lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 1 oleva kiirmenetluse otsuse nr 10220092587987 kohaselt on H.Merikan toime pandud järgmise väärteo – 13.11.2009.a kell 23.15 Lääne maakonnas Haapsalus Tallinna mnt 1 parkla Posti ja Turu tänavate vahel liikus Uuemõisa suunas, juhtides mootorsõidukit Škoda Octavia reg nr 154MGJ eiras Liikluseeskirja lisa 2 liiklusmärgi 333 vasakpöörde keeld nõuet. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (edaspidi LE) § 5 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7435 lg 2 järgi. LE § 5 sätestab, et liikleja peab täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Liikluseeskirja Lisa 2 liiklusmärk 333 on märk vasakpöörde keeld. LS § 7435 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui puudub liiklusseaduse §-des 741 -7427, 7430-7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis. Tõenditena väärteo toimepanemise kohta on protokollis ära märgitud menetlusaluse isiku ütlused, kus H.Merikan on öelnud – ei märganud vasakpöörde keelumärki ning kahetsen juhtunut. Kohus leiab, et H.Merikan enda ütlustega on väärteo toimepanemine H.Merikan poolt tõendamist leidnud. H.Merikan tegevus vastab LS § 7435 lg 1 sätestatud väärteokoosseisule. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
2.peatüki 3.jaos sätestatud süüd välistava asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.Merikan on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et H.Merikan on toime pannud kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo ja tema tegu on õieti kvalifitseeritud LS § 74-35 lg 1 järgi. Menetlusnormide rikkumisi kohus ei tuvastanud. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on väärtoe eest karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis H.Merikan puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 3-4 on karistusregistri teatis, mille kohaselt ei ole H.Merikan karistusregistrisse kantud. Karistusregistri seaduse § 2 lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. KarRS § 31 sätestab karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Kohtuväline menetleja leidis, et H.Merikan eelnevad rikkumised, mis ei ole kehtivad, annavad tema kohta iseloomustuse ning viitavad, et tegemist on agressiivse sõidustiiliga Karistusregistri seadus 3 Ärakiri 4-09-26853 sätestab selgesõnaliselt, et isiku karistatuse puhul omab õiguslikku tähendust vaid karistusregister. Kui karistusandmed on kantud karistusregistri arhiivi, siis ei oma nad mingit õiguslikku tähendust ja sellistest andmetest teha järeldust isiku sõidustiili kohta või iseloomustada isikut, on täiesti lubamatu. Kohtuväline menetleja aga on just sellisel viisil käitunud. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on H.Merikan tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas viidanud asjaolule, et H.Merikan poolt juhitud auto väljus Tallinna mnt parklast suurel kiirusel ja tegemist oli agressiivse sõidustiiliga. Selliste asjaolude tõendamiseks ei ole väärteoasjas ühtki tõendit. Samuti on kohtuväline menetleja kord väitnud, et teoga ei seatud kaasliiklejaid ohtu ja allpool on märgitud, et arvestati teo ohtlikkust. Kumba siis menetleja arvestas ja mis oli tegelik olukord? Selle kohta väärteoasjas tõendid puuduvad, sest tõendiks on ainult eelpoolkirjeldatud menetlusaluse isiku ütlused. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud isiku karistusandmeid, mis ei ole kehtivad, samuti asjaolusid (teo ohtlikkus, agressiivne sõidustiil, suur kiirus), mis ei ole tõendamist leidnud. Kohus arvestab asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole karistusregistrisse kantud, on oma süüd tunnistanud ja kahetseb oma tegu. Isiku süü ei ole suur. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Loomulikult peab iga liikleja olema tähelepanelik ja järgima liikluseeskirju, mis on kehtestatud kõikide liiklejate ohutuse tagamiseks. Kuid käesoleval juhul leiab kohus, et H.Merikan rikkumine ei olnud oma iseloomult ja raskuselt selline, et isiku karistamine oleks olnud vajalik ja isikut oleks saanud manitseda olema liikluses tähelepanelikum ka läbi teiste menetluste, mis väärteomenetluse seadustik ette näeb. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et H.Merikan suhtes tuleb väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, teeb kohus VTMS § 132 p 3 sätestatud otsuse – tühistab Lääne PP Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A.Luik 13.11.2009 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2570,09,006129
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.