1-06-2772/73

1-06-2772 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht

1. november 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Igor Amann, Malle Preimer Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 30.06.2009.a. kohtuotsus Valeri Timofejev süüdistuses Apellant prokurör Indrek Kalda Prokurör Indrek Kalda Kaitsja adv. Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 30.06.2009.a. kohtuotsus Valeri Timofejevi süüdistuses jätta sisuliselt muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Täpsustusena jätta kohtuotsusest välja lause ”Seetõttu ei ole tegu ka isikuga, kelle karistamine oleks möödapääsmatu ning tingimata vajalik”. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Valeri TIMOFEJEV, sünd. 06.09.1949.a., Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xx, oli antud kohtu alla süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi selles, et ta lõi 07.10.2004.a. kella 23.30 ajal Xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx asuva baari „A.“ juures K. V. ühel korral rusikaga kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu ning 27.12.2004.a. kella 00.15 ajal samas linnas XXXX X asuva baari „Õ.“ juures üritas lüüa rusikaga pähe K. V., tõukas ta pikali, oli tal põlvili seljas, väänas kaela kannatanu kõrist kinni haarates, lõi talle mitmel korral rusikaga pähe, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kerged tervisekahjustused. Süüdistuse kohaselt selliselt V.Timofejev vägivallaga rikkus isikute rahu ja avalikku korda. Maakohus mõistis süüdistatava selles süüdistuses õigeks süü tõendamatuse tõttu. Kohtuotsuse kohaselt kuuluvad kõnesolevad baarid „A.“ ja „Õ.“ varem karistamata süüdistatavale V.Timofejevile. Neis baarides on külastajatevahelised väiksemad korrarikkumised sagedased, omanikul lasub kohustus tagada kord. Avalikku korda rikkus hoopis K. V.. 07.10.2004.a. süüdistusasjas tegi maakohus kindlaks, et sellel õhtul kannatanu K. V. pani toime vägivallategusid baarikülastaja K. A. suhtes, selles on ta süüdi tunnistatud ja karistatud. Seda peksmist läbi seina kuulnud V.Timofejev helistas politseisse ja püüdis K. V.t politsei tulekuni rahustada ja kinni hoida. Selle kinnihoidmise käigus hädaolukorras teatud piirini kasutatud vägivald oli õigustatud ja ei kujutanud avaliku korra rikkumist süüdistatava poolt. Veel tegi maakohus kindlaks, et 26.12.2004.a. õhtul umbes kella 20 paiku lärmas alkoholi tarvitanud K. V. oma kaaslastega baaris. Sekkus süüdistatav V.Timofejev, kes käskis noorukite kambal lahkuda. Baari ees oli K. V. agressiivne ning tema ja V.Timofejevi vahel leidis aset väike rüselus, mis ei kujutanud avaliku korra rikkumist. Süüdistuses nimetatud ajal mõni tund hiljem magas V.Timofejev kodus, temal pole kannatanul fikseeritud tervisekahjustustega mingit pistmist. Kohus leidis, et selles süüdistusepisoodis tuleb V.Timofejev õigeks mõista alibi olemasolu tõttu. Apellatsioon ja taotluse sisu Prokurör oma kaebuses palub kohtuotsus tühistada, mõista V.Timofejev süüdi avaliku korra raskes rikkumises ja karistada teda vangistusega koos KarS § 73 sätete kohaldamisega. Apellandi arvates pole kohtu siseveendumuse kujunemine kohtuotsuse lugejale jälgitav ja maakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, see viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. 2 Apellandi arvates tugines maakohus otsuse tegemisel üksnes süüdistatavat V.Timofejevit õigustavatele tõenditele ega põhjendanud piisavalt, miks ta ei arvesta tõenditena kannatanu ning tema kaaslaste ütlustega. On ebapiisav hinnata, et kannatanu ja tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed põhjusel, et need isikud olid tarvitanud alkoholi. Enamus sündmusi pealt näinud isikutest oli mingil määral alkoholijoobes, ka need, kelle ütlused võeti aluseks kohtuotsuse tegemisel. 07.10.2004.a. süüdistusepisoodis kohtuotsuses nimetatud mittejuriidilist terminit „hädaolukord“ pole sisuliselt selgitatud, sellest ei selgu, kas V.Timofejevi käitumises esinesid mingid teo õigusvastasust välistavad asjaolud (hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus). Maakohus jättis alusetult tähelepanuta kannatanu ja tema kaaslaste ütlused, et peale K. A. löömist polnud K. V. kellegi suhtes agressiivne ja ta ei üritanud sündmuskohalt põgeneda, sündmuskohale tulnud V.Timofejev asus õigusemõistja rolli ning lõi kannatanut ootamatult ja mingi põhjuseta rusikaga kõhtu, eelmine konflikt oli selleks hetkeks juba lõppenud, kannatanu jooksis alles seepeale minema. Samal ajal süüdistatava abikaasa ütlused pole järjekindlad, neid kohandati vastavalt täpsustatud küsimustele. Süüdistatava poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused on omavahel vastuolus. Neil põhjustel prokuröri arvates puuduvad V.Timofejevi teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Apellandi arvates osutas maakohus 27.12.2004.a. süüdistusepisoodis liigselt tähelepanu süüdistatava väidetavale alibile (V.Timofejevi abikaasa kinnitus, et süüdistatav oli süüdistuses nimetatud ajal kodus) ja jättis tähelepanuta kannatanu ja tunnistaja R. K. ütlused, et nad läksid baari kella 23 ja 24 vahel, kannatanu pöördus raviasutusse järgneval tunnil. Analüüsi tulemusena leiab apellant, et tunnistajate P. R., K. A. ja A. B. ütlused on ebausaldusväärsed ja lähtuda tuleb lähtuda tunnistaja R. K. ütlustest, mis kinnitavad süüdistatava süüd. Kohtu järeldus tervisekahjustuste saamisest pärast „Õ.st“ lahkumist on meelevaldne. Olukorras, kus kohtu hinnangu kohaselt pole V.Timofejevi süü tõendatud, on arusaamatu kohtu seisukoht tema karistamise mittevajalikkusest ja see näitab tõendite ebaobjektiivset hindamist. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Apellatsiooni taotlus tühistada kohtuotsus ja langetada uus sisuline kohtuotsus on vastuolus KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 1 p 7 mõttega.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohtu siseveendumuse kujunemine pole apelleeritud kohtuotsuse lugejale jälgitav, järeldustega mittenõustumine ei tähenda kohtuotsuse ebaseaduslikkust. Maakohus on piisava üksikasjalikkusega kajastanud kriminaalasja menetlemisel kogutud tõendid, sealhulgas kohtus ülekuulatud isikute ütlused ja langetanud lõppkokkuvõttes faktiliste asjaoludega 3 kooskõlas oleva kohtuotsuse. Maakohus on näidanud, millistele asjaoludele ta otsust tehes tugineb ja miks ta osa tõendeid ei pea usaldusväärseks.
4. Tegu on vaadeldav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 tähenduses, kui avalikus kohas rikuti asjasse mittepuutuvate isikute või üldist õigusrahu, ja avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 tähenduses, kui sama oli seotud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, ähvardamisega relva või relvana kasutatava muu esemega, lõhkeseadeldisega või lõhkeainega või teo toimepanemine grupi poolt. Isiku karistamisel KarS § 262 või § 263 järgi pole nõutav viitamine kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra eeskirjadele st. need ei ole blanketsed koosseisud.
5. Käesolev süüdistus heidab V.Timofejevile mõlemas episoodis ette baari juures viibinud isikute rahu ja avaliku korra rikkumist vägivallaga. Apellatsioonimenetluse ülesandeks käesolevas asjas on kindlaks teha, kas süüdistuses nimetatud teod tegelikult selliselt aset leidsid, millele väidetavad teod olid suunatud, kas need on vaadeldavad süütegudena, kuidas tuleks tegu kvalifitseerida ja milline karistus vastab teole ning süüdlase isikule. 5.
6. Vaieldamatute tõendite kohaselt eelnes 07.10.2004.a. süüdistatava V.Timofejevi kohalesaabumisele kannatanu K. V. poolt K. A. peksmine (kohtuotsus- toimik I köide, lk. 104-105) ja 27.12.2004.a. kell 00.45 pöördus K. V. abi saamiseks SA H. H. poole, kus tal tuvastati vähene turse ninajuurel, parema silma alune 3 mm pikkune pindmine mitteveritsev haav, parema ninasõõrme limaskesta veritsus ja turse (toimik I köide, lk. 62). Käesoleva süüdistusasja eripäraks on, et kõik muud tõendid lähtuvad erinevatelt isikutelt, seejuures valdavalt kõnesolevate baaride alkoholi tarvitanud külastajatelt. 5.
7. Teiseks käesolevas kriminaalasjas objektiivse tõe tuvastamist raskendavaks asjaoluks on, et kohtueelselt menetleti seda kauem kui üks aasta, kohtuotsuseni jõuti aga alles 4,5 aastat pärast viimast süüdistusepisoodi. Sellise aja möödudes on inimlikult arusaadav võimalus aastatetaguseid sündmusi meenutada vääralt või unustada, mida mitmed isikud kohtus kinnitasid.
8. Pole kahtlust, et mõlema arutuseloleva süüdistuses nimetatud teo sündmuskoht (vaatlusprotokollid- toimik I köide, lk. 68-69, 96-97) on avalik koht- neisse kohtadesse oli ligipääs ka kõrvalistel isikutel. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks osutada, et avalikku õigusrahu rikub teatud määral iga süütegu. Küll aga üksnes teo toimepanemine avalikus kohas ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist avaliku korra (raske) rikkumisena. Lisaks sellele tuleb tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti, mil viisil avalikus kohas toimuv häiris asjasse mittepuutuvate isikute või üldist õigusrahu ja kas teiste isikute rahu või avaliku korra vastane rünne ületas teatud intensiivsuse piiri, millele järgneb karistusõiguslik sekkumine. 4 7.
9. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu (RK otsus nr. 3-1-1-7-07). 7.
10. Kui eeldada, et V.Timofejevi käitumine objektiivselt leidis aset talle süüdistuses näidatud viisil, ei nähtu süüdistusest- millis(t)e asjasse mittepuutuva(te) isiku(te) õigusrahu rikuti või kuidas oli häiritud üldine õigusrahu. Juba üksnes süüdistuse selline puudulikkus ei võimalda V.Timofejevi süüdi tunnistamist avaliku korra raskes rikkumises, sest üks nimetatud kuriteo asjaoludest- väidetult isikute rikutud rahu või avalik kord- pole piisava selguse ja täpsusega kajastatud. Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-1-1-24-05 (RT III 2005,39,379) kohaselt olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetatud vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Ringkonnakohtu kolleegium lisab, et kui isikutena, kelle rahu väidetavalt rikuti, peeti silmas süüdistuses ainsana nimetatud isiku K. V.ga koos olnud isikuid (07.10.2004.a. episoodis A. P. ja J. V., 27.12.2004.a. episoodis R. K., S. L. ja J. A.), siis baaris tüli puhkemise ajal kannatanuga samas seltskonnas viibinud isikuid ei saa lugeda asjasse mittepuutuvateks, kõrvalisteks isikuteks KarS § 262 tähenduses. Kui aga selliste isikutena peeti silmas teisi käesolevas asjas üle kuulatud tunnistajaid M. K. 07.10.2004.a. episoodis ning P. R.t, A. B. ja M. M. 27.12.2004.a. episoodis, siis ükski nimetatud isikutest kellegi löömist või lisaks K. V.l ninast verejooksule kellelgi märgatavate kehavigastuste olemasolu kohtus ei kinnitanud. 8.
11. Vaieldamatu on, et 07.10.2004.a. kella 23.30 ajal K. V. samas kohas raskelt rikkus avalikku korda, lüües teiste isikute rahu ja avalikku korda häirivalt rusikas käega kõhtu ja korduvalt näo piirkonda baari külastanud K. A.t (Lääne Maakohtu 07.04.2005.a. kohtuotsus nr 1-37/05). Puuduvad tõendid kummutamaks V.Timofejevi korduvat kinnitust, et nimelt see asjaolu ajendas teda kui baari „A.“ omanikku sündmustesse sekkuma, baarikülastaja peksmisest politseisse teatama ja peksjat politsei saabumiseni jõuga kinni pidama. K. V. kinnitas maakohtus, et temal pole V.Timofejevi vastu midagi ja asja võttis üles politsei. 8.
12. Ringkonnakohtu kolleegiumi arvates V.Timofejevi selline käitumine oli õigustatud, see ei kujutanud rünnet avaliku korra ega inimese tervise vastu, selles puudub õigusvastasus, tegemist pole süüteoga. 9.
13. Süüdistuse 27.12.2004.a. kella 00.15 episoodis on lahknevusi arutuselolevate sündmuste toimumise ajas, osa isikute ütluste kohaselt leidsid 5 need aset hoopis 26.12.2004.a. õhtutundidel, mil V.Timofejev nõudis valjuhäälse seltskonna (K. V. oma kaaslastega) baarist lahkumist, mida see ka tegi. Maakohtu seisukoht, et need ja järgnenud sündmused toimusid 26.12.2004.a. õhtul, ei välistanud ringkonnakohtu kolleegiumi arvates teostamast kaitset esitatud süüdistuse suhtes, menetluspooled ja tunnistajad, vaatamata paaritunnilisele lahkarvamusele kellaajas, andsid ütluseid samade sündmuste kohta. Süüdistatava abikaasa kinnitus, et V.Timofejev oli süüdistuses nimetatud ajal kodus ja magas, võis vastata tegelikkusele. 9.
14. Millegagi pole ümber lükatud süüdistatava kinnitus, et seejärel hoone esisel väljakul väljendus nimelt K. V. väljakutsuvalt majast samuti väljunud V.Timofejevi aadressil ja tuletas meelde 07.10.2004.a. sündmuseid, kuhu V.Timofejev oli kutsunud politsei, tema suhtes algatati kriminaalasi ja selliselt rikuti tema tulevik. Seepeale läks V.Timofejev noorukite juurde asjaolusid selgitama ja tekkis rüselus. Kannatanu K. V. kinnitas maakohtus, et libeduse tõttu mõlemad kukkusid, ta sai vigastused vist kukkudes, ta oli vihane ja kirjutas prokuratuurile avalduse, sest soovis selliselt lahendada oma eelmist konflikti V.Timofejeviga. 9.
15. Ringkonnakohtu kolleegiumi arvates oli V.Timofejev õigustatud selgitama asjaolusid seoses talle tehtud etteheidetega. Vastastikune rüselus, libeduse tõttu vastastikune kukkumine ja kukkumisest kannatanule kerge terviserikke põhjustamine pole vaadeldavad ei avaliku korra rikkumisena KarS § 263 tähenduses ega ka vägivallana KarS § 121 tähenduses, sest viimane nimetatu eeldab tahtlikku käitumist.
16. Tuleb nõustuda apellandiga, et maakohtu otsuses kasutatud „hädaolukord“ 07.10.2004.a. episoodis ei vasta kehtivas karistusõiguses kasutatavatele mõistetele. Tulenevalt käesoleva kohtuotsuse p-s 8.
17. nimetatud järeldusest puudub sisuline vajadus selle termini lähedasemaks analüüsimiseks.
18. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Olukorras, kus maakohus leiab, et V.Timofejevi süü on tõendamata, on ainetu kaalutleda kohtuotsuses, kas V.Timofejevi näol on tegemist isikuga, keda möödapääsmatult ja tingimata vajalikult peab karistama või mitte. Selline kaalutlemine oleks põhjendatud, kui prokurör oleks esitanud taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks karistuse ebaotstarbekuse tõttu (KrMS § 274 lg 5), käesolevas asjas sellist taotlust esitatud ei ole.
19. Apelleeritud kohtuotsuse põhiosast tuleb KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel jätta sisuliselt muumata ja täpsustusena jätta sellest välja jätta lause „Seetõttu ei ole tegu ka isikuga, kelle karistamine oleks möödapääsmatu ning tingimata vajalik“. Apellatsioonis nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse muutmisele. 6 Jüri Paap Igor Amann Malle Preimer 7