← Eesti

4-09-4704/2

4-09-4704 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. septembril 2009.a., Narva kohtumaja Toimiku number 4-09-4704 Kohtunik Rafkat Minzatov (kirjalikus menetluses) Taotlus Juri Buršini taotlus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/800 seoses täitmise aegumisega Taotluse esitaja Juri Buršin isikukood 37707063715, asukoht Tartu vangla (Turu 56, 51014 Tartu). RESOLUTSIOON Rahuldada Juri Buršini taotlus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/800 seoses täitmise aegumisega. Tunnistada Narva Politseiprefektuuri 21.08.2000.a otsuse nr AB154295 täitmine, millega mõisteti Juri Buršin süüdi HÕS § 158 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga summas 460 (nelisada kuuskümmend) krooni, aegunuks. Määruse koopia saata kohtutäitur Terje Tšapisele (Puškini 20-46, 20307, Narva) ja Juri Buršinile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi sellest teada saama. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Narva Politseiprefektuuri 21.08.2000.a otsusega nr AB154295 tunnistati Juri Buršin süüdi HÕS § 158 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga summas 460 (nelisada kuuskümmend) krooni. Narva Politseiprefektuuri 21.08.2000.a otsus jõustus 01.09.2000.a. Nimetatud otsus väärteoasjas nr AB154295 on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäituri asendaja Terje Tšapisele, täiteasi nr 169/2002/
  2. 24.03.2009.a esitas Juri Buršin Viru Maakohtu Narva kohtumajja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/800 seoses aegumisega. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi Juri Buršini taotluse ning Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrüki, leiab kohus, et Juri Buršini taotlus täitemenetluse lõpetamisest seoses täitmise aegumisega kuulub rahuldamisele. 1 4-09-4704 Karistusotsus käesolevas haldusõiguserikkumise asjas tehti 21.08.2000.a. Selle otsuse tegemise ajal tuli rahatrahvi otsuse täitmisel lähtuda HÕS §-dest 330-339 ning täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) sel ajal kehtinud redaktsioonist. Otsuse täitmise aegumist reguleeris HÕS § 334, mis sätestas, et halduskaristuse otsus ei kuulu täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud 3 kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Seega oli halduskaristuse täitmise aegumine seatud sõltuvusse karistusotsuse täitmisele pööramisest ning ei HÕS-i eelviidatud sätetest ega TMS-st ei tulenenud tähtaegu, mille jooksul täitmisele pööratud otsus ka tegelikult oleks tulnud täita. Alates 01.09.2002.a hakkas kehtima VTMS § 203 lg 5, mis sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Samal ajal jõustus ka TMS-i uus redaktsioon, mille § 804 kohaselt tuli täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu lõpetada, kui rahatrahvi ei olnud sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (analoogne regulatsioon on olemas ka kehtivas TMS-i § 202 lg-s 1) VTMS-i ja TMS-i uue redaktsiooniga samal ajal kehtima hakanud KarS § 82 lg 1 p 3 kuni 21.07.
  3. a kehtinud redaktsioon, millele nii VTMS § 203 lg 5 kui ka TMS-i § 804 viitasid, nägi ette, et otsust ei asuta täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Kohtunik on seisukohal, et eelnimetatud sätted omavad isiku olukorda kergendavalt tagasiulatuvat jõudu, kuna kaitsevad teda olukorras, kohtutäitur ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Seega tuleb ka J. Buršini karistusotsuse täitmise aegumise kindlakstegemisel lähtuda neist normidest. Käesolevas asjas möödus otsuse jõustumisest üks aasta juba
  4. aasta augustis ning selleks ajaks ei olnud Juri Buršini rahatrahvi sisse nõutud. Aegumistähtaja hulka ei arvata aega, mil otsuse täitmine on peatunud. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt peatub otsuse täitmine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtunik leiab, et Juri Buršini tegevust, mis seisnes rahatrahvi mittetasumises, ei saa käsitleda rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumisena. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.02.
  5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-04), et rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Kohtutäituril oli oma eesmärgi - nõude sundtäitmise - saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud, nt pöörata sissenõue võlgniku varale või taotleda kohtult rahatrahvi arestiga asendamist. Nagu nähtub täituri poolt esitatud materjalidest, ei ole täiteasja menetlenud kohtutäiturid oma kohustust täitnud ja seega ei ole otsuse täitmise aegumine käesolevas asjas vahepeal peatunud. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolevas asjas ei olnud rahatrahvi KarS § 82 lg 1 p 3 kuni 21.07.
  6. a kehtinud redaktsioonis sätestatud 1-aastase tähtaja jooksul sisse nõutud ning otsuse täitmise aegumine ei olnud vahepeal ka peatunud, siis on Narva Politseiprefektuuri 21.08.
  7. a otsuse, millega karistati Juri Buršini HÕS § 158 lg 1 järgi rahatrahviga 460 krooni, aegunud. Seega tuleb kohtutäituril täitemenetlus TMS § 202 lg 2 alusel lõpetada. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes TMS § 202 lg 2, KarS § 82 lg 1 p
  8. Rafkat Minzatov Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.