) § 542 lg 1 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Tõnu Reinhold Vaidlustatud lahend Tartu Linnavalitsuse 01.04.
Rahatrahvi summa tuleb tasuda Tartu linnakantselei Swedbank arveldusarvele
a kell 12.15-12.23 autojuhina seisis kliendiootel ja teenindas klienti väljaspool taksopeatust Tartus Era 2a kütusetankla AS Alexela Oil territooriumil taksotunnustega sõidukiga registreerimismärgiga xxx väljaspool registreerimisjärgset omavalitsusüksuse territooriumi. Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 26.05.
3600 krooni. 16.04.
lg 1 rikkumine eeldab taksojuhi staatust, milleks on vajalik kehtiva sõidukikaardi olemasolu Tartus.
sätetele, mis kehtisid enne 10.01.2009. a ja selle alusel tehtud Riigikohtu lahenditele. Tõnu Reinholdile süüks arvatud teo toimepanemise ajal kehtinud
redaktsiooni kohaselt ei ole vajalik tuvastada taksojuhi kui erisubjekti staatust. Antud asjas ei oma tähtsust, kellele kuulub maa, kus takso seisab, sest Tartu Linnavalitsusel on õigus läbi viia oma haldusterritooriumil väärteomenetlust, kui rikkumine on toime pandud. II Tõendid ja kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Tõnu Reinholdi kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tunnistaja I. N. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et ta läks Tartus Ekraani kino taga asuvas tanklas lähima takso juurde ja küsis taksojuhilt, kas takso on vaba. Jaatava vastuse peale istus ta taksosse ja palus juhil sõita Tartus Puiestee tänavale. Ta küsis taksojuhilt tšeki, mille ka sai. Puiestee tänaval ootasid teda kolleegid Tartu Linnavalitsusest, et minna koos lõunale. Kuna kolleegidele oli takso varasemate rikkumiste pärast tuttav, palusid nad esitada tšeki, et välja selgitada, kas on rikutud taksoteenuse eeskirju. Tunnistaja I. N. on ütluste andmisel eksinud kuupäevaga, nimetades taksoteenuse kasutamise kuupäevaks 01.04.
lg 1 sätestab vastutuse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Selline redaktsioon kehtib alates 10.01.2009. a. Varasem
lg 1 redaktsioon nägi ette vastutuse bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest.
p 11 kohaselt on taksovedu sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja reisiparvlaev.
lg 1 sätestab, et teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana käsitatakse ühistranspordiluba ja taksoveoluba ning lg 3 kohaselt tõendab taksoveoluba vedaja õigust korraldada taksovedu. Sõidukikaart on tegevusloa alusel vedajale väljastatav dokument, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit nimetatud tegevusloaga lubatud sõitjateveol (
lg 4).
lg 1 on blanketne norm, mille kohtuväline menetleja on sisutanud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 26.
lg 1 järgi Tartu linna territooriumil toime pandud rikkumise puhul on võimalik ainult juhul, kui ta omab Tartu Linnavalitsuse poolt välja antud sõidukikaarti, on ekslik. Sellest järelduks, et juhul kui isik omab ühe registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritooriumil taksoveoteenuse osutamise õigust, vastutab ta ainult sellel territooriumil toime pandud rikkumiste eest ja mujal toime pandud rikkumistele ei järgneks mingit vastutust. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli ja väärteootsuse tegemisel lähtunud
lg 1 kehtiva redaktsiooni tekstist, mis näeb muuhulgas ette autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussivõi taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Nimetatud seadusemuudatus võimaldab viidatud sätte järgi vastusele võtta ka isikuid, kes ei ole ühistranspordiseaduse mõttes taksojuhid, kuna neil puuduvad vastavat õigust tõendavad dokumendid, kuid kes vaatamata sellele osutavad taksoteenust. Sellist olukorda on käsitlenud Riigikohus korduvalt oma varasemates lahendites (Vt lahendid nr 3-1-1-68-07, 3-1-1-74-07, 3-1-1-96-07). Tõnu Reinholdile inkrimineeritava teo puhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Tõnu Reinholdil oleks puudunud mõni taksoteenuse osutamiseks vajalik dokument. Tõnu Reinhold on oma kohtus antud ütlustes tunnistanud, et tal olid 12.02.2009. a koos muude dokumentidega kaasas ka tegevusluba taksoteenuse osutamiseks ja sõidukikaart. Kuna kohtuväline menetleja ei ole Tõnu Reinholdile seda süüks arvanud, siis ei olnud vajalik väärteoprotokollis taksoveoloa ja sõidukikaardi olemasolu ka käsitleda. VTMS § lg 2 p 1, 2 kohaselt tuleb muu hulgas väärteoprotokolli kanda väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht, väärteokvalifikatsioon. Kohus leiab, et need nõuded on täidetud, samuti on viidatud konkreetsele õigusnormile, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Tõnu Reinholdile koostatud väärteoprotokollist nähtub, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Seega vastab kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokoll sellele esitatavatele nõuetele. Kohus ei nõustu kaitsja väitega selles, et kliendi teenindamist väljaspool taksopeatust ei ole sanktsioneeritud. Üldeeskirja § 15 lg 5 näeb ette, et tee omanik määrab liiklusohutuse nõudeid järgides kohad, kus takso võib seista kliendi ootel (v.a tellitud takso). See tähendab, et takso võib kliente oodata ainult selleks määratud kohtades – taksopeatustes. Üldeeskirja § 17 lg 1 p 1 kohaselt on sõitjal õigus taksot saada ettetellimisega soovitud kohta, taksopeatusest või väljaspool taksopeatust käega märku andes. Seega on väljaspool taksopeatust kliente võimalik teenindada ainult kahel juhul. Käesolevas asjas on tõendatud, et Ingrid Nõu ei tellinud taksot ette ega andnud käega märku, et taksot saada. Ta kasutas parkiva takso teenuseid kohas, kus oli ootel ka teisi taksosid. Seega oli Tõnu Reinhold kliendi ootel väljaspool taksopeatust, millega rikkus Üldeeskirja § 15 lg 5 nõudeid. Asjasse puutumatu on kaitsja väide selle kohta, et Tartus Era 2a territooriumil asuv parkla on eravaldus ja parkimiskorra rikkumist ei saa Tartu Linnavalitsus ette heita, kuna käesolevas asjas ei ole sellist rikkumist Tõnu Reinholdile süüks arvatud. Vastavalt VTMS § 9 p-le 2 on seadusega sätestatud juhtudel kohtuväliseks menetlejaks valla- ja linnavalitsus. Tartu Linnavalitsus on 5 kohtuväline menetlejana viinud läbi väärteomenetluse Tõnu Reinholdi suhtes taksoveole kehtestatud nõuete rikkumises.
lg 2 p 3 kohaselt on väärtegude kohtuväline menetleja
§-s 542 sätestatu menetlemisel valla- või linnavalitsus. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Tõnu Reinholdi käitumises puudub subjektiivne koosseis. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et Tõnu Reinhold pani talle süüks arvatud teo toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), kuna teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. FIE-na, kes osutab taksoveo teenust alates 2000. aastast, on ta teadlik, et klienti ei või teenindada väljaspool oma põhilist teeninduspiirkonda ning olla kliendi ootel väljaspool taksopeatust. Vaatamata sellele teenindas ta klienti väljaspool taksopeatust ja Tartu linnas, mis ei ole tema registreerimisjärgse omavalitsuse haldusterritoorium. III Kohtu seisukoht karistuse osas
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tartu Linnavalitsuse 01.042009. a otsusega karistati Tõnu Reinholdit
Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt Tõnu Reinholdi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka kohus. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on Tõnu Reinholdile karistust mõistes võtnud arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas tema süü suurust, ning mõistnud sellest tulenevalt rahalise karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. IV Menetluskulud Kaebuse esitaja taotleb VTMS § 23 alusel kaitsjale makstud tasu hüvitamist 5000 krooni ulatuses. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kohus jättis Tõnu Reinholdi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja karistamisotsuse muutmata, seega puudub alus menetluskulude hüvitamiseks. Ingeri Tamm Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.