Obsah (6)

§ 2§ 32§ 33§ 47§ 56§ 57

Ärakiri 4-09-13115 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2010. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-13115 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läb

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p-i 3 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7422 lg 2 järgi. LE § 126 p 3 sätestab, et juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 1 kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker II MDR AS 005412 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS0810091), mida testiti 01.07.2009 kell 08.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduses kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võiad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; välistati elektriliste häirete allikad; tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga kuival kattega teel, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Mõõtja sõiduk liikus esimesel sõidurajal ning mõõdeti liikuvast sõidukist vastutuleva objekti kiirust. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel oli 60 km/h Menetlusaluse isiku mootorsõiduk lähenes ning liikus üksinda. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev e kõrgenev ning seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 98 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 7 km/h, seega ületas P. Post poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Menetlusalune isik on protokolli allkirjastanud VTT tl 1 pöördel. Seega on eelkirjeldatud tõendige ümber lükatud kaebuse esitaja väide, et temale ei ole tutvustatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 on P. Post 01.07.

1. a andnud väärteo kohta järgmiseid ütlusi: „Ületasin kiirust, sest peale ristteed ei märganud 70 km piirkiiruse märke – kahetsen toimunut.“ Antud ütlused on P. Post poolt allkirjastatud, samuti on P. Post andnud allkirja, et VTMS §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning on teadlik, et kiirmenetluses ütluste või allkirja andmisest keeldumise korral alustatakse üldmenetlust. P. Post on oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub kiirmenetlusega. Nimetatud tõendite kohaselt ei ole menetlusalune isik kogu kohtuvälise menetluse vältel avaldanud kahtlust kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud ja tema poolt juhitud sõiduki kiiruses. Samuti on menetlusalune isik ka ise tunnistanud oma eksimust, kuna ei pannud tähele kiirusepiirangu märki. Kohtuvälise menetleja poolt on koos seisukohaga kohtule esitatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (edaspidi TJI) 26.04.2007.a välja antud mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistus TJI 5.3-1/12.04.2007 /VTT tl 8/, mille kohaselt viis TJI läbi radarikiirusemõõturi Salker II MDR legaalmetroloogilise ekspertiisi ning tunnistab selle vastavaks mõõteseaduses (edaspidi MõõteS) ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.
2. a määruses nr 107 sätestatud ning OIML R91 (pr.k Organisation Internationale de Métrologie Légale, 4 Ärakiri 4-09-13115 ing.k International Organization of Legal Metrology, Revision of R 91:1990 Radar equipment for the measurement of the speed of vehicles) nõuetele. Tüübikinnitus kehtib kuni 28.12.
3. a. Nimetatud siseriikliku tüübikinnituse lisa kohaselt on radarikiirusmõõtur Stalker II MDR kasutusalaks sõidukite kiiruse mõõtmine liiklusjärelevalves ning teisaldatav sõidusuunda registreeriv Stalker II MDR võimaldab mõõta: liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t samas liiklussunnas lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid; liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t vastassunnas lähenevaid sõidukeid; käelt või seisvast patrullsõidukist lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid. Lubatud veapiirid (täpsusklass) taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/-1 km/h või +/-1% (kiirustel üle 100 km/h), mõõtemääramatuse tase kiirusemõõturi kasutamisel järelevalvetoimingutes hinnatakse MõõteS § 5 kohase mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise käigus. Samuti esitas kohtuväline menetleja mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-08/00091 /tl 7/, mille kohaselt kiirusmõõtur Stalker II MDR AS 005412 on taadeldud ning vastab OIML R91 nõuetele: mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/- 1 km/h või +/- 1% (kiirusel üle 100 km/h). Mõõtevahend on taadeldud 10.07.2008.a. Majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM)
4. detsembri
5. a määruse nr 104 lisa 2 p 8.2 kohaselt on liiklusjärelevalveks kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud ka sama kiirusemõõturi (Stalker II MDR AS 005412 ) uue taatlustunnistuse, mille kohaselt kiirusemõõturit on taadeldud 10.07.2009 ning kiirusemõõtur vastas MKM 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 2 p-le 8.
6. Seega on eeltoodud tõenditega (mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja mõõtevahendi taatlustunnistus) leidnud tõendamist, et mõõtevahend vastab mõõteseaduses sätestatud ja tüübikinnituses kindlaksmääratud nõuetele - mõõtevahend on taadeldud ning taatlustunnistuse- ja tüübikinnituse veapiir ühtivad st kiirusemõõtja vastab kehtestatud täpsusklassile (ettenähtud veapiirile). Mõõtmist teostanud isiku pädevust tõendava dokumendina esitas kohtuväline menetleja kohtule Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekt P. Suve 12.03.2009 käskkirja nr 37 mõõtmist teostavate ametnike määramise kohta, mille kohaselt Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Margus Kleeman on lineaar- ja kiiruse mõõtmisel pädev mõõtja. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtemetoodika on kinnitatud politseipeadirektori 18.11.2005.a käskkirjaga nr
7. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika nr MM 01-2005 p 6 sätestab mõõtemeetodid ja p 6.1 kohaselt on meetodi aluseks Doppleri efektil põhinev kõrgsagedusliku kiirguse sagedusnihke või laserimpulsi leviaja mõõtmine. Doppleri helisignaal on kiirusmõõteseadme helisignaal, mille kõrgus (sageduslikult) iseloomustab seadme ja mõõdetava sõiduki omavahelist liikumiskiirust. Stabiilne või sujuvalt muutuv helisignaal on märgiks korrektsest mõõtmisest. Helisignaali sagedane hüplemine või katkendlikkus iseloomustavad ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt VTT tl 1 pöördel oli Doppleri helisignaal ühtlaselt kõrgenev e tõusev, seega oli tegemist korrektse mõõtmisega ja ei esinenud ebastabiilselt mõõtmist või häireid mõõtealas. Mõõtemetoodika p 2 kohaselt võib kiirusemõõteseade olla paigaldatud statsionaarselt sõidukisse, mis võimaldab mõõtmist nii sõites kui seistes ning siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kohaselt Stalker II MDR seda võimaldab. Kaebuse esitaja poolt osundatud MKM 21.aprilli
8. a määrus nr 112 «Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded» tunnistati kehtetuks MKM
9. detsembri 2006.a määruse nr 104 rakendussätte § 6 lg 3 alusel (avaldatud RTL-s, 20.12.2006, 89, 1662) ning nimetatud määrus jõustus 23.12.2006.a. 5 Ärakiri 4-09-13115 Kohus selgitab kaebuse esitajale, et Riigikohus tugines oma 02.05.2007.a kohtulahendis nr 3-1-1-607 nimetatud määrusele seetõttu, et kohtuasjas menetletud väärtegu oli toime pandud
10. mail 2006.a s.o MKM 21.04.2004.a määruse nr 112 kehtivuse ajal. Käesolevas väärteoasjas menetlemisel olev väärteoasi on aga toime pandud 01.07.2009.a ja nimetatud ajal MKM 21.04.2004.a määrus nr 112 enam ei kehtinud. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika nr MM 01-2005 p 9.2 sätestab kiiruse mõõtmise laiendmääramatused tõenäosustasemel 95 %, millised on välja toodud tabelites 3, 4 ja
11. Tabelis 5 on sätestatud laiendmääramatused kui mõõdetakse liikuvast sõidukist sõiduki kiirust, mis liigub vastupidises suunas. Nimetatud tabeli kohaselt kui mõõtja sõiduki kiirus on 41-60 km/h ja vastupidises suunas sõitva sõiduki kiirus on 82-100 km/h, siis on mõõtetulemuse laiendmääramatus +/- 7 km/h. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et P. Post'i poolt kaebuses esitatud kahtlused, et mõõtetulemus ei olnud õige, ei ole tõendamist leidnud, esitatud väited on paljasõnalised ja oletuslikud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, sest mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ja järgis asjakohast mõõtemetoodikat ning seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega, et rikkumise kirjeldus ja tõendid ei vasta toimunule ja kehtivate õigusaktide nõuetele. Kohus leiab, et P. Post pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega Karistusseadustiku (edaspidi

) § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Käesoleva väärteo toimepanemisel on P. Post menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis avaldanud, et ületas kiirust, sest peale ristteed ei märganud 70 km piirkiiruse märke, arvas, et on kiirusepiirangu ala juba läbinud, kuid ei veendunud selles. Seega oli P. Post möönnud liikluseeskirjade rikkumist ning rikkumine on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et P. Post on talle süüks arvatud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et P. Post rikkus liikluseeskirja § 126 p-i 3 (juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest) – 01.07.2009 kell 10.30 Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 55. km, liikudes Haapsalu suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 98 +/- 7 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. P. Post pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7422 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 47

lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. P. Post on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut s.o 600 krooni. 6 Ärakiri 4-09-13115

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis P.

Post puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on P. Post kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel ja see on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 4 ei ole P. Post varasemalt toime pannud samaliigilisi väärtegusid. Kohus leiab, et määratud rahatrahv on põhjendatud - rahatrahv on määratud vastavalt karistuse mõistmisele alustele. Määratud rahatrahv on lähedane minimaalsele määrale – kiiruse ületamine toimus LS § 7422 lg-s 2 sätestatud alammääras ja esineb karistust kergendav asjaolu. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 01.07.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,09,00003502 tuleb jätta muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §-st 7422 lg 2 ja

§-st 56 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 7