4-09-2720/14

4-09-2720 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juunil 2009.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-09-2720 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Väärteoasi Karistusseadustiku (KarS) § 276 rikkumine Menetlusalune isik Gunnar Pint, isikukood 37003316518, elukoht xxxxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer Kohtuvälise menetleja esindaja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond, ametnik Sander Peremees Kohtuistungi aeg 03.juuni 2009.a. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Gunnar Pint KarS § 276 järgi ja karistada rahatrahviga 130 päevamäära, s.o. 7800.00 (seitse tuhat kaheksasada) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 AS SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenr 4100064858). Välja mõista Gunnar Pint`ilt riigituludesse postikulu 94.50 (üheksakümmend neli krooni ja 50 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenr 2800049696). Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteokirjeldus ja menetlusaluse isiku seisukoht 30.jaanuaril 2009.a. on Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna poolt koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et Gunnar Pint eiras Järvamaal Imavere vallas 29.jaanuaril 2009.a. ajavahemikul kell 22.57 kuni 23.59 korduvalt politseimetniku Taavo Tikki poolt antud seaduslikku korraldust avada veoki Volvo, reg.nr xxxxx, uks, lootuses pääseda seadusega ettenähtud karistusest, mille õiguslik alus tuleneb Politseiseaduse (PolS) § 12 lg 1 p-st 4, § 13 lg 1 p-st 15 ja §-st 13, Liiklusseaduse (LS) § 46 lg-st 1 ja Vabariigi Valitsuse 20.veebruari 2001.a. määrusega nr 67 kehtestatud „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ §-dest 7, 8 ja 9, mille kohaselt politsei teostab liiklusjärelevalvet, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õigusrikkumiste tõkestamiseks ja kontrollib liiklejaid õiguserikkumiste korral. Seega pani Gunnar Pint toime KarS § 276 järgi kvalifitseeritava süüteo. Gunnar Pint vaidleb talle süüks pandavale väärteole vastu väites, et tema ei ole politseametniku korraldust eiranud, kuna ta seda ei kuulnudki, sest autos viibides olid tal kardinad ees ning kõrvaklapid peas. Ka eitab ta politsei märkamist Paia ristis, mille järgselt olevat ta keeranud Tallinn-Tartu maanteelt kõrvalteele. Tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 267 näeb ette vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Väärteokoosseisu eesmärk on kindlustada avaliku võimu teostamise tõhusus ehk tagada, et võimuesindaja poolt haldus- või süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse ohuolukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult täidetud. Kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt viitasid Gunnar Pint`i poolt juhitava sõiduki liikumise iseloom ja paigutus õigusrikkumisele. Tunnistaja Mati Koppeli ütluste kohaselt teostasid nad koos Taavo Tikkiga järelevalvet raskeveokite üle ning on kirjeldanud, kuidas Tartu poolt tulnud metsaveoauto võttis järsult hoo maha ja pööras Tallinn-Tartu maanteelt kõrvalteele. Kuna politseiauto seisis valgustatud tee osal Paia teeristi lähedal, pidi autojuht neid nägema. Tunnistaja sõnul sõitsid tema ja Taavo Tikki koheselt metsaveoautole kõrvalteele järele, kuid autojuht vaatamata korduvale korraldusele kabiini uks avada seda ei teinud ega reageerinud ka koputustele uksele ja aknale. Ka hoiatas Taavo Tikki sunni kohaldamisest väärteomenetluse alustamise tõttu juhuks, kui ust ei avata. Tunnistaja sõnul helistas ta mitmel korral firma omanikule ning hoiatas ka teda sunni kasutamisest. Ka teab tunnistaja rääkida, et firma esindaja sõnul üritas ta Gunnar Pint`i telefoni teel kätte saada, kuid tulemusteta ning tunnistaja kinnitusel kuulis ta metsaveoautost telefonihelinat. Kuna vaatamata kõigele eeltoodule auto ust ei avatud, oli Taavo Tikki sunnitud teleskoopnuiaga purustama auto küljeklaasi, mille järgselt avas Gunnar Pint ka ukse. Gunnar Pint on vahetult pärast toimunut tunnistanud, et ignoreeris politseinikke lootuses, et politseinikud lähevad ära ja ta pääseb palgiauto kaalumisest. Kohtuistungil on ta varasematest ütlusest taganenud väites, et on andnud neid ütlusi hirmust sattuda arestmajja. Samas puuduvad tõendid, et menetlusaluse isiku suhtes oleks kasutatud vägivalda või muul moel hirmutatud. Gunnar Pint`il on olnud varasemalt korduvaid kokkupuuteid politseiga, mistõttu ei saanud järjekordne kokkupuude olla selline, mis oli kantud hirmust politsei ees ega olukorras, kus ta ei olnud suuteline antud ütlusi kontrollima. Ka on tunnistaja Mati Koppel kinnitanud, et mingit juttu kõrvaklappidest Gunnar Pint kohapeal ei teinud. Kohtu arvates Gunnar Pint`i põhjendused selle kohta, et varemantud ütlused ei ole tõesed, on kantud soovist vabaneda vastutusest. Eeltoodust lähtudes pidi politsei poolt antav korraldus olema Gunnar Pint`ile selgelt ja üheselt arusaadav, ka oli kohtu arvates ukse avamise korralduse täitmiseks piisavalt pikk ajavahemik ning tunnistaja on kinnitanud, et nii Gunnar Pint`i kui ka tema firma esindajat hoiatati eelnevalt võimaliku sunni rakendamisest. Väärteoasja tõenditest lähtuvalt oli politseiniku poolt antud korraldus tingitud otseselt Gunnar Pint`i enda tegevusest. Liiklusseaduse (LS) § 46 lg-st 1 kohaselt teostavad politseiametnikud järelevalvet neile seadusega antud volituste piires. PolS § 13 p 15 alusel on politseil õigus kontrollida nii õigusrikkumise korral kui ka politseioperatsiooni läbiviimisel sõidukit, juhi-, sõiduki- ja veosedokumente ning Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-68-08 tulenevalt võib vajadusel anda juhile ja teistele isikutele korralduse ukse avamiseks ja sõidukist väljumiseks. Vastaselt juhul puudub politseil võimalus teostada liiklusjärelevalvet Vabariigi Valitsuse 20.veebruari 2001.a. määrusega nr 67 kehtestatud „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ § -de 7, 8 ja 9 alusel ning täita PolS § 12 lg 1 p-st 4 tulenevat ülesannet viivitamatult tarvitusele võtta abinõud õigusrikkumise ärahoidmiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Gunnar Pint`i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 276 järgi, ta on süüdi, pannes oma teo toime tahtlusega, puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, puuduvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Gunnar Pint on varem korduvalt karistatud Teeseaduse rikkumise eest, kuid kõik senised rahatrahvid on tal tasutud. Kuigi KarS § 276 näeb ette karistusena lisaks rahatrahvile ka aresti, peab kohus arvestades asjaoluga, et Gunnar Pint omab töökohta ning on suuteline rahatrahvi tasuma, karistusena siiski kergemaliigilise karistuse, s.o. rahatrahvi, kohaldamist. Samas arvestab kohus Gunnar Pint`i süü suurust ning seda, et tal oli antud teo toimepanemise ajal mitu kustumata väärteokaristust, mistõttu on põhjendatud karistus keskmisest karistusmäärast suuremas määras. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS §-st 276 ja VTMS § 107 lg 1 p-st 1 tuleb Gunnar Pint süüdi tunnistada ja teda karistada. KrMS § 175 lg 1 p 10 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb Gunnar Pint`il tasuda menetluskuludena postikulud ning Gunnar Pint`i kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ingrid Niinemägi Kohtunik