lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Vitali Bunevitš*it temale Harju Maakohtu 23.01.2008.a. otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 5 kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 19.11.2009.a esitanud Tartu Maakohtule Vitali Bunevitši kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Harju Maakohtu 23.01.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-10535 tunnistati Vitali Bunevitš süüdi
lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati Vitali Bunevitši eelvangistus karistusaja hulka ja ärakandmisele kuulus 3 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust. Karistusaja algus 19.04.2007.a, karistusaja lõpp 27.03.2011.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses jätkanud põhihariduse omandamist, Viru vanglas lõpetas seitsmenda klassi. Lõpetas programmi „12 sammu“ ja praegu osaleb programmis „Tööalane nõustamine vanglas“. Kinnipeetav ei ole kunagi ametlikult töötanud, kutset ei oma, riigikeelt ei valda. Vabanemisjärgset kindlat töökohta ei oma. Lähedastest on olemas ema, vend ja 2 õde, suhted lähedastega on head, käiakse kokkusaamistel, suheldakse telefoni ja kirja teel. Suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga inimesed, kuid väidetavalt ei kavatse kinnipeetav nendega vabanedes suhteid taastada. Kinnipeetav on kergesti mõjutatav, ka narkootikume hakkas tarvitama seltskonna mõjul. Tutvusringkond on suhteliselt lai, kuid tõeliselt lähedast sõpra vabaduses ei oma. Vitali Bunevitš hindab enda tervisliku seisundi heaks, samas on tal diagnoositud krooniline haigus. Emotsionaalselt on stabiilne, kohanemisraskusi ei esine. Enesehinnang on keskmisest madalam. Fikseeritud 4 distsiplinaarkaristust vanglas. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu Vitali Bunevitši vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Varasemalt on kriminaalhooldusele määratud, kuid kriminaalhooldaja hinnang katseajale on negatiivne: ei ilmunud registreerimisele, ei leidnud ametlikku töökohta, ei võtnud töötuna arvele. Lähedastega suhted säilinud, seega lähivõrgustik olemas. Ametlikult töötanud ei ole ja ka nüüd puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Varem elatas ennast kuritegelikul teel saadud tulust. Suhtlusringkonnas narkoprobleemidega ja kriminaalse taustaga isikud. Ise on toime pannud nii Alkoholiseaduse kui ka Narkootilise ja psühhotroopse aine seaduse rikkumisi. Tunnistab narkootikumide tarvitamist. On vanglas pannud toime distsiplinaarüleastumisi. Vabastamise eelduseks võiks olla põhihariduse omandamine vanglas ja täiendavate sotsiaalprogrammide läbimine, et tulla toime sõltuvusega ja arendada sotsiaalseid oskusi. Kohtuistungil 15.12.2009.a süüdimõistetu avaldas vastuseks küsimusele, miks tal valvur kaasas on, et ta ei tea. Karistatud on teda viimati ja kartseris oli suve alguses. Varasema kriminaalhoolduse ajal tal mingeid vahejuhtumeid ei olnud ja kriminaalhooldus kulges hästi. Kui vabaneks nüüd, siis enam kriminaalsete asjadega ei tegeleks. Suhted lähedastega on head, vabaduses võiks ka mingeid programme läbida. V.Bunevitš eitab, et ta on vanglas midagi keelatut teinud, distsiplinaarkaristused ei loe, tuleb vaadata rikkumisi. Need ei ole midagi. Vangla kodukorra täitmisega probleeme ei ole. Narkootikume vabaduses tarvitas, nüüd on selle vastu programme läbinud. Narkootikumi probleemi on Bunevitš endale teadvustanud ja on valmis tarvitamiskeeldu järgima. On valmis võtma ka lisakohustusi. Viimane karistus on määratud operatiivsetel kaalutlustel ja kinnises kambris istub julgeolekukaalutlustel. Prokurör ei nõustu V.Bunevitši vabastamisega enne tähtaega. Varem on teda ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritegelik elulaad on jätkunud. Puudub tööharjumus, on kriminaalne seltskond ja narkootikumide tarvitamine. Ka sotsiaalne võrgustik ei ole piisavalt tugev, et Vitali Bunevitšit kuritegudest eemal hoida. Käitumine karistuse kandmise ajal negatiivne. Kaitsja leiab, et V.Bunevitši käitumises ei ole kõik ainult negatiivne ja leidub ka positiivset: lõpetas vanglas 7.klassi ja asus õppima 8.klassi. On läbinud mitu sotsiaalprogrammi ja sisustanud oma aega vanglas kasulike tegevustega. On säilitatud suhted lähedastega. On nõus võtma lisakohustusi. Neid asjaolusid arvestades taotleb kaitsja V.Bunevitši vabastamist enne tähtaega. Kohtu seisukohad 2
lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Harju Maakohtu 23.01.2008.a otsusega mõisteti Vitali Bunevitšile karistus 3 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust, millest
lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) on 1 aasta 11 kuud 20 päeva vangistust, see tähtaeg sai täis 07.04.2009.a.
See tähtaeg sai täis 04.12.2009.a. Viru Maakohtu 20.01.2009.a määrusega jäeti Vitali Bunevitš elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 06.02.2009.a. Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
lg 2 p 1 alusel materjalid uuesti kohtule pärast
lg 2 p 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on käesolevaks ajaks Vitali Bunevitšil saabunud Vangistusseaduse § 76 lg 2 ja
lg 2 p 2 sätestatud tähtaeg (04.12.2009.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et Vitali Bunevitši vabastamine praegu tingimisi enne tähtaega on vastuolus karistusest vabastamise instituudi olemusega ja saaks toimuda vaid
Kõige olulisemaks peab kohus asjaolu, et Vitali Bunevitši käitumine karistuse kandmise ajal ei anna ennetähtaegseks vabastamiseks vähimatki alust. Vitali Bunevitš on vangistuses korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, sealjuures aastal 2009 kolmel korral ja kõigil kordadel karistatud kartseriga. S.t. kõige rangema karistusliigiga. V.Bunevitši suhtes on rakendatud erinevaid julgeolekuabinõusid. Selline olukord tähendab, et V.Bunevitš ei ole pidanud vajalikuks jälgida vangla sisekorraeeskirju ja mitmed distsiplinaarkaristused ei ole mõjutanud teda kehtestatud reegleid jälgima. Kohtuistungil väljendab V.Bunevitš seisukohta, et nii rikkumised kui ka karistused ei vääri tähelepanu. Isikut, kes ei hinda kriitiliselt oma käitumist ega soovi kehtestatud käitumisreegleid jälgida isegi vanglas, ei saa vabastada kriminaalhooldusele ja tingimisi enne tähtaega. Ka kohtu küsimustele vastates eitas Bunevitš viimast rikkumist (ründas kaaskinnipeetavat) ja selle eest 17.11.2009.a. kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Eelmine distsiplinaarkaristus on määratud V.Bunevitšile 28.oktoobril 2009 noomitusena, enne seda on karistatud aastal 2009 kahel korral kartseriga, aastal 2008 kahel korral kartseriga. V.Bunevitšil puudub vabaduses kindel ja ühiskondlikult aktsepteeritav tegevus, millega sisustada oma aega: tal puudub garanteeritud töökoht ja puudub ka tööharjumus. Selline olukord ei soodusta töö leidmist ja võimalust endale ise elatist teenida. Tööta ja muu ühiskondlikult aktsepteeritava tegevuseta vabanenu puhul on uute kuritegude sooritamise risk liiga kõrge. Lisaks sellele on V.Bunevitši suhtlusringkonnas rohkesti kriminaalse taustaga isikuid, kelle mõju uute kuritegude sooritamisele ei saa vältida. Oluline on seejuures, et samas majas, kuhu V.Bunevitš vabanemisel elama asub, elab vähemalt üks tema kuriteokaaslane, kellega koos pandi toime kuritegu, mille eest karistust kannab, teine kuriteokaaslane elab mõni maja eemal. Sellises olukorras on keeruline või peaaegu võimatu kehtestada ja kontrollida karistatud isikutega suhtlemise keeldu. Lisaks sellele on V.Bunevitš olnud narkootikumide tarvitaja, vähemalt kolmel korral selle eest väärteokorras karistatud ja käesoleval ajal kannab karistust 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.