on tegemist teise astme kuriteoga ning materjalidest nähtub, et tõsist kahju ei ole kannatanule tekitatud. Kannatanu on kohtueelse uurimise käigus avaldanud, et tal ei ole pretensioone V. Morari vastu ja sisuliselt ta palub lõpetada menetlus (lk 123). Süüdistatav ei ole varem kordagi kriminaalkorras karistatud. Samuti tema karistusandmed väärteoasjades ( kaks väärteokaristust) on seaduses ettenähtud korras kustunud ( lk 167-ühe aasta jooksul peale täitmist). Kohtul on piisavalt alust eeldada, et isikut saab mõjutada mittekaristuslike meetmete kohaldamisega. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalasi Vitali Morari süüdistuses KarS § 121 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja E Bulattšikule. Kohtunik Inna Kirsipuu