4-09-18901 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.novembril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kl 14.00 Väärteoasja number 4-09-18901 Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungisekretär Kertu Hanni Väärteoasi Jüri Kivesti kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 24.08.2009 otsuse peale väärteoasjas 2302,09,012511 Kaebuse esitaja Jüri Kivest IK 38605112210, elukoht xxx, töökoht VV, EV kodanik Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6 Tallinn15074) Asja arutamise aeg 26.11.2009 kl 10:00 Istungil osalesid Kaebuse esitaja Jüri Kivest Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Tunnistaja Aivi Saareoks RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§dest 132 p 2, 134 ja 135 kohus otsustas:
- Jüri Kivesti kaebus rahuldada osaliselt.
- Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 24.08.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2302,09,012511 Jüri Kivestile le määratud põhi- ja lisakaristuse osas ning teha selles osas uus otsus.
- Mõista Jüri Kivestile liiklusseaduse (LS) § 74´22 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni.
- Võimaldada Jüri Kivestil tasuda mõistetud rahatrahv 7200 krooni osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 720 krooni igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
(15)kuupäevaks.
- Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 24.08.2009 a. otsuses 2302,09,012511 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või a/a nr 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri
- Mõista Jüri Kivestile LS § 74´22 lg 5 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 03.12.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud 24.08.2009.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,09,012511 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu Jüri Kivestit liiklusseaduse (LS) § 74'22 lg 3 alusel põhikaristusena rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o 7200 krooni ja 74'22 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Jüri Kivest 01.08.2009.a kell 11:01 Harju maakonnas Kuusalu vallas Tallinn-Narva tee 34.km, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit kiirusega, mis ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud sõidukiirust 45 km/h võrra, sõites kiirusega 146 +/- 11 km/h, sõidukil puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 127 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74'22 lg 3; 74'35 lg 1 järgi. Jüri Kivest esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri otsuse täies ulatuses või alternatiivselt lisakaristuse määramise osas. Kaebuse kohaselt tunnistaja ülekuulamise ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis esitatud asjaolu, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liikus üksi, ei vasta tõele. Selgusetu on ka, mis aja jooksul kiirust mõõdeti ja milline oli seadme helisignaal, igasugused andmed selle kohta puuduvad. Kiirusmõõteseade oli statsionaarselt kinnitatud politseisõidukile, mis tähendab, et selle suunamine konkreetsele sõidukile ei olnud võimalik. Mõõteseadme nurka sai muuta üksnes politseiauto asendi muutmisega. Sellises olukorras tuleb arvestada, et eelduslikus mõõtmiskohas on laia eraldusribaga 4 sõidurajaga tee ning teha kindlaks, mis kauguselt ja aja jooksul kiirust mõõdeti ja kas võttes arvesse politseisõiduki kiirust 109 km/h sellelt kauguselt on mõõdetava sõiduki eksimatu eristamine üldse võimalik, eriti arvestades sellega, et teelõigul oli ka teisi sõidukeid. Mõõteseade ei salvesta toimunut, seega puudub mistahes objektiivne tõendusteave, mis seostaks radari tablool oleva näidu konkreetse sõidukiga. Siit tuleneb, et sõidukijuht on täielikult sõltuv kiirust mõõtva politseiametniku oskustest mõõtevahendit kasutada, aususest ja teda mõjutavatest muudest subjektiivsetest teguritest. Olemuslikult ei ole vahet olukordadel, kus politseiametnik teadlikult esitab süüdistuse isikule, kes ei ole õigusrikkumist toime pannud või on ta lihtsalt eksinud, kuna autojuhi jaoks on tagajärjed samaväärsed mõlema olukorra puhul. Kaebuse esitaja leiab, et üheselt pole tuvastatud, et mõõdeti just tema auto kiirust, kuna koos temaga liikus veel mitu sõidukit samal kiirusel. Kaebaja ei nõustu sellega, et kohtuväline menetleja ei kuulanud tunnistajana üle tema kaassõitjat ning leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on rikutud menetlusõigust. Käesoleval juhul pärineb tõendusmaterjal ühelt ametnikult, kes samaaegselt mõõtis kiirust ja koostas ka väärteoprotokolli ning loomulikult on kinnitatud teise ametniku poolt. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomaterjalidesse valesti kantud laiendmääramatus, milline tegevus ei ole kooskõlas nimetatud metoodikaga. Arvestades, et politseisõiduki kiirus oli 109 km/h ja kaebuse esitaja fikseeritud kiirus oli 146 km/h, siis on nimetatud dokumentide järgi mõõtevõime 12, mitte aga
- Kohtuvälise menetleja poolt on märgitud suurem mõõtetäpsus. Seega eksis mõõtja mõõtemetoodika vastu, mis välistab mõõtmise jälgitavuse mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes. Kaebuse esitaja vaidlustab ka mõõtetulemuse usaldusväärsuse, kuna mõõtja võis kasutada mõõtetäpsuse nõuetele mittevastavat mõõtevahendit. Väärteomaterjalidele ei ole lisatud kiirusmõõteseadme Stalker Dual DC 22173 tüübikinnitustunnistust ja taatlustunnistust nr TTRSS-09/
- Kohtupraktikast tuleneb, et eelkõige on lubatud veapiiri ja täpsusklassi nõuetele mittevastavate kiirusmõõturitega tegemist juhul, kui seadmetele on väljastatud tüübikinnitused nr SA 3-4/3.38.96, SA 3-4/3.45.98 ja TJI 215-3/12.06.00, mis ei välista aga seda, et on olemas ka teisi tüübikinnitusi, mis nõuetele ei vasta. Kaebuse esitaja leiab, et tuleb tuvastada, kas mõõtja kasutas mõõtetäpsuse nõuetele vastavat mõõtevahendit. Juhul kui seda tehtud ei ole, siis ei ole ka mõõtetulemus usaldusväärne ja sellise mõõtevahendi näidu puhul on tegemist lubamatu tõendiga. Kaebuse esitaja leiab alternatiivselt, et lisakaristuse määramine ei ole põhjendatud. Ainsa kehtiva ja karistusregistriseadusest tulenevat mõju omava karistusena on käsitletav naastrehvide kasutamise eest määratud karistus. Kehtivad karistused kiiruse ületamise eest puuduvad. Samuti on kaebus esitajale vajalik tulenevalt tema ametikohustustest ja kokkuleppest korteriühistuga pidev auto kasutamine. Karistuse eesmärgi täidab kaebuse esitaja suhtes ka rahalise karistuse kandmine. Kaebaja taotleb kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda kiirusmõõteseadme Stalker Dual DC 22173 tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus TTRSS-09/00041 ja üle kuulata tunnistajana Kati Riiu. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, seletas, et ei ole lisakaristusega nõus. Ta auto on pidevalt kasutuses ja seoses tööprobleemidega ta peab sellega igal ajal sõitma. On juhtumeid, kus teda kutsutakse öösel tööle ja ilma autota ta tööl käia ei saa, bussid ei sõida. Tal on ka kokkulepe korteriühistuga, kelle asjadega ta tegeleb ja sõidab nende asjus ringi. Mõõtemetoodikast ei tea ta täpsemalt midagi, tegelikult huvitab teda vaid juhtimisõiguse säilimine. Ta väidab, et ei sõitnud rajal üksinda. Sõitis kiirusega vähemalt 120 km/h, võimalik et mingil hetkel oli kiirus 135 km/h, Tallinnasse pulma, autos oli Kati Riiu ja veel üks tüdruk Kohtla-Järvelt. Kahetseb, et rikkus liiklusseadust. Kaebuse esitaja loobus Kati Riiu ülekuulamise taotlusest. Tunnistaja A Saareoksa ütluste kohaselt oli ta patrullis koos oma paarimehe S Aljasega, liikusid mööda Tallinna mnt Narva poole. Enne Kiiu risti liikus neile vastu tume Mercedes-Benz, sõitis mööda teist sõidurada ja kiiresti. Politseipatrullil oli sisselülitatud kiirusmõõteseade Stalker ja nad fikseerisid sõiduki kiiruse. Esimesel võimalusel, kui sai tagasi pöörata, pöörasid nad tagasi Tallinna poole ja järgnesid sõidukile ja peatasid ta Maardu 15 km-l. Sõidukit juhtis kaebaja. Stalkeril oli sisse lülitatud Dopleri signaal ja sealt tuli ühtlane heli. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata. Isik on väärteo toime pannud. Kaebuses esitatud õiguslikud põhjendused ei vasta tõele. Mõõtemetoodikat on järgitud. Kaebaja on ise tunnistanud, et ta võis märgatavalt lubatud kiirust ületada. Kohus avaldas järgmised materjalid: väärteoprotokolli, väärteootsuse, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, Stalker Dual DC 22173 tüübikinnitustunnistuse ja taatlustunnistuse TTRSS-09/00041, Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistuse ja sinna juurde esitatud lisad, sõidukikiiruse mõõtmismetoodika, õiendi kaebaja varasemate karistuste kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning tunnistaja , samuti hinnanud antud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt, võimaldades kaebajal tasuda mõistetud rahatrahv 120 trahviühikut,so 7200 krooni, ositi 10 kuu jooksul ja vähendades lisakaristust, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, ühe kuuni. Liikluseeskirja § 127 kohaselt õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav käesoleva määruse lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudel – algaja juhi tunnusmärk. Liiklusseaduse (LS) § 74'35 lg 1 kohaselt mootorsõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §-des 74´1 –74´27 , 74´30 –74´32 või 74´64 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS § 74'22 lg 3 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 40 kilomeetri tunnis karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada nimetatud paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kaebaja kohtuistungil ei vaidlustanud, et tema käitumises esinesid LS § 74'22 lg 3 süüteokoosseisu objektiivse külje tunnused, st et ta esmase juhtimisõigusega juhina ületas lubatud sõidukiirust 45 km/ h, sõites kohati kiirusega 135 km /h, sõidukil puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Kaebaja kaebus oli orienteeritud eelkõige määratud karistuse kergendamisele, eelkõige lisakaristuse mittekohaldamisele, võttes arvesse temapoolset kahetsust ja vajadust kasutada igapäevalt töölesõiduks ja korteriühistu asjade ajamiseks autot. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt on tegu karistatav, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Hinnates kaebuse esitaja kohtusistungil antud ütlusi kooskõlas tunnistaja ütlustega ning asjas kogutud kirjalike tõenditega, asub kohus seisukohale, et J.Kivesti poolt toimepandud tegu vastab Liiklusseaduse §§-de 74'35 lg 1 ja 74´22 lg 3 süüteokooseisudele, on õigusvastane ja isik on nende toimepanemises süüdi. Kirjalikus kaebuses esitatud väited kinnitamist ei leidnud. Kiiruse mõõtmine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kasutatud kiirusmõõteseadme kohta on esitatud kehtiv tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus, mõõtja kohta tunnistus erialase kompetentsuse kinnitamise kohta, kohtu hinnangul on kiiruse mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja selle vaidlustamisest loobus kohtuistungil ka kaebaja. KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb nende süütegude eest mõista üks karistus selle süüteokooseisu sanktsiooni järgi, mis näeb ette raskeima karistuse, st LS § 74'22 lg 3 alusel. Kohus juhindub Jüri Kivestile määratud karistuse hindamisel KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsest eesmärgist. Kohus võtab arvesse isiku poolt kohtuistungil avaldatud kahetsust, kuid leiab, et Jüri Kivestile kohtuvälise menetleja poolt LS§ 74'22 lg 3 järgi määratud karistus 120 trahviühikut, so 7200 krooni, on proportsionaalne isiku poolt toimepandud süüteo raskusega, samas kohus võimaldab isikul tasuda karistus ositi 10 kuu jooksul. Kohtu hinnangul ei ole Jüri Kivesti poolt esitatud väited lisakaristuse mittekohaldamiseks arvessevõetavad temale määratud lisakaristuse täielikuks mittekohaldamiseks. Kuigi kohus möönab, et juhtimisõiguse äravõtmine võib mõjuda kaebaja igapäevase elu korraldamisele negatiivselt, ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et algaja juhina on Jüri Kivestil enne vaidlustatud karistust kaks jõusolevat liiklusalast karistust, mis viitab sellele, et ainult rahalised karistused isikule piisavat preventiivset mõju ei ole avaldanud. Seetõttu on tema suhtes lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, kuid kohtu hinnangul piisab selleks minimaalse tähtajaga, so ühekuulisest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 132 p 2, 134 ja 135, rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Viktor Brügel Kohtunik