Obsah (4)

§ 542§ 2§ 31§ 5411

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. septembril 2009. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-09-6066 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Krist

) § 542 lg 1 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Tõnu Reinhold Vaidlustatud lahend Tartu Linnavalitsuse 01.04.

1. a otsus väärteoasjas nr 20091767 Menetlusalune isik Tõnu Reinhold, isikukood 35912232712, elukoht: xxx, Kaitsja Mehis Adamson (magistri kraad õigusteaduses) Kohtuväline menetleja Tartu Linnavalitsus, esindaja menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1, kohus otsustas: Jätta kaebus rahuldamata ja Tartu Linnavalitsuse 01.04.
2. a otsus väärteoasjas nr 20091767, millega karistati Tõnu Reinholdit

§ 542lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 3600 krooni, muutmata.

Rahatrahvi summa tuleb tasuda Tartu linnakantselei Swedbank arveldusarvele

1. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
2. oktoobril
3. a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Asjaolud ja menetluse käik Tartu Linnavalitsus koostas 05.03.
4. a Tõnu Reinholdile väärteoprotokolli

§ 542lg 1 järgi selle kohta, et ta 12.02.2009.

a kell 12.15-12.23 autojuhina seisis kliendiootel ja teenindas klienti väljaspool taksopeatust Tartus Era 2a kütusetankla AS Alexela Oil territooriumil taksotunnustega sõidukiga registreerimismärgiga xxx väljaspool registreerimisjärgset omavalitsusüksuse territooriumi. Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 26.05.

1. a määrusega nr 141 kinnitatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ (edaspidi Üldeeskiri) § 15 lg 2 ja 3 ning § 15 lg 5 nõuet, mille kohaselt on vedaja kohustatud teenindama sõitjad ainult registreerimisjärgse omavalitsusüksuse territooriumil ja seisma kliendi ootel tee omaniku poolt määratud kohtades. Menetlusalune isik teostas taksovedu tellija soovitud sihtkohta Tartus Muru 2 ettevõtte Tarkon juurde. 01.04.
2. a karistas Tartu Linnavalitsus oma otsusega nr 20091767 Tõnu Reinholdit väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise eest

§ 542lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut s.o.

3600 krooni. 16.04.

1. a esitas Tõnu Reinhold Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub Tartu Linnavalitsuse 01.04.
2. a otsuse nr 20091767 tühistamist ja tema suhtes väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) 29 lg 1 p 1 alusel s.o. teos väärteotunnuste puudumise tõttu, kuna väärteo toimepanek ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja leiab järgmist:
3. Tartu linn ei ole kinnistu Era 2a omanik, vaid selleks on AS Alexela Oil. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud ühtegi volitust ega seaduslikku alust eraomandis oleval ärimaal asuva parkla töö reguleerimiseks või kasutuskorra määramiseks. Autojuhil ei ole keelatud parkida eraterritooriumil, kui seda võimaldab territooriumi omaniku poolt kehtestatud avalik kasutuskord. Kliendi teenindamist väljaspool taksopeatust ei ole sanktsioneeritud, sõitjal on vastavalt MKM 26.05.
4. a määruse nr 141 § 17 lg-le 1 saada taksoteenust ka väljaspool taksopeatust.
5. Väärteootsuses puudub kaebaja eriõiguse (taksoveoloa ja sõidukikaardi) olemasolu tuvastus. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et Tõnu Reinholdile on väljastatud tegevusluba ja sõidukikaart Elva Linnavalitsuse poolt, kuid on tuvastamata, kas need on 2 väljastatud Tartu Linnavalitsuse poolt.

§ 542

lg 1 rikkumine eeldab taksojuhi staatust, milleks on vajalik kehtiva sõidukikaardi olemasolu Tartus.

1. Tõnu Reinholdi teos puudub subjektiivne koosseis.
2. VTMS § 23 alusel taotleb kaebuse esitaja kaitsjale makstud tasu hüvitamist 5000 krooni ulatuses. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik Tõnu Reinhold ja tema kaitsja Mehis Adamson esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Tartu Linnavalitsuse esindaja Marek Ranne leidis, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata – tegu on otsus õigesti kvalifitseeritud ning rikkumise lühikirjeldus vastab süüteokooseisu objektiivsetele tunnustele. Kaitsja on tuginenud

sätetele, mis kehtisid enne 10.01.2009. a ja selle alusel tehtud Riigikohtu lahenditele. Tõnu Reinholdile süüks arvatud teo toimepanemise ajal kehtinud

redaktsiooni kohaselt ei ole vajalik tuvastada taksojuhi kui erisubjekti staatust. Antud asjas ei oma tähtsust, kellele kuulub maa, kus takso seisab, sest Tartu Linnavalitsusel on õigus läbi viia oma haldusterritooriumil väärteomenetlust, kui rikkumine on toime pandud. II Tõendid ja kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Tõnu Reinholdi kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tunnistaja I. N. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et ta läks Tartus Ekraani kino taga asuvas tanklas lähima takso juurde ja küsis taksojuhilt, kas takso on vaba. Jaatava vastuse peale istus ta taksosse ja palus juhil sõita Tartus Puiestee tänavale. Ta küsis taksojuhilt tšeki, mille ka sai. Puiestee tänaval ootasid teda kolleegid Tartu Linnavalitsusest, et minna koos lõunale. Kuna kolleegidele oli takso varasemate rikkumiste pärast tuttav, palusid nad esitada tšeki, et välja selgitada, kas on rikutud taksoteenuse eeskirju. Tunnistaja I. N. on ütluste andmisel eksinud kuupäevaga, nimetades taksoteenuse kasutamise kuupäevaks 01.04.

1. a, s.o otsuse tegemise kuupäeva. Kohus leiab, et kuupäeva puhul on tegemist raskesti meeles peetavate arvandmetega ning selline eksimus ei tähenda, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Asjaolu, et I. N. osutas 12.02.
2. a kell 12.15-12.23 taksoteenust FIE Tõnu Reinhold autoga, mille registreerimisnumber on 939 TES, tõendab ka kviitung/arve (tl 13). Menetlusalune isik Tõnu Reinhold tunnistab, et ta võttis Tartus Era tänava tanklas I. N. peale ja viis oma mikrobussiga VW Transporter registreerimismärgiga xxx Puiestee tänavale. Erinevalt tunnistajast väidab Tõnu Reinhold, et ta selgitas kliendile, et on Elva takso ja Tartus ei teeninda, kuid klient ütles talle, et tal pole õigust keelduda, sest plafoon ja taksokirjad on peal. Kuna tal oli 3 puhkeaeg, ta ootas klienti, kelle oli Elvast Tartusse toonud, siis nõustus ta I. N. viima Puiestee tänavale Tarkoni juurde. Seega ei ole vaidlust selles ja on ülalpool käsitletud tõenditega tõendatud, et 12.02.
3. a kell 12.15-12.23 osutas Ingrid Nõule taksoteenust FIE Tõnu Reinhold autoga, mille registreerimisnumber on xxx, sõidutades tunnistaja Tartus Era 2a tanklast Tartus Puiestee tänavale.

§ 542

lg 1 sätestab vastutuse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Selline redaktsioon kehtib alates 10.01.2009. a. Varasem

§ 542

lg 1 redaktsioon nägi ette vastutuse bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest.

§ 2

p 11 kohaselt on taksovedu sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja reisiparvlaev.

§ 31

lg 1 sätestab, et teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana käsitatakse ühistranspordiluba ja taksoveoluba ning lg 3 kohaselt tõendab taksoveoluba vedaja õigust korraldada taksovedu. Sõidukikaart on tegevusloa alusel vedajale väljastatav dokument, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit nimetatud tegevusloaga lubatud sõitjateveol (

§ 31

lg 4).

§ 542

lg 1 on blanketne norm, mille kohtuväline menetleja on sisutanud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 26.

1. a määrusega nr 141 kinnitatud Üldeeskirja § 15 lg 2 ja 3 ning § 15 lg 5 nõuete rikkumisega, arvates Tõnu Reinholdile süüks seda, et ta teenindas sõitjat väljaspool registreerimisjärgse omavalitsusüksuse territooriumi ja ei seisnud kliendi ootel tee omaniku poolt määratud kohas. Üldeeskirja § 15 lg 2 sätestab, et taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid vedaja registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritooriumil (edaspidi põhiline teeninduspiirkond). Põhiliseks teeninduspiirkonnaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt annab taksoveoluba vedajale õiguse teenindada sõitjaid ka sõiduks põhilisest teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse, sõitja poolt soovitud punkti. Pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool põhilist teeninduspiirkonda peab takso pöörduma sinna tagasi ja võib sõitjaid teenindada ainult tagasisuunal. Tõnu Reinhold on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning on registrisse kantud 29.11.
3. a. Ettevõtja aadressiks on xxx, tegevusalaks taksoteenindus, registrikood xxx (registripäring tl 18-19). Kohtuväline menetleja on kontrollinud, et Tõnu Reinhold omab taksoveoluba nr 3/06, mis on välja antud 05.12.2006 ja kehtib kuni 05.12.2011, aadressiks on xxx (tl 15). Tartu Linnavalitsusel ei ole teise omavalitsusüksustega kokkuleppeid, mille kohaselt oleks põhiliseks teeninduspiirkonnaks teise omavalitsuse haldusterritoorium (tl 14). Seega on Tõnu Reinholdi põhiliseks teeninduspiirkonnaks vastavalt Üldeeskirja § 15 lg-le 2 ja 3 Elva linn ning pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool Elva linna peab takso pöörduma sinna tagasi ja võib sõitjaid teenindada ainult tagasisuunal. Teenindades I. N. Tartu linnas, s.o. väljaspool oma 4 põhilist teeninduspiirkonda ja mitte Elva suunal, rikkus Tõnu Reinhold Üldeeskirja § 15 lg 2 ja 3 nõudeid. Kohus leiab, et kaitsja seisukoht selles, et isiku vastutusele võtmine

§ 542

lg 1 järgi Tartu linna territooriumil toime pandud rikkumise puhul on võimalik ainult juhul, kui ta omab Tartu Linnavalitsuse poolt välja antud sõidukikaarti, on ekslik. Sellest järelduks, et juhul kui isik omab ühe registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritooriumil taksoveoteenuse osutamise õigust, vastutab ta ainult sellel territooriumil toime pandud rikkumiste eest ja mujal toime pandud rikkumistele ei järgneks mingit vastutust. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli ja väärteootsuse tegemisel lähtunud

§ 542

lg 1 kehtiva redaktsiooni tekstist, mis näeb muuhulgas ette autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussivõi taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Nimetatud seadusemuudatus võimaldab viidatud sätte järgi vastusele võtta ka isikuid, kes ei ole ühistranspordiseaduse mõttes taksojuhid, kuna neil puuduvad vastavat õigust tõendavad dokumendid, kuid kes vaatamata sellele osutavad taksoteenust. Sellist olukorda on käsitlenud Riigikohus korduvalt oma varasemates lahendites (Vt lahendid nr 3-1-1-68-07, 3-1-1-74-07, 3-1-1-96-07). Tõnu Reinholdile inkrimineeritava teo puhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Tõnu Reinholdil oleks puudunud mõni taksoteenuse osutamiseks vajalik dokument. Tõnu Reinhold on oma kohtus antud ütlustes tunnistanud, et tal olid 12.02.2009. a koos muude dokumentidega kaasas ka tegevusluba taksoteenuse osutamiseks ja sõidukikaart. Kuna kohtuväline menetleja ei ole Tõnu Reinholdile seda süüks arvanud, siis ei olnud vajalik väärteoprotokollis taksoveoloa ja sõidukikaardi olemasolu ka käsitleda. VTMS § lg 2 p 1, 2 kohaselt tuleb muu hulgas väärteoprotokolli kanda väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht, väärteokvalifikatsioon. Kohus leiab, et need nõuded on täidetud, samuti on viidatud konkreetsele õigusnormile, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Tõnu Reinholdile koostatud väärteoprotokollist nähtub, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Seega vastab kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokoll sellele esitatavatele nõuetele. Kohus ei nõustu kaitsja väitega selles, et kliendi teenindamist väljaspool taksopeatust ei ole sanktsioneeritud. Üldeeskirja § 15 lg 5 näeb ette, et tee omanik määrab liiklusohutuse nõudeid järgides kohad, kus takso võib seista kliendi ootel (v.a tellitud takso). See tähendab, et takso võib kliente oodata ainult selleks määratud kohtades – taksopeatustes. Üldeeskirja § 17 lg 1 p 1 kohaselt on sõitjal õigus taksot saada ettetellimisega soovitud kohta, taksopeatusest või väljaspool taksopeatust käega märku andes. Seega on väljaspool taksopeatust kliente võimalik teenindada ainult kahel juhul. Käesolevas asjas on tõendatud, et Ingrid Nõu ei tellinud taksot ette ega andnud käega märku, et taksot saada. Ta kasutas parkiva takso teenuseid kohas, kus oli ootel ka teisi taksosid. Seega oli Tõnu Reinhold kliendi ootel väljaspool taksopeatust, millega rikkus Üldeeskirja § 15 lg 5 nõudeid. Asjasse puutumatu on kaitsja väide selle kohta, et Tartus Era 2a territooriumil asuv parkla on eravaldus ja parkimiskorra rikkumist ei saa Tartu Linnavalitsus ette heita, kuna käesolevas asjas ei ole sellist rikkumist Tõnu Reinholdile süüks arvatud. Vastavalt VTMS § 9 p-le 2 on seadusega sätestatud juhtudel kohtuväliseks menetlejaks valla- ja linnavalitsus. Tartu Linnavalitsus on 5 kohtuväline menetlejana viinud läbi väärteomenetluse Tõnu Reinholdi suhtes taksoveole kehtestatud nõuete rikkumises.

§ 5411

lg 2 p 3 kohaselt on väärtegude kohtuväline menetleja

§-s 542 sätestatu menetlemisel valla- või linnavalitsus. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Tõnu Reinholdi käitumises puudub subjektiivne koosseis. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et Tõnu Reinhold pani talle süüks arvatud teo toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), kuna teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. FIE-na, kes osutab taksoveo teenust alates 2000. aastast, on ta teadlik, et klienti ei või teenindada väljaspool oma põhilist teeninduspiirkonda ning olla kliendi ootel väljaspool taksopeatust. Vaatamata sellele teenindas ta klienti väljaspool taksopeatust ja Tartu linnas, mis ei ole tema registreerimisjärgse omavalitsuse haldusterritoorium. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 542lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tartu Linnavalitsuse 01.042009. a otsusega karistati Tõnu Reinholdit

§ 542lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 3600 krooni.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt Tõnu Reinholdi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka kohus. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on Tõnu Reinholdile karistust mõistes võtnud arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas tema süü suurust, ning mõistnud sellest tulenevalt rahalise karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. IV Menetluskulud Kaebuse esitaja taotleb VTMS § 23 alusel kaitsjale makstud tasu hüvitamist 5000 krooni ulatuses. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kohus jättis Tõnu Reinholdi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja karistamisotsuse muutmata, seega puudub alus menetluskulude hüvitamiseks. Ingeri Tamm Kohtunik 6