4-09-16796/6

Ärakiri 4-09-16796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-16796 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg
3. oktoober
4. a, kirjalik menetlus Väärteoasi Urmas Nuiamäe kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 07.08.2009 otsusele väärteoasjas nr 2570,09,003815, mille kohaselt karistati U. Nuiamäe'd liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1200 krooni s.o 20 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Urmas Nuiamäe, isikukood 37404090318, elukoht * Kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, asukoht Vabaduse pst 59 Tallinn 11211 Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Urmas Nuiamäe kaebus ja tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse 07.08.2009.a otsus väärteoasjas nr 2570,09,0023815 ning lõpetada väärteomenetlus Urmas Nuiamäe suhtes liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuväline menetleja loobus menetlusalusele isikule ette heitmast talle süükspandud tegu.
6. Rahuldada Urmas Nuiamäe taotlus õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt ja välja mõista riigieelarve vahenditest Urmas Nuiamäe /arveldusarve nr 1108080918 Swedbank/ kasuks valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 2880 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni.
7. Saata kohtuotsuse ärakiri U. Nuiamäe'le, advokaat M. Saareväli'le ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, 1 Ärakiri 4-09-16796 kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman 07.08.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2570,09,003815 karistati U. Nuiamäe'd liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 rikkumise eest – 16.07.2009.a kell 18.35 Lääne maakonnas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee
8. km, liikudes Virtsu suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 116 +/- 4 km/h. Sellega pani menetlusalune isik toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on menetlusaluse isiku kahetsus. Väärteo eest määrati U. Nuiamäe'le LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 1200 krooni s.o 20 trahviühikut. Kaebaja taotlus 21.08.2009.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Urmas Nuiamäe kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,09,
9. Kaebuse esitaja vaidlustab väärteootsuse täies ulatuses, kuna leiab, et kiirust mõõtnud ametnik ei ole järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Politseipeadirektori 18.11.2005.a käskkirjaga kinnitatud mõõtmise metoodika nr MM 01-2005 p 6.4.1 kohaselt tuleb mõõtmisel veenduda, et Doppleri helisignaal ei oleks katkendlik. Menetlusalusele isikule kiiruse mõõtmise kohta koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli pöördel on tähistatud Doppleri helisignaali tähistavas lahtris katkendlik helisignaal. Seega leiab kaebuse esitaja, et läbiviidud mõõtmisprotseduur ei vasta metoodikas ettenähtule ja mõõtetulemus ei ole mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt tõendatud. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu menetlusaluse isiku teos. Kaebuse esitaja palub riigieelarve vahenditest välja mõista menetlusaluse isiku kaitsja tasu VTMS § 23 alusel. Kaebuse esitaja soovib osa võtta asja arutamisest kohtuistungil, v.a juhul, kui kohtuväline menetleja kaebusega nõustub. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 26.08.2009.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 04.09.2009.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kuna on tekkinud kahtlus, et mõõdetud kiirus ei ole U. Nuiamäe poolt juhitud sõiduki kiirus, siis kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 7 lg 3 kohaselt tuleb sellekohased kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kahtlust süvendab ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märgitud Doppleri katkendlik helisignaal, mis näitab häireid mõõtmises (Doppleri signaali märge protokollil jäi kohtuvälisel menetlejal märkamata). Kuna tegemist oli mitme sõidukiga, siis ei saa antud juhul mõõdetud kiirust kellelegi omistada. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtumenetluses on võimalik tehtud viga parandada ning palub kohtul otsus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteotunnused. Kohtuväline menetleja tunnistajate kohtuistungile kutsumist ei pea vajalikuks ning kohtuistungil osaleda ei soovi. Menetluse käik 10.09.2009.a edastas kohtus kohtuvälise menetleja seisukoha U. Nuiamäe'le ja tema kaitsjale ning palus ühtlasi kohtule teada anda, kas kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta või on nõus, et kohus lahendab kaebuse vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 kirjalikus menetluses. 2 Ärakiri 4-09-16796 14.09.2009.a saabus kaebuse esitaja vastus, milles teatab, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses ja palub VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest U. Nuiamäe poolt kantud õigusabikulud summas 5760 krooni. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on oma vastuses asunud seisukohale, et tekkinud kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu ei saa mõõdetud kiirust menetlusaluse isiku sõidukile omistada ning seega antud asjas tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteotunnused. Kohus juhindub otsuse tegemisel Riigikohtu
10. jaanuari
11. a lahendist kohtuasjas nr 3-1-1-9407, milles Riigikohus on võtnud alljärgneva seisukohta: „Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.“ Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt leiab kohus, et kuna käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja loobunud täielikult U. Nuiamäe'le ette heitmast talle süükspandud väärtegu, siis tuleb väärteomenetlus Urmas Nuiamäe suhtes LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud Kaebuse esitaja taotleb menetluskulu s.o valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist summas 5760 krooni. Kaebuse esitaja on õigusabikulude tõendamiseks esitanud kohtule Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ 14.09.
12. a arve nr 90927, mille kohaselt on advokaadi tunnitasu 1440 krooni (1200 krooni + käibemaks 20% s.o 240 krooni) ja õigusabi osutamiseks on kulunud 4 tundi alljärgnevalt: 19.08.2009 väärteotoimiku väljanõue Lääne PP-lt (nõud koostamine, faksi saatmine) 0,25 h; 20.09.2009 väärteotoimikuga tutvumine ning toimiku ja otsuse õiguslik analüüs 0,75 h; 20.09.2009 kliendile väärteotoimiku analüüsi tulemuse ja kaitsepositsiooni tutvustamine 0,5 h; 21.08.2009 kaebuse koostamine Pärnu Maakohtule 1,5 h; 14.09.2009 Lääne PP kirjaliku vastusega tutvumine, Pärnu Maakohtu 10.09.
13. a korralduse täitmine ja kaitsekulude taotluse koostamine 1 h. Kokku on menetlusalusel isikul tekkinud kulu kaitsjatasu näol 4800 krooni, millele lisandub käibemaks 20% s.o 960 krooni, kogusummas seega 5760 krooni. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusel isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Riigikohus on
14. aprilli
15. a otsuses nr 3-1-1-37-03 märkinud, et otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Lisaks on Riigikohus võtnud arvesse kohtuistungite mahtu ning määratud või mõistetud karistuse suurust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. mai
17. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03). 3 Ärakiri 4-09-16796 Kohus arvestab tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel asjaoluga, et käesoleva väärteoasja menetlemine on toimunud kirjalikus menetluses ning kohtuväline menetleja on kohtule esitatud seisukohas loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast talle süüks pandud väärtegu, mistõttu vaidlus käesolevas väärteoasjas puudus. Kohtuväline menetleja on väärteootsusega määranud LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi summas 1200 krooni. Seega on kaebuse esitaja õigusabikulud käesolevas väärteoasjas neli korda mõistetud trahvi suurus, millele on lisandunud käibemaks 20%. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-125-04 leidnud, et „Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus.“ Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli poolt U. Nuiamäe'le esitatud arve alusel on U. Nuiamäe'l tasu maksmise kohustus tekkinud. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt arvestades käesoleva väärteoasja väikest mahtu ja vähest keerukust, seega on mõistliku suurusega tasuks 2880 krooni (2 * 1200 * 20%). Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS §-st 23, § 29 lg 1 p-st 1, § 120 lg-st 1, § 132 p-st 3, § 155 lg 1 p-st 1, lg-st 2, § 156 lg-st 1 ja 3 ning KrMS §-st
18. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4